3-06-2309/15

3-06-2309 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2309 Haldusasi J.T. `i kaebus Tartu Vangla direktori 20.10.2006 käskkirja 1-4/1360 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.02.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2007 Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Vastustaja (kaebuse esitaja) – J.T. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2007 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta apellandi enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 05.06.
4. nr MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED J.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 20.10.2006 käskkirja nr 1-4/1360 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt karistati J.T. i Tartu Vangla direktori 20.10.2006 käskkirjaga nr 1-4/1360 kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks 4 kuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt pani J.T. toime distsiplinaarrikkumise, mis väljendus selles, et 03.10.2006 kell 13.45 kinnipeetavatele saabunud kirjade kättetoimetamisel vehkis ebaviisakalt kätega, ajades kirjad ja inspektor-kontaktisiku töövahendid põrandale. Sellega segas J.T. vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Kaebuse esitaja väitel ei ajanud ta inspektor-kontaktisiku töövahendeid põrandale tahtlikult. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kohustab Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 kinnipeetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ning p 7.1.2 kohustab kinnipeetavat isikut mitte segama vanglaametnikke ja - teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel. Kodukorra p 7.1.6 kohustab kinnipeetavat isikut olema vangla teenistujatega ning teiste kinnipeetavate isikutega viisakas. J.T. on tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. J.T. rikkus oma süülise käitumisega eelnimetatud sätteid. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebuse esitaja suhtumist oma distsiplinaarsüüteosse ja õiguskorda ning asjaolu, et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, oli vajalik VangS § 63 lg 1 p 4 alusel kohaldada kaebuse esitaja mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
5. veebruari 2007 otsusega J.T. kaebuse ning tühistas Tartu Vangla 20.10.2006 käskkirja nr 1-4/
6. Otsuse põhjenduste kohaselt määratakse VangS §-st 63 lg 1 tulenevalt distsiplinaarkaristus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise rikkumise eest. Tartu Vangla kodukorra kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele; mitte segama vanglaametnikke ja -teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinnipeetavaid; olema vangla teenistujatega ja teiste kinnipeetavate isikutega viisakas. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt tõi inspektor-kontaktisik talle 03.10.2006 kaks kirja, ühe Saksamaal elavalt sõbralt ja teise abikaasalt. Kaebuse esitaja ei eitanud, et ärritus abikaasa kirja äravõtmise peale ning ei välistanud ka seda, et kontaktisiku asjad võisid maha kukkuda, kuid kaebuse esitaja väitel ei ajanud ta neid maha tahtlikult. Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1; 7.1.2 ja 7.1.6 süüline rikkumine kaebuse esitaja poolt ei ole piisavalt tõendatud. Samuti ei ole määratud karistus proportsionaalne kaebuse esitaja teoga. Distsiplinaarkaristuse valik on kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kartserisse paigutamine (ka tingimisi katseajaga paigutamine) on distsiplinaarkorras rakendatavatest mõjutusvahenditest kõige raskem ning seda tuleks kohaldada üksnes raskete rikkumiste korral. Kartserisse paigutamine iga üleastumiste eest, 2 mis iseenesest ei ohusta korda ja julgeolekut vanglas, devalveerib kartserisse paigutamise kui mõjutusvahendi ja ei teeni enam eesmärki suunata karistatav õiguskuulekale käitumisele. Seega tuleb Tartu Vangla direktori 20.10.2006 käskkiri nr 1-4/1360 tühistada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
7. veebruari 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta J.T. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt kinnitas J.T. , et ta andis kirja kontaktisikule tagasi vastumeelselt, pannes selle pahameele tõttu kõvema liigutusega kambriukse toiduluugile ning ta ei välistanud, et midagi maha kukkus. J.T. selgitused kattuvad tunnistajana üle kuulatud inspektor-kontaktisik Toomas Ude ütlustega, mille kohaselt hakkas J.T. protesteerima ning ajas kirjad maha tahtlikult, sest ta pani käed toiduluugist välja ja ajas sihilikult kõik laiali. Kirjad kukkusid põrandale, mistõttu pidi T. Ude oma töökohustuste täitmise katkestama, hakkama kirju kokku korjama ja kontrollima nende allesolekut. Antud juhul on usaldusväärsed T. Ude seletused, kuna tal puudub huvi tõe moonutamiseks. Samuti tuleb arvestada, et toiduluuk avaneb väljapoole kambriust ning luugiava suuruse tõttu sai kirjade laialiajamine toimuda üksnes T. Ude poolt kirjeldatud viisil. J.T. seletused tahtluse puudumise kohta on ennastõigustavad ja antud eesmärgiga vastutusest vabaneda. Isegi juhul, kui kontaktisiku töövahendite põrandaleajamine toimus J.T. poolt kirjeldatud viisil, oli tegu tema süülise käitumisega. J.T. ei järginud kontaktisikule kirja tagasi andes vajalikku hoolt ja käega järsema liigutuse tegemine oli tema tahtele allutatud tegu. J.T. oleks pidanud kontaktisikule kirja tagasi andes ette nägema, et äkiline või järsk liigutus võib kaasa tuua luugil olevate asjade põrandale kukkumise. VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. VangS § 63 loetleb ammendavalt distsiplinaarkaristused, mida vangla direktor kohaldada võib. Kõige kergem karistus on noomitus ja kõige raskem kartserisse paigutamine. Kinnipeetavale kohaldatakse kartserisse paigutamist korduvate distsipliinirikkumiste eest, kui kõik ülejäänud distsiplinaarkaristused ei ole tulemusi andnud. Antud juhul oli J.T. karistamine kartserisse paigutamisega vanglaametniku töö segamise eest põhjendatud ja piisavalt kaalutletud, karistus on kohaldatud tingimuslikult. Karistuse määramisel on arvesse võetud asjaolu, et J.T. omab 31 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest võib järeldada, et tal esineb pidevalt probleeme vangla sisekorra täitmisega. Kehtivate distsiplinaarkaristuste aktist nähtub, et J.T. le on distsiplinaarkaristusena korduvalt kohaldatud nii noomitust kui kartserisse paigutamist, kuid ta jätkas vangla sisekorra rikkumist, näidates sellega oma soovimatust edaspidi õiguskuulekalt käituda. Karistuse valikul on arvesse võetud ka teo vähemohtlikku iseloomu, mistõttu määrati distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks tingimuslikult, s. o 4-kuulise katseajaga. Sellega anti J.T. le võimalus asuda õiguskuulekale teele ilma sundi kohaldamata ja vabaneda karistuse kandmisest tingimusel, et ta ei pane nelja kuu vältel toime uut distsiplinaarrikkumist. J.T. ei nõustunud apellatsioonkaebuses esitatuga ning väitis, et tema ei ole vanglaametnike tööd seganud. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
8. veebruari 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, mille kohaselt on halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud HKMS § 25 lg 2, kuna ei ole otsuses põhjendanud, miks ta leidis, et süüline distsipliinirikkumine J.T. poolt ei ole piisavalt tõendatud. Asja materjalidest ja vaidlustatud kohtuotsusest nähtuvalt on halduskohus hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis ja selle põhjal õigustatult leidnud, et J.T. tegevuse süülisus ei ole antud juhul tõendamist leidnud. Samuti ei ole põhjendatud apellandi väide, et J.T. tegevuse süülisuse saab kindlaks teha distsiplinaarmenetluse materjalide ja tunnistajana üle kuulatud T. Ude ütlustega. Asja materjalidest nähtuvalt koosnevad distsiplinaarmenetluse materjalid T. Ude ettekandest, J.T. seletuskirjast keeldumise aktist, esemete äravõtmise aktist, aktist J.T. distsiplinaarkaristuste kohta ja distsiplinaarmenetluse protokollist ning J.T. poolt vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast. Teoks, mille eest J.T. le määrati karistuseks 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine, on loetud seda, et J.T. vehkis 03.10.2006 talle kirjade kättetoimetamisel kambris 1060 ebaviisakalt kätega, ajades kõik inspektorkontaktisikul kaasasolnud kirjad ja töövahendid toiduluugilt põrandale, segades sellega vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Ringkonnakohus leiab, et sellise kirjelduse, J.T. poolt kohtuistungil antud seletuse ning tunnistaja T. Ude ütluste alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et J.T. tegevus oli tahtlik ja süüline ning teadvalt suunatud Tartu Vangla kodukorra vastavate punktide rikkumisele, eriti kui arvestada seda, et antud vahejuhtumi ajal oli J.T. kambris ja kontaktisikuga suheldi läbi toiduluugi. Seda, et kirja kontaktisikule tagasi andes ajas J.T. toiduluugil olevad kirjad ja kontaktisiku töövahendid tahtlikult maha, ei tõenda tõsikindlalt ka tunnistaja ütlused, kuna need on vastuolus J.T. selgitustega ning ka sisult ebamäärased, sest tunnistaja ei osanud esimese astme kohtus juhtunut täpselt kirjeldada ning ei olnud kindel ka selles, millises kirjas olid margid jne. Ainuüksi selle tunnistaja hinnangu alusel, et tema arvates tegi J.T. seda tahtlikult (ajas kirjad toiduluugilt maha), ei ole veel võimalik tõsikindlalt väita, et J.T. tegu oli tahtlik ja süüline. J.T. on ise seda eitanud ning on tunnistanud üksnes seda, et ta andis kirja kontaktisikule tagasi vastumeelselt, pannes selle kõvema liigutusega toiduluugile, kuid selle kirjelduse põhjal ei ole võimalik järeldada, et J.T. ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele, segas vanglaametnikke teenistuskohustuste täitmisel või oli vangla teenistuja suhtes ebaviisakas. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu seisukohaga, et J.T. le määratud karistus ei olnud proportsionaalne ja ei täitnud sellisena ka karistuse eesmärki, kuna kartserisse paigutamine iga võimaliku ja väiksemagi üleastumise eest, mis otseselt ei ohusta korda ja julgeolekut vanglas, devalveerib kartserisse paigutamise kui mõjutusvahendi, olenemata isegi sellest, mitu korda isikut varem distsiplinaarkorras karistatud on ja seega ei teeni karistus 4 enam eesmärki suunata karistatav õiguskuulekale käitumisele, mis VangS §-de 6 lg 1 ja 63 lg 3 kohaselt peaks olema distsiplinaarkaristuse määramise eesmärgiks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 järgi apellandi enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk