2-07-14007/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-14007 T L (T K V kaudu) avaldus NM’ilt lapse äravõtmise nõudes ilma vanema õiguste äravõtmiseta. avaldaja TL (T K V kaudu, asukoht XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja esindaja ÜL avaldaja esindaja KT Asjast puudutatud isik NM (isikukood XXX elukoht XXX) Asjast puudutatud isik alaealine laps MM (isikukood XXX, asukoht XXX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse MM’i määratud korras esindaja advokaat H-LT (Advokaadibüroo XXX) Istungi toimumise aeg 18.06.2007.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja esindajad ÜL ja KT Asjast puudutatud isik NM Asjast puudutatud isiku alaealise lapse MM’i määratud korras esindaja advokaat H-LT RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Tallinna linna avaldus.
4. Võtta ära alaealine MM (isikukood XXX) oma ema NM’i (isikukoodXXX) kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta.
5. Anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise MM’i edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna Linnale (Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu), kelle pädevuses on lapse paigutamine riiklikusse hoolekande asutusse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluse käik. NM’il on kaks alaealist last: poeg DM ja vallaslaps tütar MM. Poeg on oma isa SK kasvatusel. Oma poja hooldamiseks ja kasvatamises ei ole NM ise osalenud. XXX. sünnitas NM oma teise lapse MM’i ning lahkus kohe peale tütre sündi XXX AS Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikust, jättes lapse haiglasse. NM’i väitel puudus tal elukoht, kuhu vastsündinuga elama minna. Oma tegevusetusega ning äärmise ükskõiksusega lapse edasise elukorralduse suhtes seadis ema ohtu nii lapse turvalisuse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse arengu. Arstide sõnul on NM heroiini- ja ravimisõltlane. Enne kui arstid jõudsid hakata haiglast omavoliliselt vastsündinu juurest lahkunud ema otsima, võeti NM vahi alla eeluurimisele. Käesoleval ajal kannab NM süüdi mõistva kohtuotsuse alusel karistust XXXX vanglas. 9-kuune MM on eestkosteasutuse taotluse alusel suunatud XXX Tallinna Lastekodu Imikute- ja Puuetega Laste Keskusesse s. o ajutisest turvarühmast lastekodu rühma. NM’il tekkis esimest korda huvi oma vastsündinud tütre vastu siis kui ilmnes, et tal tuleb karistust kanda kinnipidamisasutuses. MM avaldas soovi, et vastsündinud paigutataks lastekodu turvarühmast tema juurde vanglasse. Eestkosteasutuse arvates ei olnud see lapse huvides, kuna emal puudusid väikelapse nõuete kohaseks hooldamiseks vastav ettevalmistus ning otseselt oleks halvenenud väikelapse olemasoleva hoolduse ja tervisliku heaolu tase. Alaealine viibib siiani Tallinna Lastekodus Imikute- ja Puuetega laste keskuses, on nõuetekohaselt hooldatud ja järjepideva arstliku järelevalve all. Eestkosteasutus on seisukohal, et kinnipidamisasutustest vabanemisel alustaksid peretöötajad kohe koostööd NM’iga – selgitamaks välja tema oskusi iseseisvaks toimetulekuks, vanemlikku suutlikkust, ressursse ja soovi tagamaks lapsele vajalik hooldus ja kasvatus. Tallinna Kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakond sooviks näha, et tõhusa peretöö ning erinevate sotsiaalteenuste rakendamise tulemusena oleks NM suuteline ise lapsevanemana oma last hooldama ja kasvatama. Arvestades eeltoodut ja lähtudes asjaolust, et NM ei saa seoses karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses täita oma vanema kohustusi ega teha käesoleval ajal lastekaitsetöötajatega konkreetset koostööd oma toimetulekuoskuste, vanemlike ressursside tõstmiseks laose iseseisvaks edaspidiseks hooldamiseks ja kasvatamiseks, samuti asjaolu, et nõuete kohase hoolduse puudumine väikelapsel ohustab otseselt tema edasist elu ja tervist ning emotsionaalset kui ka sotsiaalset arengut palub avaldaja EV Perekonnaseaduse § 53 lg-te 1 ja 3 alusel võtta ära alaealine MM oma ema NM’i kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise MM’i edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle pädevuses on lapse paigutamine riiklikusse hoolekande asutusse. Alaealise lapse määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja leiab, M on paigutatud põhjendatult lastekodusse, kus tal on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. On vähetõenäoline, et ema suudaks M XXX Vanglas pakkuda lastekoduga samaväärset hooldust ja järelevalvet. Määratud korras esindaja leiab, et lapse äravõtmine NM’ilt on põhjendatud ja toetab Tallinna linna avaldust. Kohtuistungil ära kuulatud: Tallinna linna esindaja jääb kohtule esitatud avalduse juurde. NM on nõus sellega, et laps võetakse temalt ajutiselt ära. NM saab aru, et ta käitus lapsega halvasti, jättes lapse haiglasse maha. Kinnipidamisasutusest vabanedes soovib NM pakkuda oma lapsele tulevikku ja teda ise kasvatada, on nõus võtma vastu eestkosteasutuse abi ja toetust oma elu korraldamisel ja järgima nende nõuandeid, et seejärel saaks asuda ise oma last hooldama ja kasvatama. Narkootikume ei ole tarvitanud juba aasta aega. MM’i määratud korras esindaja nõustub Tallinna linna avaldusega. Tingimused väikelapse kasvatamiseks lastekodus on paremad kui vanglas ema juures. Kohtu põhjendused Kohus võtnud arvesse kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2 Perekonnaseaduse § 53 lg. 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sama paragrahvi 3.lõike järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Avaldaja jääb esitatud avalduse juurde. Asja arutamisel on 11.07.2006.a. sündinud MM’i sünnitunnistusega leidnud tõendamist, et MM’i ema on NM, isa kohta kanne puudub. NM ei ole lapse kasvatamise ja hooldamisega tegelenud ning lahkus peale lapse sündi haiglast jättes vastsündinud haiglasse. NMil tekkis esimest korda huvi oma vastsündinud tütre vastu siis, kui ilmnes, et tal tuleb kanda karistust kinnipidamisasutuses. Kinnipidamisasutuses avaldas ta soovi, et vastsündinu paigutataks lastekodu turvarühmast elama tema juurde vanglasse. Hetkel on NMi viibimiskoht XXX Vangla. Alaealise MMi ema NM soovib peale kinnipidamisasutusest vabanemist tagada ise oma lapsele vajalik hooldus ja kasvatus. Arvestades asjaolu, et lapse emal puuduvad kinnipidamisasutuses võimalused oma lapse nõuetekohaseks hooldamiseks ja kasvatamiseks, on lapse ema NM esitatud avaldusega nõus ja avaldas soovi peale vabanemist koheselt eestkosteasutusega koostööd teha, et saaks hiljem täita oma vanema kohustusi tütar M suhtes. Eestkosteasutuse arvates ei olnud vastsündinu ümberpaigutamine vanglasse lapse huvides, kuna emal puudusid väikelapse nõuetekohaseks hooldamiseks vastav ettevalmistus ning otseselt oleks halvenenud väikelapse olemasoleva hoolduse ja tervisliku heaolu tase. Laps viibib käesoleva ajani Tallinna Lastekodus Imikute- ja Puuetega Laste Keskuses, on nõuetekohaselt hooldatud ja järjepideva arstliku kontrolli all.. Vastavalt PKS §-le 50 lg. 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning lõike 4 kohaselt ei või vanem vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitseseaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Lapse ära võtmine emalt ning tema paigutamine hoolekandeasutusse on eelkõige vajalik lapse enda huvidest lähtuvalt. Lapse esindaja arvates on tingimused väikelapse kasvatamiseks lastekodus on paremad kui vanglas ema juures. Lapse esindaja toetab avaldust. Eestkosteasutus on seisukohal, et kinnipidamisasutustest vabanemisel alustaksid peretöötajad kohe koostööd NM’iga – selgitamaks välja tema oskusi iseseisvaks toimetulekuks, vanemlikku suutlikkust, ressursse ja soovi tagamaks lapsele vajalik hooldus ja kasvatus. Tallinna Kesklinna valitsuse sotsiaalhoolekande osakond sooviks näha, et tõhusa peretöö ning erinevate sotsiaalteenuste rakendamise tulemusena oleks NM suuteline ise lapsevanemana oma last hooldama ja kasvatama. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kuna NM ei saa seoses karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses täita oma vanema kohustusi ega teha käesoleval ajal lastekaitsetöötajatega konkreetset koostööd oma toimetulekuoskuste, vanemlike ressursside tõstmiseks laose iseseisvaks edaspidiseks hooldamiseks ja kasvatamiseks, samuti asjaolu, et nõuete kohase hoolduse puudumine väikelapsel ohustab otseselt tema edasist elu ja tervist ning emotsionaalset kui ka sotsiaalset arengut tuleb võtta ära alaealine MM oma ema NM’i kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise MM’i edasine elukorraldus tema elukohajärgsele eestkosteasutusele Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, kelle pädevuses on lapse paigutamine riiklikusse hoolekande asutusse. Riigilõivuseaduse § 20 lg. 2 p. 4 kohaselt on kohtuasjas riigilõivu tasumisest vabastatud eestkosteasutus vanema õiguste äravõtmise, alaealisele eestkoste määramise või muu tema pädevuses oleva lapse huvides esitatud avalduse esitamisel. 3 Taimi Kollom Kohtunik 4