2-04-1555/9

(6)… esitas

1. märtsil 2004 Narva Linnakohtule hagi … vastu abielu lahutamise nõudes. … esitas
2. aprillil 2004 Narva Linnakohtule vastuhagi … vastu alaealisele lapsele elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes. Narva Linnakohtu
3. novembri 2004 kohtumäärusega eraldati Jelena … hagi … vastu ühisvara jagamise nõudes iseseisvasse menetlusse (tsiviilasi nr 2-04-1555, endine nr 2-1243/04). Hagiavalduse kohaselt elavad pooled alates 2001 aasta augustist eraldi. Ühisvaraks on kolmetoaline korter asukohaga ... Hageja palub jagada ühisvara järgmiselt: määrata ühisvara väärtuseks 180 000 krooni, arvestades alaealiste laste huve, jagada ühisvarast 66% (120 000 krooni) hagejale ja 33% (60 000 krooni) vara väärtusest jätta kostjale. Korteriomand … jätta hageja omandisse ja hagejalt välja mõista kostja kasuks hüvitis väärtuses 33% korteri maksumusest, so 60 000 krooni ning määrata hagejale kohtuotsuse täitmiseks tähtaeg üks aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Hageja esitas
4. veebruaril 2005 Narva Linnakohtule avalduse hagi täiendamiseks. Hageja väitel omandati vaidlusalune korter ostu-müügi lepinguga
5. septembril 1995, so abielu kestel. Korter omandati eesmärgiga asuda kogu perega sinna elama. Peale abielusuhete lõppemist kanti kostja 2003 aastal kinnistusraamatusse ainuomanikuna. Kuna korter erastati kostja nimele, soovis hageja enda kandmist kinnistusraamatusse kaasomanikuna. Kostja hageja ettepanekuga kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult ei nõustunud. Avalduses esitatud nõuete kohaselt palub hageja tunnistada … kaasomandit ½ mõttelises osas korteriomandile asukohaga …, muuta kinnistusraamatu kannet ja kanda kinnistusraamatusse korteriomandi … kaasomanikuna …, jagada poolte ühisvara, korteriomand …, nii, et määrata ühisvara maksumuseks 180 000 krooni, jätta korteriomand … hageja … omandisse ning välja mõista hagejalt kostja … kasuks hüvitis suuruses 50% ühisvara maksumusest ehk 90 000 krooni, määrata hagejale vara jagamise kohtuotsuse täitmiseks tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Narva Linnakohtu
6. aprilli 2005 kohtuotsusega jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu
7. oktoobri 2005 kohtuotsusega tühistas ringkonnakohus Narva Linnakohtu
8. aprilli 2005 kohtuotsuse täies ulatuses ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Kohtuistungil
9. mail 2007 hageja loobus kaasomandi tunnustamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõuetest. Hageja lõplikuks nõudeks jäi jagada poolte ühisvaraks olev korteriomand, asukohaga ... Hageja teeb ettepaneku jagada ühisvara järgmiselt: jätta korteriomand …, väärtusega 930 000 krooni, tervikuna kostja omandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis korteri ½ turuväärtuse ulatuses summas 465 000 krooni. Hageja tõendid Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: eksperthinnang korteri …väärtuse kohta (t.l.-33-36); Maksu- ja Tolliameti tõend hageja tulude kohta (t.l.-77); hageja tööraamatu koopia (t.l.-78,79); Narva Kinnisvarabüroo õiend
10. märtsist 2007 (t.l.-139). Kostja vastus Narva Linnakohtule
11. oktoobril 2004 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja ei nõustu korteri … jagamisega ning väidab, et tegemist ei ole abikaasade ühisvaraga, kuna kostja omandas selle
12. septembri 1995 ostu-müügi lepingu alusel. Kuni
13. septembrini 1995 kostja elas ja oli sisse kirjutatud korteris aadressil …. Munitsipaalettevõttega Elamu
14. septembril 1995 sõlmitud lepingu alusel vahetas kostja munitsipaalkorteri … … korteri vastu, asukohaga ... Kuna … korter oli kolmetoaline ja kostja korter ühetoaline, maksis kostja … lisatasu korteri vahetamise eest. Korteri vahetamiseks andis kostjale raha tema ema … ning seda kinkelepingu 2

(6)alusel. Kostja väitel ei ole hageja seotud kolmetoalise korteri soetamisega ning nimetatud korter ei saa olla abikaasade ühisvara. Korteri soetamise ajal, 1995 aastal, puudusid pooltel võimalused ja vahendid korteri ostmiseks, seda ei võimaldanud poolte materiaalne olukord, kuna kostja oli töötu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja tõendid Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: töölepingu nr 502 ärakiri (t.l.-4042); Narva Linnavalitsuse elanikkonna Registreerimise büroo

1. veebruari 2004 õiend nr 1031 (t.l.-43); Narva Linnavalitsuse elanikkonna Registreerimise büroo
2. veebruari 2004 õiend nr 1058 (t.l.-44); Ida-Virumaa Hooneregistri Narva Filiaali
3. oktoobri 1995 registreerimise tunnistus nr H-476/476 (t.l.-45); Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti ehitisregistri andmestik
4. oktoobrist 2004 (t.l.-46); ostu-müügi leping
5. septembrist 1995 (t.l.47); tööraamatu ärakiri (t.l.-48-50);
6. septembri 1995 kinkelepingu ärakiri ja originaal (t.l.-51 ja t.l.-136); „Rostehinventarizatsija“
7. juuni 2004 tõendi koopia ja originaal (t.l.-52 ja t.l.-137); Narva Linnavalitsuse tõend
8. septembrist 1995 (t.l.-54); Narva Linnavalitsuse tõend
9. novembrist 1995 nr 827 (t.l.-55); Narva Linnavalitsuse tõend
10. septembrist 1995 (t.l.-56); Narva Linnavalitsuse tõend
11. septembrist 1995 (t.l.-57); ME Elamu
12. septembri 1995 leping nr 493 (t.l.-58,59). KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja soovib jagada poolte ühisvara, korteriomandi asukohaga …, väärtusega 930 000 krooni, nii, et jätta korteriomand tervikuna kostja omandisse ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis korteri ½ turuväärtuse ulatuses summas 465 000 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Ühisvara tekkimise perioodiks tuleb lugeda ajavahemik poolte abielu sõlmimisest
13. juulil 1987 kuni abielusuhete lõppemiseni
14. aasta augustikuus. Nimetatud perioodi osas vaidlust ei ole. Korteri, asukohaga …, väärtuseks nimetab hageja 930 000 krooni. Hageja väidet kinnitab Narva Kinnisvarabüroo õiend
15. märtsist 2007 (t.l.-139), millest selgub, et Narva Kinnisvarabüroo statistika alusel võib nimetatud korteri keskmiseks turuväärtuseks olla 930 000 krooni. Kohtuistungil
16. mail 2007 kostja esindaja ei nõustu hageja tõendiga ning väidab, et Narva Kinnisvarabüroo õiendil on märgitud kinnisvarabüroo töötaja arvamus, mitte hinnang (t.l.-151). Kohus ei nõustu kostja arvamusega. Narva Kinnisvarabüroo
17. märtsi 2007 õiendist nähtub, et õiendi on koostanud hindaja …. Hindaja puhul võib eeldada, et tegemist on spetsiaalse ettevalmistuse läbinud töötajaga, kellel pädevusse on antud kinnisvara väärtuse tuvastamine. Õiend on koostatud 2007 aastal. Kohus leiab, et vaidlusaluse korteri, asukohaga …, keskmine turuväärtus 930 000 krooni vastab tegelikkusele ja teistsuguseid tõendeid korteri turuväärtuse kohta kohtule esitatud ei ole. Hageja esitatud eksperthinnang korteri … väärtuse kohta (t.l.-33-36), koostatud
18. aprillil 2004, on vananenud andmetega ning ei vasta tegelikkusele. Korteri, asukohaga …, omandas kostja korterite vahetuse teel
19. septembril
20. Kostja loovutas ühetoalise korteri, asukohaga …, valduse … ning … omakorda loovutas kolmetoalise korteri, asukohaga …, valduse kostjale. Selles osas vaidlust poolte vahel ei ole. 3

(6)Kostja tõendid - Narva Linnavalitsuse elanikkonna Registreerimise büroo

1. veebruari 2004 õiend nr 1058 (t.l.-44) ja Ida-Virumaa Hooneregistri Narva Filiaali
2. oktoobri 1995 registreerimise tunnistus nr H-476/476 (t.l.-45) kinnitavad, et kostja elas korteris, asukohaga …, alates
3. septembrist
4. Kostja esitatud Narva Linnavalitsuse elanikkonna Registreerimise büroo
5. veebruari 2004 õiendist nr 1031 (t.l.-43) selgub, et hageja elas alates
6. veebruarist 2002, so peale abielusuhete lõppemist, aadressil …. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti ehitisregistri andmestikust
7. oktoobrist 2004 (t.l.-46) selgub, et korteri, …, omanikuks oli …. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei oma käesolevas tsiviilasjas tähendust. Kostja tasus korteri vahetamise eest … 20 000 krooni. … ja kostja vahel
8. septembril 1995 sõlmitud ostu-müügi lepingu (t.l.-47) p 1 ja 2 kohaselt kohustus kostja tasuma kolmetoalise korteri, asukohaga …, eest 20 000 krooni. Hageja ostu-müügi lepingu osas vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt PKS § 15 lg 1, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kostja omandas vaidlusaluse korteri
9. septembril 1995, so perioodil, mis jääb ühisvara moodustumise aja piiridesse. Korter on omandatud peale abielu sõlmimist ning enne abielusuhete lõppu ning ostu-müügi lepingu alusel. Seega ei ole tegemist varaga, mis oli kostja omandis enne abielu sõlmimist või oleks omandatud pärimise või kinkimise teel. Kohus leiab, et korter, asukohaga …, on abikaasade ühisvara. Vastavalt PKS § 19 lg 1, abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti tõend hageja tulude kohta (t.l.-77) ja hageja tööraamatu koopia (t.l.-78,79) ning kostja esitatud töölepingu nr 502 ärakiri (t.l.-40-42) ja tööraamatu ärakiri (t.l.-48-50) ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna nendega on pooled soovinud tõendada töötamist abielu ajal ning sellest tulenevaid sissetulekuid. Kohus nimetatud asjaolusid abikaasade ühisvara jagamisel ei arvesta. Kostja esitab vastuväite, et korter, asukohaga …, on omandatud kostja lahusvara arvel. Kostja selgitab, et korteri eest tasus ta ühetoalise korteriga, asukohaga …, milles kostja elas enne kolmetoalise korteri omandamist. Lisaks ühetoalise korteri loovutamisele maksis kostja kolmetoalise korteri eest täiendavalt veel 20 000 krooni, mille kinkis kostja ema. Kohus nõustub kostja väitega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et ühetoaline korter, asukohaga …, oli kostja lahusvara. Hageja esitas kohtuistungil
10. veebruaril 2007 vastuväite, et
11. septembri 1995 kinkeleping on võltsitud. Kostja esitas kohtule kinkelepingu originaali. Kohus võrdles dokumendi originaali (t.l.136) toimikusse võetud koopiaga (t.l.-51) ning tegi kindlaks, et tegemist on identse koopiaga originaaldokumendist. Erinevusi dokumentides kohus ei tuvastanud. Kohus nõustub hageja väidetega, et
12. septembri 1995 kinkeleping ei ole usaldusväärne. Kinkelepingul puudub notariaaltoimingu registreerimise number, dokumendis esinevad parandused ilma vastava märketa paranduse õigsuse kohta ning samuti ei saa välistada, et käsikirjalised juurdekirjutused ei oleks tehtud peale dokumendi allkirjastamist. 4

(6)Tõendite lisamise avalduses (t.l.-76) võtab hageja omaks, et „... ... ei omanud mingeid tulusid ja tema ainukeseks tuluks oli raha 23 000 krooni, saadud tema ema poolt kinkelepingu alusel...“. Kohtuistungil

1. veebruaril 2005 (protokoll t.l.-83) kinnitab hageja esindaja, et asjas esitatud kinkelepingut hageja ei vaidlusta ning kinnitab, et raha korteri ostmiseks kinkis kostja ema. Samuti ei vaidlusta hageja, et kinkeleping oli sõlmitud Surguti linnas Venemaal ning et kostja ema elas enne kinkelepingu sõlmimist Eestis. Kohus ei pea vajalikuks
2. septembri 1995 kinkelepingut tõendina arvestada. Hageja omaksvõtuga on tõendatud, et korteri ostmiseks 23 000 krooni kinkis kostjale tema ema. Kohus ei arvesta ka kostja esitatud „Rostehinventarizatsija“
3. juuni 2004 tõendit … korteri, asukohaga …, privatiseerimise ja müügi kohta Venemaal (t.l.-137). Tõendist selgub vaid, et kostja ema privatiseeris oma … korteri
4. märtsil 1993 ja müüs selle
5. märtsil
6. Nimetatud asjaolud ei anna alust järeldada, et kostja ema oleks kostjale korteri ostmiseks raha kinkinud. Kohus leiab, et kostja tõend ei ole asjakohane. ENSV Tsiviilkoodeksi (TkS) § 258 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt, vahetuslepingu järgi toimub poolte vahel ühe vara vahetamine teise vastu. Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab, ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Vahetuslepingule kohaldatakse ostu-müügi lepingu vastavaid sätteid. Lähtuvalt TsK § 242 lg 1, ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Kostja omandas kolmetoalise korteri, asukohaga …, vahetuse teel. Et vahetusele kohaldatakse ostu-müügi lepingu sätteid, võib lugeda, et kostja ostis korteri, asukohaga …, ja tasus selle eest kokkulepitud viisil, so ühetoalise korteri, asukohaga …, loovutamisega ning rahalise juurdemaksuna 20 000 krooni. Nimetatud korterite vahetamist tõendavad ka Narva Linnavalitsuse tõend
7. septembrist 1995 (t.l.-54) ja Narva Linnavalitsuse tõend
8. septembrist 1995 (t.l.-57), millest selgub, et korteris, asukohaga …, oli sisse kirjutatud …, kellega kostja korteri vahetas. Narva Linnavalitsuse tõendist
9. novembrist 1995 nr 827 (t.l.-55) selgub, et … on õigus asuda elamispinnale asukohaga …, ehk kostja endisesse ühetoalisesse korterisse. Kostja elukohta aadressil … kinnitab Narva Linnavalitsuse tõend
10. septembrist 1995 (t.l.-56). Korterite vahetust tõendab ka ME Elamu
11. septembri 1995 leping nr 493 (t.l.-58,59). Kohus leiab, et kostja on omandanud korteri, asukohaga …, oma lahusvara arvel. PKS § 19 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Pooled on ühisvaraks nimetanud korteri, asukohaga …. Kohus tuvastas, et kogu nimetatud ühisvara on omandatud kostja lahusvara arvelt. Kohus leiab, et ühisvara jagamisel tuleb kõrvale kalduda abikaasade võrdsusest ning jagada poolte ühisvara nii, et korteriomand, asukohaga … jääks tervikuna kostja omandisse. Lähtuvalt PKS § 19 lg 3 ja lg 4, abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja nr 3-2-1-38-07 lahendis leidnud, et „…Kui abikaasade ühisvarasse kuuluv asi on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel ning abielu kestel ei ole seda 5

(6)ühisvara arvel parendatud, siis peaks selle asja jagamisel väärtuse muutumise riski kandma see abikaasa, kelle lahusvara arvel asi omandati…“ Kuigi korteri, asukohaga …, turuväärtus on oluliselt kasvanud, tuleb väärtuse suurenemise risk kanda kostjal, sest korter oli omandatud täielikult tema lahusvara arvelt. Asja parendamise osas poolte vahel vaidlus puudub. Et peale kostja lahusvara arvel soetatud ühisvara eraldamist muust ühisvarast kahanes ülejäänud ühisvara väärtus nulliks, osutusid poolte ühisvara osad võrdseks ning hagejale ei ole võimalik hüvitist välja mõista. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab korteriomandi, asukohaga … (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 2003909) tervikuna kostja omandisse ilma kohustuseta maksta hagejale hüvitist. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne

1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
2. märtsil 2004 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne
3. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne
4. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Iris Kangur Kohtunik 6