Obsah (4)

§ 146§ 138§ 147§ 143

2-06-39410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaud

§ 146lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Hageja esitas oma hagiavalduse

1. a detsembris, s.t. hagejal on õigus nõuda kostjalt võlgnevust alates
2. a detsembrist kuni
3. a detsembrini. Kostja hinnangul on aegunud hageja nõue perioodi eest
4. a juuni kuni
5. a november kaasa arvatud, s.o. põhivõlg 76 084.25 krooni ja viivis 1 597.77 krooni.
6. Vastavalt kostja arvestusele peab hagi esitamise päeva seisuga põhivõlg olema summas 61 760 krooni ja 80 senti, viivis 1 261 krooni ja 43 senti. Kostja teostas arvestuse vastavalt 2 VÕS § 88 lg 6 sätestatule, s.o. esmajärjekorras kustutatakse varasem kohustus, sellest viivis, seejärel põhivõlgnevus.
7. Alates
8. a septembrist hakkas kostja aktiivselt kustutama oma võlgnevust: 30.09.
9. a – 4 018.15 krooni; 29.11.
10. a – 5 000 krooni; 19.12.
11. a – 5 000 krooni; 20.01.
12. a – 49 000 krooni; 26.01.
13. a kuni 3 900 krooni; 29.01.
14. a – 21 000 krooni. Kokku ajavahemikus alates
15. a september kuni
16. a veebruar on kostja üle kandnud hagejale 87 918.15 krooni, millega on täielikult kustutanud nii põhivõlgnevuse summas 61 760.80 krooni kui ka viivised summas 1 262.43 krooni. Kohtuistung
17. Kohtuistungil 29.05.
18. a hageja jääb haginõude juurde. Kostja poolt on tasumata 61 760.80 krooni. Tasutud on viiviseid 32 968.91 krooni, tasumata viiviseid on 1 262.43 krooni. Menetluse käigus on kostja tasunud 87 918.15 krooni. Tasutud summad läksid vanade võlgade katteks.
19. Kostja tunnistab võlgnevust 24 000 krooni ja viivist summas 1 262.43 krooni, s.o. kahe viimase aasta eest. Nõue
20. a novembrini on aegunud. Põhisumma on hagis 109 092.42 krooni hageja ei saa nõuda 139 107.48 krooni tasumist Kohtu põhjendused
21. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
22. 16.04.
23. a sõlmisid hageja ja kostja varem kehtinud lepingu asemele uue mitteeluruumi rendilepingu, mille kohaselt anti kostja kasutusse mitteeluruum üldpinnaga 140 m2 kauplusõmblusateljee pidamise otstarbel. Pooled ei vaidle selle üle, et alates
24. a augustist kostja enam korrapäraselt üüriarveid ei tasunud.
25. VÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt enne
26. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
27. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule üürilepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja väitel võlgneb kostja alates temale väljastatud arvest 2004/28 30.10.
28. a. hagejale 51 189.33 krooni. Kostja poolt 30.09.
29. a kuni 29.01.
30. a. tasutud 87 918.15 krooni on arvestatud varasema perioodi võlgnevuse katteks.
31. Hageja väitel annab VÕS § 88 lg 6 hagejale õiguse lugeda kostja poolt tasutud summad varasema perioodi kohustuse täitmiseks. VÕS § 88 lg 6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. 16.

§ 138

lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et hageja ei ole toiminud hea usus. VÕS § 88 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Võlausaldaja teatamine peab toimuma otsese tahteavaldusena. Võlausaldaja võib võlgnikule pärast raha maksmist ka konkludentselt teatada, milliste kohustuste täitmist ta veel nõuab. Käesoleval juhul on kostja 3 tasunud 30.09.

1. a – 4 018.15 krooni; 29.11.
2. a – 5 000 krooni; 19.12.
3. a – 5 000 krooni; 20.01.
4. a – 49 000 krooni; 26.01.
5. a kuni 3 900 krooni; 29.01.
6. a – 21 000 krooni. Hageja ei ole kostjale kohtumenetluse eelselt esitanud ühtegi teadet selle kohta, et hageja ei nõustu kostja poolt maksekorralduste selgitusse märgituga ning loeb kohustuse täitetuks 30.10.
7. a eelneva perioodi eest (tl 92-93).
8. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja leiab, et alates perioodist 30.10.
9. a ei ole hageja nõue aegunud.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist.

§ 143järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist perioodi eest

1. a detsembrist kuni
2. a detsembrini. Aegunud on hageja nõue perioodi eest
3. a juuni kuni
4. a november kaasa arvatud, s.o. põhivõlg 76 084.25 krooni ja viivis 1 597.77 krooni. Kuna nõue on selles osas aegunud, ei olnud hageja poolt põhjendatud ka kostja poolt tasutud summat arvestada aegunud nõude täitmisena, vaid täidetu tuleb arvestada täitmiseks perioodi detsember 2003 kuni detsember
5. eest.
6. Kostja on kohtumenetluses tunnistanud võlgnevust summas 24 000 krooni ja viiviseid summas 1 262.43 krooni (tl 98). Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 24 000 krooni ja viivis 1 262.43 krooni. Kohtukulud
7. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu pooles ulatuses, s.h. riigilõiv summas 1 500 krooni ja õigusabikulu. Hageja esindaja tasus hagi esitamisel riigilõivu 10 720 krooni. 17.05.
8. a hageja loobus nõudeosast summas 157 903.09 krooni. TsMS § 150 lg 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hageja esindajale kohtuotsuse jõustumisel 3 860 krooni (10 720-3 000=7 720/2=3 860 krooni). TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4