← Eesti

2-06-37424/4

Obsah (7)§ 138§ 174§ 176§ 175§ 217§ 218§ 177

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunikuabi Katrin Lell Määruse tegemise aeg ja koht 13.juuli 2007. a Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-37424 Tsiviilasi M S K A vastu menetluskulude s

§ 138

lg 1 ja 2; § 144; 174 lg 1, 2, 3 ja 6; § 175; § 176; § 177; §178; § 217 lg 1 ja 2; § 218; § 464; § 465; § 466 lg 3; § 661 lg 1 ja

  1. Käesoleva määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse kätte toimetamisest kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu. Määruse ärakiri toimetada kätte tähitult allkirja vastu hageja esindajale ja kostjale ning tema esindajale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
  2. Kostja esindaja I L esitas 08.12.2006.a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas nr 2-06-
  3. Avaldus on esitatud samas tsiviilasjas 1 06.10.2006.a. tehtud kohtumääruse alusel. Kohtumääruse kohaselt ei rahuldatud K A hagi M S vastu. Kohtumääruse resolutsioonis märkis kohus, et hageja tasub kostja menetluskulud täies ulatuses. Kohtumäärus jõustus 13.11.2006.a. Kostja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks kostja kohtuvälised kulud, milleks on riigilõiv 200 krooni määruskaebuse esitamisel, õigusabikulud juriidilise nõustamise eest kokku summas 31 800 krooni. Menetluskulude nimekiri ning õigusabikulude arved on lisatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-4115 kokku on 32 000 krooni.

§ 174

lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ning hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Konsultant, avalduse läbi vaadanud, edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega 26.04.2007.a. vastaspoole K A esindajale K –K S .

§ 176

lg 1 ja 3 alusel kohustas kohus hageja esindajat vastama edastatud avaldusele 10 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastuväiteid või vastust saamata, teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Hageja esindaja on kohtu poolt edastatud materjalid kätte saanud 28.04.2007.a. 07.05.2007 on hageja esindaja esitanud antud asjas vastuväite, milles teatab, et ei nõustu kostjapoolse menetluskulude jaotamisega järgmistel põhjustel:

  1. Hageja väidab, et antud tsiviilasjas on tulenevalt hagihinnast võimalik lepingulise esindaja kuludena hagejalt välja mõista maksimaalsel 5000 krooni;
  2. Hageja vaidleb FIE M L poolt kostjale esitatud arvele nr 6 vastu kogu ulatuses, kuna ühtegi viidet asjaolule, et dokumendid on koostatud kellegi kolmanda isiku poolt, koostatud dokumentidest ei nähtu. Samuti ei ole kostja tõendanud, et FIE M L omab juriidilist haridust ning on pädev osutama õigusabi, küsides selle eest tunnihinda 1250 krooni;
  3. Hageja on seisukohal (lähtudes hagihinnast), et Advokaadibüroo Ehasoo & Bnevolenskaja poolt esitatud arves nr 2006139 toodud summad ei kuulu kogu ulatuses hagejalt väljamõistmisele. Nimetatud põhjustel palub hageja jätta kostja taotluse selles osas rahuldamata. Kohus edastas 09.05.2007 hageja vastuväite kostja M S esindajale advokaat I L ning andis kostjale tähtaja vastuväitele vastuse esitamiseks kuni 28.05.
  4. 05.2007 on kostja esindaja esitanud vastuse hageja vastuväidetele, milles väidab, et hageja poolt esitatud hagi on tuvastushagi, hinnaks 1 miljon krooni (hüve, mille pärast hageja vastava hagiavalduse kohtusse esitas), millest tulenevalt on lepingulise esindaja kulude piirmääraks antud asjas 140 000 krooni. Samuti ei nõustu kostja sellega, et FIE M L poolt esitatud arve ei ole aktsepteeritav, kuna kostja enda poolt allkirjastatud menetlusdokumendid ei näita seda, et ta oleks need ise koostanud, kostja ei pea tõendama, et FIE M L omab juriidilist kõrgharidust. Kostja juhib ka tähelepanu asjaolule, et määruskaebuste esitamine võimaldab advokaaditasu piirmäära suurendada. Kokkuvõtteks leiab kostja, et menetlusdokumentide pädevust näitab see, et asi lõppes hageja poolt hagist loobumisega.

§ 174

lg 6 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse võib teha ka kohtunikuabi. Hageja poolt kohtule 27.02.2006 esitatud hagiavalduse on Viru Maakohus võtnud menetlusse kui mittevaralise nõude, kohus ei ole jätnud hagi käiguta ega nõudnud täiendava riigilõivu tasumist. Eeltoodust tulenavalt on kohus seisukohal, et esitatud hagiavalduse näol on tegemist mittevaralise hagiga, mille puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määruse nr 306 kohaselt, millega on kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sisenõudmise piirmäärad, on tsiviilasjalt hinnaga kuni 15 000 krooni võimalik sisse nõuda kulu maksimaalselt 5000 krooni. Kohus on nõus kostja esindaja väitega, et Vabariigi Valitsuse määrus nr 306 § 2 võimaldab kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära suurendada asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi), rakendada kulude 2 sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3.

§ 175

kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulehendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

§ 217

lõige 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 217

lõige 2 kohaselt isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast.

§ 218

kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla: 1)advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras; 1 2 ) muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse

  1. aasta
  2. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Kohus, tutvunud toimikuga ning hinnanud avaldaja esindaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele lisatud tõendeid (arveid), leidis, et FIE M L ei ole

-i § 175 kohaselt esindanud menetluses kostjat kui lepinguline esindaja või nõustaja, kellele tuleks kulud hüvitada. Samuti leidis kohus, et FIE M L poolt 15.03.2006 esitatud sularaha arve ei ole kooskõlas sündmuste toimumise kuupäevadega. 15.

  1. 2006 on FIE M L esitanud M S sularaha arve teostatud õigusabi teenuste kohta. Arvest selgub, et M L on tutvumud asja materjalidega, kogunud tõendeid ning andnud konsultatsiooni kostjale. Samuti on ta koostanud vastuse hagile ning määruskaebuse hagi tagamise määruse peale. 27.02 2006 esitas hageja K A kohtule hagiavalduse, mille kostja M S on kätte saanud 06.03.
  2. Kostja on esitanud vastuse hageja hagiavaldusele 27.03.2006 (Viru Maakohus Rakvere kohtumaja tempel sissetuleva posti kohta). Vastuses lisana märgitud kostja konto väljavõte on teostatud 23.03.
  3. 28.02.2006 rahuldas Viru Maakohus hagi tagamise taotluse. Määruskaebuse hagi tagamise määruse peale on kostja esitanud 10.04.2006 (Viru Maakohus Rakvere kohtumaja tempel sissetuleva posti kohta), määruskaebuse koostamise kuupäevaks on märgitud 06.04.
  4. Määruskaebuses on kirjas, et kohtumääruse (hagiavalduse alusel keelati kohtumäärusega 28.02.2006 notariaalse võlaõigusliku lepingu sõlmimine kolmanda isikuga viru Maakohtu Kinnistusameti kinnistusregistrisse nr 3682031/36820 kantud korterelamu asukohaga xxxx) sai apellant alles 28.03.
  5. Seega on esitatud dokumendid koostatud ning saadetud kohtule hiljem (27.03.2006 vastus hagile ja 10.04.2006 määruskaebus) kui on kostjale esitatud (15.03.2006) ja kostja poolt sularahas makstud õigusabikulude arve tehtud toimingute kohta. Eeltoodust tulenevalt ei võta kohus arvesse kostja poolt esitatud FIE M L arvet. 3 Kohtunikuabi, hinnanud tsiviilasja materjale, kaalunud hageja vastuväites ning kostja vastuses esitatud seisukohti, lähtudes tsiviilhagi hinnast, leidis, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kohustades hagejat K A hüvitama M S menetluskulud osaliselt summas 6700 krooni (riigilõiv summas 200 krooni ja õigusabikulud korrutatud koefitsiendga 1,3 summas 6500 krooni), on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. K A tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Kohtunikuabi: /allkiri/ Katrin Lell Ärakiri õige Nooremreferent Ingrid Opmann Kohtumäärus jõustus: 30.juulil 2007.a. Nooremreferent Ingrid Opmann 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.