← Eesti

2-06-19438/5

Obsah (6)§ 8§ 100§ 101§ 361§ 367§ 186

Tsiviilasi nr.2-06-19438 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 30.m

) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 4 annab võlausaldajale õiguse taganeda lepingust või öelda leping üles. 4

§ 361

kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 29.07.2003 pooltevahelise liisingulepingu punkti 21 esimese lause kohaselt on liisingulepingu osaks muu hulgas liisingulepingu üldtingimused (edaspidi üldtingimused). Üldtingimuste punkti 1.3. kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu makseid vastavalt maksegraafikule. Üldtingimuste punkti 7.13 kohaselt hagejal oli õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul, kui kostja jätab lepingu makse maksetähtpäeval tasumata või tasub mittetäielikult ning ei ole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Vastavalt

§ 367

lg -le 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 2 järgi lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega.

§ 367

lg-st 4 liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punktist 3.7. tulenevalt juhul, kui liisinguandja, tuginedes liisingulepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t. liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (s.h. liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmine). AS ja OÜ 29.07.2003 müügilepingu kohaselt hageja omandas hageja ja kostja vahelises liisingulepingus nimetatud kaubiku hinnaga 50 000 krooni (käibemaksuga). Hagiavaldusele lisatud AS järelevalve osakonna 13.02.2006 õiendiga on tõendatud vara lepingu ülesütlemise aegne jääkmaksumus 32 100,73 krooni. Kostja leidis, et nimetatud summa ei haaku ühegi teise summaga. Kohus leiab, et kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Liisingulepingu nr XXX lisaks oleva maksegraafiku (hagiavalduse lisa nr 8) kohaselt vastab nimetatud summa tasumata osamaksete suurusele liisinguvara 13.05.2004 tagastamise seisuga. Kohtule esitatud 20.09.2004 müügilepinguga nr XXX (hagiavalduse lisa nr 12) on tõendatud, et kaubik müüdi hinnaga 30 000 krooni (koos käibemaksuga, ilma käibemaksuta summas 25 423,73 krooni). Seega liisinguvara jääkmaksumuse ja realiseerimishinna vahe on 6687 krooni, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Tõendamata ja paljasõnalised kostja väited, et liisinguvara müüdi hageja ja kostja kokkuleppel sihilikult turuhinnast madalama hinnaga. Kostja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda hageja esindaja väidetes, mille kohaselt tuli kaubiku esialgnemüügihind madalamaks hinnata, kuna kaubikut ei õnnestunud müüa. Arvestades müügiprotsessi pikkust, sõiduki väljalaskeaastat 1997 ja läbisõitu 288 468 km, ei anna kaubiku müügihind kohtu hinnangul alust kahtlustada müümist alla turuhinna. Samuti ei anna sellisteks kahtlusteks alust ainuüksi asjaolu, et kaubiku ostis selle müüki vahendanud Balti Realiseerimiskeskuse OÜ. 13.05.2004 koostatud hindamisaktis on sõiduki maksumuseks märgitud umbes 45 000 krooni. Kuivõrd hindamisakti on koostanud sõidukite müügiga tegelev äriühing, kellele sõiduk anti üle eesmärgiga see müüa, siis kohus loeb põhjendatuks hageja seisukohta, et tegemist on maksimaalse võimaliku alghinnaga sellel hetkel. Asjaolu, et 5 müügiprotsess võttis aega 4 kuud, näitab, et selle hinnaga tegelikult kaubikut müüa ei õnnestunud ning hageja väide, et hinda tuli madalamaks korrigeerida, on põhjendatud. Kostja väited, et kaubik oli müügiprotsessi ajal kellegi ebaseaduslikus kasutuses ning seetõttu tema väärtus vähenes, on oletuslikud ja tõendamata. Kostja viited hageja alusetule rikastumisele ja kostja arvelt hõlptulu teenimise lootusele emotsionaalset laadi ja alusetud. Käesolevas asjas nõude esitanud hageja AS on liisingfirma, kes osales müügiprotsessis finantseerijana. Kui kostja oleks oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud, ei oleks kaubiku müümise vajadust 2004.a. tekkinud, hageja oleks saanud kokkulepitud osamaksed ja intressi. Kostja ise on liisingulepingu sõlmimisega võtnud endale kohustuse hüvitada lepingu ülesütlemise korral hagejale vara jääkväärtuse ja müügihinna vahe. Seetõttu on alusetu kostja väide, et see on hageja äririsk, kui liisingueset ei õnnestu müüa või õnnestub müüa madalama hinnaga. Asjasse puutuv ei ole ka kostja väide, et pärast liisingueseme hagejale tagastamist puudus kostjal võimalus muuta liisingueseme väärtust. Kostja viited, et kuni 21.08.2004 oleks auto avariilistele kahjustused hüvitanud kindlustus, on arusaamatud. Asjassepuutuv ei ole kostja viide, et sõiduki müünud OÜ on kutseline automüüja. Kostja leiab, et hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kui ei teinud kostjale müügipakkumist ega teavitanud teda 2004.a. septembris sõiduki hindamisest. Kuna liisingleping on lõppenud lepingust tulenevate kohustuste kostja poolt rikkumise tõttu, on kostja sellised väited põhjendamatud. Kostja vastustest nähtuvalt kostja on ekslikul seisukohal, et lepingu ülesütlemisele vaatamata on tal hagejaga lõpetamata leping. Vastavalt

§ 186p-le 6 lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb.

Ülesütlemisega vabanevad lepingupooled lepingust tulenevate kohustuste edasisest täitmises, enne ülesütlemist tekkinud kohustused tuleb täita. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal pärast lepingu ülesütlemist kohustust teha kostjale kaubiku müügipakkumist, samuti ei olnud kohustust ega vajadust kooskõlastada sõiduki müügihind kostjaga. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjal oli võimalus leida kaubikule ostja või võrdselt teiste ostjatega kaubik ise välja osta, kostja seda võimalust ei kasutanud. Kohus leiab, et OÜ 29.10.2004arvega nr 001249, sellele lisatud osutatud teenuste loeteluga ja AS konto väljavõttega on tõendatud, et hageja on tasunud käesolevas asjas liisingueseme müügiteenuse eest 1271,19 krooni. OÜ 11.06.2004 arvega nr 124651, OÜ arve nr XXX selgituses sisalduva osutatud teenuste loeteluga ja AS konto väljavõttega on tõendatud, et hageja tasus liisingueseme müügikõlbulikuks seadmiseks 860 krooni. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kostja taotles asjas menetluse lõpetamist, kuid ei ole viidanud ühelegi TsMS § 428 sätestatud menetluse lõpetamise alusele, mistõttu taotlus on ilmselt põhjendamatu. 6 Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldas, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. Heli Käpp Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.