) § 1 lg 1 järgi isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Mittetulundusühingu sundlõpetamise alused on toodud
Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele võib kohus anda tähtaja esimeses lõikes nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.
lg 1 p 5 kohaselt kuulub mittetulundusühing kohtumääruse alusel lõpetamisele (sundlõpetamisele) ka muudel seaduses sätestatud juhtudel. Vastavalt TsÜS § 40 lg 1 p-dele 2 ja 3 tuleb juriidiline isik kohtumäärusega sundlõpetada, kui isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada, samuti võib juriidiline isik kuuluda sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolude põhjal võibki kohtu hinnangul esineda alus mittetulundusühingu KÜ xxx sundlõpetamiseks eelkõige TsÜS § 40 lg 1 p-des 2 ja 3 nimetatud alustel. Kohtu arvates ei ole leidnud kinnitust väide, et KÜ xxx kui mittetulundusühingu eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega.
lg 1 kohaselt tuleb mittetulundusühingu asutamiseks sõlmida asutajatel asutamisleping. Vastavalt
lg-le 2 tuleb asutamislepingus märkida asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes ning juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri (
Mittetulundusühingu KÜ Niguliste 6 asutamisel asutajad asutamislepingut sõlminud ei ole (mis iseenesest oleks kooskõlas KÜS § 3 lg-ga 1). Riigikohus on ülalosundatud tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 tehtud otsuse 13. punktis selgitanud, et mittetulundusühingu asutamisleping võib olla iseenesest vormisatud ka asutamiskoosoleku protokollina, kui see vastab muudele asutamislepingu kohta seaduses sätestatud nõuetele. Asutamislepingu poolteks saab sellisel juhul lugeda üksnes 5 mittetulundusühingu asutamise poolt hääletanud isikuid. Kohus leiab, et mittetulundusühingu KÜ xxx asutamiskoosoleku protokoll koos selle lisadega vastab olulistes punktides
Koosolekul on otsustatud korteriühistu moodustamine, põhikirja kinnitamine, valitud juhatuse liikmed ja revident, samuti kinnitatud majandusaasta kava ja majandusaasta pikkus (1.01. kuni 31.12). Asutamiskoosoleku protokollist ei nähtu otseselt mittetulundusühingu asukohta, aadressi ega eesmärki, kuid samas on nimetatud andmed tuvastatavad samal koosolekul kinnitatud ühistu põhikirjast. Seega ei ole kõnealused protokolli puudused sellised, mis tooksid kaasa mittetulundusühingu asutamislepingu kehtetuse. Asutamislepingu poolteks saab protokolli ja selle lisade põhjal lugeda xxx ja AS-i xxx. Edasiselt analüüsib kohus küsimust KÜ xxx põhikirja vastavusest seadusele (TsÜS § 40 lg 1 p 3). Vastavalt
lg-le 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Kohtu hinnangul on mittetulundusühingu Korteriühistu Niguliste 6 nimes kasutatav sõna "korteriühistu" eksitav eelkõige ühingu õigusliku vormi osas, kuna tegemist ei ole korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Samuti ei ole seadusega kooskõlas KÜ xxx põhikirja punktid 2.1-2.3. Põhikirja punkti 2.1 kohaselt on ühistu liikmeks põhikirja vastuvõtmise hetkel kõik Tallinnas xxx asuva hoone korterite ja mitteeluruumide omanikeks olevad füüsilised isikud või juriidilised isikud. Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse ühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Kohus leiab, et erinevalt korteriühistu asutamisest ei saa tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) luua kohustusi isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-st 31 tulenev õigus koonduda tulundusühingutesse ja –liitudesse hõlmab endas ka vabadust sellistesse ühingutesse ning liitudesse mitte kuuluda. Piiranguid kõnealuse vabaduse osas saab ette näha üksnes seadusega. Kohus märgib, et ka
lg-st 1 tulenevalt on mittetulundusühingu liikmel õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda. Põhikirjaga võib ette näha, et liige võib mittetulundusühingust välja astuda ainult majandusaasta lõpul või pärast etteteatamistähtaja möödumist, mis ei või olla pikem kui kaks aastat (
Seetõttu ei vasta seadusele ka KÜ xxx põhikirja punkt 2.3, mille kohaselt loetakse ühistust väljaastumise päevaks korteriomandi omandiõiguse ülemineku päev. Põhikirja punkti 2.2. kohaselt loetakse ühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel ühistu liikmeksastumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Pärandi vastu võtnud pärija ühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. Kõnealune põhikirja punkt on lisaks
ülalosundatud sätetele vastuolus
lg-ga 1, mille kohaselt ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb. Samuti ei saa seadusele vastavaks lugeda põhikirja punkti 6.2, mille järgi vastab ühistu liikme häälte arv üldkoosolekul tema korteriomandi eseme reaalosa suurusele nii, et korteriomandi eseme reaalosa üldpinna iga 1m2 annab ühistu liikmele ühe hääle.
lg-st 4 tuleneb seevastu, et mittetulundusühingu igal liikmel on üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel üks hääl. Liige ei või hääletada, kui mittetulundusühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Seadusega ei ole kooskõlas ka põhikirja punkt 6.10, mille kohaselt loetakse üldkoosoleku otsuse vastuvõetuks, kui selle poolt on vähemalt 50% koosolekul esindatud ühistu liikmete häältest.
lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole (s.t üle 50%) koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest. Vastavalt samale sättele võib põhikirjaga ette näha üksnes suurema häälteenamuse nõude. Lisaks tuleneb põhikirja punktist 3.1, et füüsilisest isikust ühistu liiget võib üldkoosolekul lihtkirjaliku volituse alusel esindada tema perekonna teovõimeline liige või teine ühistu liige. 6
lg-s 5 sätestatu kohaselt võib ühistu liiget üldkoosolekul esindada ainult teine mittetulundusühingu liige. Ülaltoodud KÜ xxx põhikirja vastuolud seadusega ei ole kohtu hinnangul samas vaadeldavad olulise vastuoluna TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes. Kõik nimetatud vastuolud on mittetulundusühingul võimalik põhikirja muutmise läbi kõrvaldada. Kohus peab vajalikuks anda kooskõlas
lg-ga 2 mittetulundusühingule KÜ xxx tähtaeg põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks. Kohtu hinnangul on kõnealuse tähtaja mõistlik pikkus neli kuud arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Juhul kui KÜ xxx jätab rikkumised nimetatud tähtaja jooksul kõrvaldamata, otsustab kohus mittetulundusühingu sundlõpetamise. Arvestades TsMS §-st 2 sätestatud eesmärke tagada tsiviilasja õige ja võimalikult väikeste kuludega lahendamine, ei pea kohus otstarbekaks otsustada käesoleva kohtuasja raames koheselt KÜ xxx sundlõpetamist (tehes põhikirjas esinevate rikkumiste kõrvaldamise kohustuseks korraldava määrusega), vaid annab tehtava lõpplahendi kaudu menetlusosalistele võimaluse käesolevat määrust sisuliselt vaidlustada. Nii KÜ xxx kui teiste menetlusosaliste õiguste ja kohustuste maht sõltub olulisel määral asutatud mittetulundusühingu õiguslikust vormist. Kohus juhib samas menetlusosaliste tähelepanu
MS § 629 lg-st 1 tulenevale kohtu õigusele algatada juriidilise isiku sundlõpetamise menetlus omal initsiatiivil. See ei välista aga vastavasisulise avalduse esitamist ka avaldaja või teiste õigustatud isikute või asutuste poolt. Kohus märgib täiendavalt, et vastavalt
lg-le 2 mittetulundusühistu juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Äriregistri kannetest nähtuvalt on AS xxx ühinenud AS-iga xxx ning seetõttu 4. jaanuaril 2006.a registrist kustutatud. Seega ei vasta KÜ xxx kui mittetulundusühingu liikmete arv käesoleval hetkel
lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt peab mittetulundusühingul olema vähemalt kaks liiget, kui seaduses või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu. Kohus leiab, et käesoleva asja menetluskulud tuleb jätta täielikult puudutatud isikute xxx ja AS xxx kanda. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus samas otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul jätab kohus OÜ xxx poolt esitatud avalduse alusel KÜ xxx küll sundlõpetamata, kuid avaldaja kohtusse pöördumise tingis üheselt xxx ja AS-i xxx õiguseellase tegevus. Kuivõrd juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse saanuks kohus ülalosundatud sätete alusel algatada ka iseseisvalt, on eeltoodud asjaolusid arvestades kohtu arvates õiglane, et menetluskulud kannavad xxx ja AS xxx. Indrek Parrest Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.