mõttes. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel loeb hageja kostja MK lubaduse tasuda võlg isiklikult käenduseks ja kostjad solidaarvõlgnikeks. Hageja ja kostjate kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvutuste kohaselt on tasumisele kuuluva viivise suurus 692 856.84 krooni. Seoses eeltooduga palus hageja kostja OÜ-lt ja kostja MK solidaarselt hageja OÜ kasuks välja mõista võlg 853 271.98 (kaheksasada viiskümmend kolm tuhat kakssada seitsekümmend üks krooni ja üheksakümmend kaheksa senti) krooni ja viivis 692 856.84 (kuussada üheksakümmend kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kuus krooni ja kaheksakümmend neli senti) krooni, kokku 1 546 128.82 krooni (üks miljon viissada nelikümmend kuus tuhat ükssada kakskümmend kaheksa krooni ja kaheksakümmend kaks senti) krooni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja MK võttis hagi õigeks ning palus asi lahendada kohtuistungit pidamata. Hageja nõustus eeltooduga. Kostja OÜ ei ole hagiavaldusele vastanud Kohtu põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul hagi menetleda kohtuistungil arutamata. Kostja MK, kes on ühtlasi kostja OÜ seaduslik esindaja, on hagi õigeks võtnud ning avaldanud soovi, et kohus menetleks asja kohtuistungit pidamata. Ka hageja on eeltooduga nõustunud. Seega ei ole kohtuistungi pidamine vajalik. Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja kohustuse täitmist nõuda.
lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 17.01.2004. a sõlmitud kokkulepe (toim lk 10) on
lg 1 mõttes võlatunnistus.
lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on märkinud, et
§-is 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas (kohtuasi nr 3-2-1-101-04).
lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist nõuda.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse § -s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viidatud võlatunnistuse kohaselt oli hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja poolt esitatud arvutuste järgi on viivis päevas = 0,5% x 853 271.98 = 4.266,35 krooni. Kalendripäevi 01.04.2004 kuni 10.01.2007 on 1015, seega lepingujärgne viivis kogu perioodi eest on 4 266.35 x 1015 = 4 330 345.25 krooni. Kuna väljakujunenud äritava järgi on viivisemäär 0,5% päevas ülemäära suur ja viivise mõistlik määr on vahemikus 0,05 kuni 0,1% päevas, siis peab hageja mõistlikuks nõuda kostjatelt viivist 0,08% päevas ehk kokku: (853 271.98 krooni x 0,08% x 1015 päeva =) 692 856.84 krooni. Kohus nõustub hageja poolt esitatud viivise arvestusega. Nii võlatunnistust kui ka ülejäänud dokumentaalseid tõendeid hindab kohus kostja MK õigeksvõtust lähtuvalt usaldusväärseks ning põhivõla ning viivise seoses eeltooduga kostja OÜ suhtes tuvastatuks.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse eest.
lg 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendajas vahelistest suhetest.
lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja MK võttis hagi õigeks ning seega tuleb nii põhivõlg kui ka viivis eeltoodu alusel nimetatud kostjalt välja mõista ning hagiavaldus mõlema kostja kui solidaarvõlgnike vastu rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostjad solidaarselt. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.