← Eesti

2-05-22077/7

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-22077 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse hagi A A vastu võlgnevuse 6 618 krooni nõudes. Menetlustoiming Läbivaatamata jätmine Menetlusosalised Hageja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK xxx) Hageja esindaja: M F (volikirja alusel) Kostja: A A (IK xxx) RESOLUTSIOON Jätta Kohtla-Järve Linnavalitsuse hagi A A vastu 6 618 krooni võlgnevuse nõudes läbi vaatamata. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve Linnavalitsuse hagi A A vastu võlgnevuse 6 618 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust tasuda hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning tema võlgnevus OÜ-le Iidla Maja moodustab 6618 krooni. Kohus oma
  2. jaanuari 2007 nõude aluse täpsustamise kirjaga kohustas hagejat täpsustama vaidlusaluse üürisuhte aluseid ning mil viisil on üürilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega rikutud Kohtla-Järve Linnavalitsuse õigusi. Kohtla-Järve Linnavalitsus oma vastuses selgitab, et kostja ja OÜ Iidla Maja vahel on sõlmitud üürileping ning OÜ Iidla Maja tegutseb Kohtla-Järve linna hoolduslepingu alusel. Eelistungil, mis toimus
  3. aprillil 2007, selgitas hageja esindaja hr F, et kostja elab korteris, mis kuulub linnale ja kostjal on üürileping OÜ-ga Iidla Maja. Hr F möönis, et kui tema esitatud hagiavaldus rahuldataks, siis nõue kostja vastu võib olla nii hagejal kui OÜ-l Iidla Maja (üürileandja), kuid kui kostja tasub raha hagejale, siis hagejal on kavas see raha OÜ-le Iidla Maja anda ja seejärel kavatseb hageja loobuda OÜ-le Iidla Maja kuuluvast nõudest kostja vastu. Kohus selgitas hr F TsMS § 371 sätteid ja andis hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks ja dokumentide lisamiseks kuni
  4. aprillini
  5. Hageja esitas
  6. aprillil 2007 haginõude täpsustuse, mille kohaselt on OÜ-l Iidla Maja üürileandjana õigus esitada kommunaalkulutuste nõue linna kui korteri omaniku vastu ja sellest 1

(2)ajendatuna esitas linn ise hagi kostja vastu, et hankida vahendeid, millega kustutada kostja võlgnevus OÜ Iidla Maja ees. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalk. Kohtule on hagiavalduse esitanud Kohtla-Järve linn, kusjuures hagi aluseks on kostja ja OÜ Iidla Maja vahel
  1. detsembril 1993 sõlmitud üürileping korteri asukohaga xxx Kohtla-Järve üürimiseks. Hagi esemeks on kommunaalteenuste osutamisest tulenev võlgnevus, kuid üürilepingu kohaselt peab kostja tasuma kommunaalteenuste eest OÜ-le Iidla Maja. Eluruumi üürileping /tl. 11/ on sõlmitud OÜ Iidla Maja ja A A vahel, seega ei saa üürilepingust tuleneda õigusi ja kohustusi hagejale ja seega ei puuduta ka üürilepingust tulenev vaidlus hageja õigusi ja kohustusi. Tulenevalt sellest ei ole kohtul alust hagi läbi vaadata vastavalt TsMS § 423 lg 2 p
  2. Kohus on seisukohal, et puudub ka alus hagi aluseks oleva õigussuhte ümberkvalifitseerimiseks viisil, mis võimaldaks siiski rääkida hageja õiguste puudutamisest. Kohtule esitatud hoolduslepingust nähtub küll, et hageja ja OÜ Iidla Maja on sõlminud lepingu, mille alusel OÜ Iidla-Maja kohustub vaidlusalusele elamule osutama kommunaalteenuseid. Samuti nähtub hoolduslepingu p-st 3.2.16, et OÜ Iidla Maja kohustub sõlmima elamus paiknevate eluruumide üürilepinguid, kuid ei nähtu, kas lepinguid sõlmtakse hageja nimel või OÜ Idla Maja enda nimel. Esimesel juhul oleks tegemist esindussuhtega, teisel juhul sisuliselt allüüri tunnustele vastava suhtega. Kuigi lepingust nähtub ka, et OÜ Iidla Maja kohustub esindama hagejat üürivaidlustes, siis ei saa sellest järeldada, kas pooled kavatsesid sõlmida kõik üürilepingud linna nimel, sest nimetatud klausel võis lepingus olla vaid juhtudeks, kui leping reaalselt on linna nimel sõlmitud. Antud juhul nähtub üürilepingust, et leping on sõlmitud OÜ Iidla Maja nimel. Kui oleks tahetud sellist lepingu sõlmida linna nimel ja OÜ Iidla Maja esindusel, siis ei oleks seda saanud teha teisel viisil, kui seda otseselt lepingus märkides, seega tuleb asuda seisukohale, et leping on sõlmitud OÜ Iidla Maja vahel ja üürileandjaks on kostja suhtes OÜ Iidla Maja. Sõltumata sellest, kas asuda seisukohale, et üürilepingu olemasolu kostja ja kommunaalettevõtte vahel välistab kommunaalteenuste osutamisel alusetu rikastumise suhte esinemise korteri omaniku ja kommanaalettevõtte vahel, ei ole vaidlust selles, et käesoleval ajal ei ole korteri omanik kommunaalteenuste eest kommunaalettevõttele tasunud ja seega ei ole võimalik rääkida ka korteriomaniku tagasinõudest üürniku vastu ükskõik millisel alusel. Jääb võimalus, et OÜ Iidla Maja üürileandjana kavatseb kommunaalvõlgnevuse tasumist nõuda ainuüksi kostjalt. Sama kehtib ka juhul, kui asuda seisukohale, et linna kohustus tasuda kommunaalvõlg tuleneb hoolduslepingust – kui asuda seisukohale, et hoolduslepingu olemasolu ei välistaks üürniku alusetut rikastumist, oleks kulutuskonditsiooni eelduseks siiski reaalne kulutuste tegemine. Seega isegi kõikvõimaliku ümberkvalifitseerimise tulemusena ei ole hagis toodud asjaoludel võimalik tuvastada hageja ja kostja vahelist võimalikku õigussuhet, millest tuleneks hageja õigus nõuda võlgnevuse tasumist kostjalt. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Peeter Pällin Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.