Obsah (6)

§ 229§ 138§ 144§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (osaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 24. mai 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

) § 442 lg 6]. Asjaolud

1. TK esitas 05.02.2007 hagi UK vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja vanema õiguste määramiseks lapse suhtes. 08.02.2007 määrusega kohustas kohus hagejat ühisvara jagamise eest tasuma täiendavalt riigilõivu. 20.02.2007 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt palus abielu lahutada ja määrata tütre R-MK (sünd. XXX) elukohaks hageja elukoht. 23.04.2007 määrusega on kohus keeldunud TK hagi UK vastu ühisvara jagamise osas menetlusse võtmast. UK esitas 23.03.2007 vastuhagi abielu lahutamiseks, vanema õiguste määramiseks lapse suhtes ja lapsele elatise saamiseks. Harju Maakohtu 23.04.2007.a osaotsusega rahuldati hagi ja vastuhagi abielu lahutamise ning lapse suhtes vanema õiguste määramise osas õigeksvõtmisel põhineva otsusega. UKvastuhagi
2. UK väiteil on TK jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse ajavahemikul 26.06.2006 kuni november
3. XXX on andnud 31.01.2007 tõendi, mille kohaselt on TK netotöötasu 9 000 krooni kuus. UK leiab, et TK tegelik sissetulek on esitatust suurem. TK on esitanud oma arvestused, mille kohaselt kulutused lapsele moodustavad kokku 10 122,90 krooni. UK hinnangul moodustavad lapse vajadused 9 509 krooni kuus (eluasemekulu – 1 119 krooni, kulutused toidule – 3 000 krooni, transpordile – 150 krooni, tervishoiule – 400 krooni, hügieenitarvetele – 400 krooni, koolikohustuse täitmiseks – 400 krooni, riietele ja jalanõuetele – 2 000 krooni, huvialale – 490 krooni, juuksurile – 300 krooni, sidekulud – 250 krooni ja taskuraha – 1 000 krooni). UK palub TK välja mõista 5 388,65 krooni perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, 2, § 61 lg 1, 2 4, 6 ja § 70 lg 1, 2 alusel.
4. UK esitas 20.04.2007 vastuse TK vastuväidetele. UK möönab, et TK osalus pere ülalpidamisel on kaootiline. UK väiteil on TK tasunud juulis 2006 lapse AS-i arve. XXX õppemaksu tasumine on vabatahtlik, mida ei saa arvestada lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Samuti ei saa arvestada lastele tehtud kingitusi ülalpidamiskulude hulka. Augustis 2006 kattis TK lapse sidekulud ja ostis lapsele 2 394,40 krooni eest XXXX ja jalanõusid ning tõi taasiseseisvumise päevaks tordi ja puuvilju. Septembris – oktoobris 2006 tasus TK lapse sidekulud. Novembris 2006 ostis TK lapsele maiustusi, tasus ortodontilise hambaravi osamakse, kandis söögiraha, kooli jõulupeo raha, ostis kunstitarbeid, puuvilju. Detsembris 2006 tasus TK söögiraha, ostis maiustusi ja tegi kulutusi toidule. UK loobus hagist elatise saamiseks (tsiviilasi nr 2-06-32997). UK on seisukohal, et pärast abielu lahutamist, ei näe ta teist võimalust lapse ülalpidamiskohustuse stabiilseks täitmiseks kui elatis kohtu poolt välja mõista. Urve Kauril on põhjendatud kartus, et TK jätab täitmata lapse ülalpidamiskohustuse. UK vaidleb vastu elatise väljamõistmisel Sotsiaalministeeriumi uuringu alusel igakuise elatisraha statistilise keskmise näitaja arvestamisele. UK väiteil sõidab XXX, mille ta ostis liisingufirmalt 2006.a septembris ja 2007.a algul müüs auto edasi emale, on spordiklubi klient 17 000 kroonise aastamaksuga, on kandnud õigusabikulu summas 18 585 krooni. UK väiteil on vähetõenäoline, et TK sissetulek XXX on tema ainus sissetulek. UK vaidleb vastu TK pakutud 1 605 krooni elatise summale, arvestades õigusabi tunnitasu 1 800 krooni. UK juhib tähelepanu asjaolule, et lapse määramisel ühe vanema juurde panustab see vanem märgatavalt rohkem. UK töökoha leidmiseni on lapse ristivanemad EK ja RS nõus UK tütart materiaalselt toetama. UK palub TK välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis 5 196,40 krooni.
5. UK esitas 07.05.2007 arvamuse TK täiendavale vastusele. UK leiab, et TK vastus tsiviilasjas 2-06-32997 omab tõenduslikku väärtust kuna TK on kinnitanud, et poolte ühise lapse ülalpidamiseks kuus kulub 10 122,90 krooni. UK on arvestanud lapse ülalpidamiskuludeks 9 240 krooni. TK täiendavast vastusest nähtub, et ta on kulutanud aprillis 2007 lapsele ja perekonnale 13 480,90 krooni, millele pole lisatud TK oma kulutusi kallile sõidukile ja õigusabile. TK teatab, et tema ainsaks sissetulekuks on 9 000 krooni kuus. UK väiteil esines XXX turismialuste lektorina. TK likviidsust tõendab, et ta sõlmis 05.12.2005 SEB Ühisliisinguga rendilepingu kuumaksega 4 991,56 krooni. TK ostis 2007.a jaanuaris sõiduki välja. Järelikult ei tohi TK olla ülejõu käiv ka elatis summas, mis UK on kalkuleerinud. UK leiab, et põhjendatud on kartus, et elatise väljamõistmise nõude rahuldamata jätmisel, jätab TK ülalpidamiskohustuse täitmata või täidab seda oma suvast lähtudes ning seetõttu oleksid poolte ühise lapse huvid riivatud. UK palub jätta tähelepanuta TK pahatahtlik ja halvustav suhtumine UK töövõime ja ülalpidamiskohustuse kandmise võime suhtes. UK on saanud hakkama nii pere, töö kui ka kooliga. UK palub välja mõista TK 2 elatis 5 196,40 krooni kuus kuni lapse kooli lõpetamiseni korrigeerides elatist esimese kvartali lõpus inflatsiooniprotsendiga. TK vastuväited vastuhagile
6. TK on täielikult teadlik perekonnaseadusega vanemale pandud kohustustest. Erinevalt UK tõendamata väidetest on TK alati seadnud esikohale oma tütre huvid ja soovid. Perekonna (mitte ainult tütre) ülalpidamist tõendab TK tema poolt peetud kulude arvestuse ning pangakonto väljavõtetega, millest nähtub nii eluaseme kulude, koolimaksu ja –tarvete, ning kõikide muude kulude eest tasumine tema poolt. Ka käesoleval ajal peab TK ilma kohtu sunnita last ülal, mille tõenduseks on samuti esitatud pangakonto väljavõtted. Seega jääb täiesti arusaamatuks UK nõue TK kohtu kaudu elatise väljamõistmiseks. Kuna TK ei ole kunagi jätnud tütart ülalpidamiseta, on UK nõue täielikult alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kui kohus siiski peab vajalikuks kohustada TK täitma otsusega ülalpidamiskohustust, mida TK nagunii täidab ja on kogu aeg täitnud, leiab TK, et UK poolt nõutud elatise summa on ebamõistlikult suur. Kõigepealt pöörab TK tähelepanu, et 50 % 9 509 kroonist ei moodusta mitte 5 388,65 krooni, vaid 4 754,40 krooni. Sotsiaalministeeriumi statistika andmetel oli aga nt 2006.a 14-19.a lapse ülalpidamiskuludeks arvestatud 3 210 krooni kuus (http://www.sm.ee/est/pages/index.html). Lähtuvalt eeltoodust on TK seisukohal, et UK üritab lapsele elatise väljamõistmise kaudu finantseerida iseenda väljaminekuid, millega aga TK ei saa kuidagi nõustuda. Kuigi TK esitatud arvestused võivad näidata suuri kulutusi lapsele, tõendab see vaid TK poolt ülalpidamiskohustuse täitmist. TK on hagiavalduses tunnistanud, et on nii UK, tema lapse kui poolte ühise lapse soovide täitmiseks töötanud mitmel töökohal ning otsinud pidevalt täiendavaid teenimisvõimalusi. Kuna UK pole takistusi tööle minemiseks, ei näe TK põhjust UK edasiseks ülalpidamiseks, mistõttu puudub TK vajadus lisateenimisvõimaluste otsimiseks ning enda ja tütre eest hoolitsemiseks piisab praegusest palgast. Kuna lapsel on nii töövõimeline ema kui ka isa, kellel mõlemal on lapse ülalpidamiskohustus, siis on T K põhjendatud välja mõista elatis maksimaalselt summas 1 605 krooni (3 210:2). TK palub jätta vastuhagi rahuldamata elatise väljamõistmise nõudes.
7. TK esitas 03.05.2007 täiendava vastuse. TK jääb oma taotluse juurde jätta rahuldamata UK nõue poolte ühisele lapsele elatise väljamõistmiseks. TK on tõendanud mitte ainult poolte ühise lapse ülalpidamist, vaid ka U K ning UK lapsele raha ülekandmist, poolte ühise elukohaga seotud kulude ning muude kulude kandmist. Tõenditest nähtuvalt ei ole ülalpidamine olnud kaootiline, vaid püsiv. TK on esitanud täiendavalt maksekorraldused raha ülekannete kohta ning tšekid erinevate kaupade ostmise kohta 2007.a aprillis. Vähetähtis pole ka asjaolu, et tšekkide juurde on lisatud UK omakäeliselt koostatud või e-posti teel saadetud ostunimekirjad, milles nõutud toidukaubad TK koju viis. Eraldi dokumendina on väljatoodud kulude nimekiri kuupäevade kaupa. Seega peab TK jätkuvalt peret ülal ning kavatseb seda vabatahtlikult teha ka edaspidi. TK leiab, et UK, kellel puudub töökoht ning võime töökohti pikemaajaliselt hoida, ei ole võimalik tagada nõutud elatisest poole kandmine. Kuna UK ei oma sissetulekut, siis nõutud määras elatise väljamõistmise korral kasutaks UK TK hinnangul raha ka enda kulude kandmiseks. See on aga lubamatu ega vasta elatise sihtotstarbele. TK palub jätta tähelepanuta UK õe avalduse poolte ühise lapse ülalpidamise kohta. UK õel ei ole seadusest tulenevat kohustust poolte ühist last ülal pidada, mistõttu ei garanteeri avaldus lapse heaolu ning avalduses lubatu täitmist ei ole võimalik UK õelt tegelikult nõuda. TK pöörab tähelepanu ka asjaolule, et UK õel on endal kaks alaealist last, kelle ülalpidamiskohustust on ta kohustatud täitma. Puuduvad igasugused tõendid, et UK õel on piisavalt vahendeid (pool nõutud elatise summast) veel ühe lapse ülalpidamiseks. 3 TK palub jätta tähelepanuta UK väited, et vanem, kelle juures laps elab panustab lapsele teisest vanemast rohkem aega, hoolitsust, kasvatust, toetust, mõistmist. TK arvates ei taha UK aru saada, et vanemate roll lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel on võrdne. TK kinnitab, et kavatseb ka edaspidi pühenduda poolte ühise lapse kasvatamisele, tema eest hoolitsemisele, toetamisele ja mõistmisele vähemalt samal määral kui UK. TK palub jätta tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-06-32997 esitatud vastuse hagiavaldusele, mis ei oma antud vaidluses mingisugust tõenduslikku väärtust. Kohtu põhjendused
8. Kohtuistungil jäi UK hagi juurde, küll aga võttis õigeks, et TK täidab lapse ülalpidamiskohustust. TK esindaja vaidles vastuhagile vastu. Kohus asub seisukohale, et vastuhagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
9. R-MK (sünd XXX) sünnitunnistusest nähtuvalt on pooled tema vanemad (t lk 25). XXX 31.07.2007 kirjaga on tõendatud, et TK töötab juhatuse liikmena netokuutöötasuga 9 000 krooni (t lk 27). UK väide, et ta töötab alates 02.05.2007 abipolitseinikuna kuupalgaga 12 000 krooni, on paljasõnaline ja tõendamata. TK poolt antud maksekorralduste ja tehtud kulutustega jaanuarist kuni juunini 2006 on tõendatud, et ta on teinud kulutusi UK – 11 905,45 krooni, A-MK – 21 955,70 krooni ja RMK – 16 078,05 krooni ulatuses ning toidu ostuks ja olmele – 85 548,35 krooni (t lk 68- 104). TK maksekorralduste, ostutšekkide ja tehtud kulutustega alates juulist 2006 kuni 26.aprillini 2007 on tõendatud, et TK on teinud kulutusi nii UK kui ka laste tarvis (t lk 105-169, 192, 203-224). UK ei lükanud ümber eelmärgitud tõendeid ega asjaolu, et TK on jätnud täitmata lapse ülalpidamiskohustuse. Argumenteeritud on TK seisukoht, et tšekkide juurde on lisatud UK omakäeliselt koostatud või e-posti teel saadetud ostunimekirjad, milles nõutud toidukaubad TK koju viis (t lk 215, 218, 220, 222).

§ 229

lg 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus jätab tähelepanuta UK õe EK avalduse poolte ühise lapse ülalpidamise kohta kuna see pole tõend

§ 229lg 2 tähenduses (t lk 194).

Seega ei puutu asjasse TK väited, et UK õel ei ole seadusest tulenevat kohustust poolte ühist last ülal pidada. Kohus jätab tähelepanuta Põhja Politseiprefektuuri 18.04.2007 UK saadetud vastuse, mille kohaselt on politseil keelatud esitada andmeid teiste isikute kohta kuna see on asjakohatu käesolevas asjas (t lk 187). Kohus jätab tähelepanuta TK ja AS-i vahel 05.12.2005 sõlmitud sõiduki rendilepingu nr XXX kuna UK on kinnitanud, et eelmärgitud leping on lõpetatud (t lk 229). Asjaolu, et TK 4 on kandnud õigusabikulu 18 585 krooni ning esinenud XXX turismialuste lektorina 14.04.2007 XXX vilistlasfoorumil, on viidanud Sotsiaalministeeriumi statistika andmetele, mille kohaselt 2006.a 14-19.a lapse ülalpidamiskuludeks arvestatud 3 210 krooni kuus (http://www.sm.ee/est/pages/index.html), ei tee olematuks tõendeid, et TK on pidanud ülal peret ja last (t lk 188-191, 193, 230). PKS § 49 ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Iseenesest on õige UK väide, et lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Küll aga puuduvad asjas tõendid, et UK oleks rahaliselt panustanud lapse ülalpidamisse. TK on kinnitanud, et ta peab jätkuvalt peret ülal ning kavatseb seda vabatahtlikult teha ka edaspidi. Kuna UK on võtnud õigeks, et TK peab last ülal, siis UK väited, et tulevikus ei täida TK l apse ülalpidamiskohustust, on hüpoteetilised. Kui TK ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on UK õigustatud pöörduma kohtusse oma õiguste kaitseks. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta UK kanda. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson kohtunik 5