Obsah (7)

§ 3§ 18§ 19§ 20§ 21§ 26§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane 21. juun

§ 3lg.

1, § 4 lg. 2 p. 2, § 23 lg. 3, § 25 lg.7 p. 1, Riigikohtu lahenditele nr. nr. 3-3-1-62-02, nr. 3-3-1-54-03 ja nr. 3-3-1-37-04 tuginedes väitis kaebaja, et planeeringu sisu üle on otsustatud vaid oma subjektiivsest seisukohast lähtudes, valla huvid on maaomaniku ja üldistest huvidest kõrgemale seatud, tema seisukohtade üle on arutelu algatamata jäetud, tema huve pole kaalutud ning ei ole ka adekvaatselt põhjendatud, miks ei saa tema kinnistut kas või osaliselt arendusalasse hõlmata. 1 Kadrina Vallavalitsus palus oma kirjalikus vastuses (t.l. 57-58) kaebust mitte rahuldada ja teatas, et pole 31.01.2007 vastu võtnud määrust nr.

1. Vaidlusaluse määruse tegelikult vastu võtnud Kadrina Vallavolikogu kirjalikus seletuses (t.l. 62-64) ei peetud kaebust samuti õigeks ja leiti, et Kadrina vald on menetlenud üldplaneeringut vastavalt seadusele. Seejuures väideti, et üldplaneeringu koostamisel on kaebajat võimalikest piirangutest tähitud kirjaga teavitatud, talle on kirjalikult vastatud, tema ettepanekut on vallavalitsuse istungil arutatud, teda on tulemustest teavitatud ning läbi on viidud ka mitmeid avalikke arutelusid, kuid kaebaja esindaja neil ei osalenud. Vastuses juhiti tähelepanu sellele, et kaebajal ei saa talle kuuluval kinnistul olla peale metsa majandamise muud õiguslikku ootust, sest tegemist on 99% ulatuses metsamaaga ja metsaseaduse § 16 järgi mõistetakse metsa majandamise all üksnes metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja metsakaitset. Käritsa kinnistu arendusalast välja jäämist põhjendati selle asumisega metsamaal ning leiti, et analoogia Kiviloo kinnistuga pole võimalik, sest see asub väheväärtuslikul põllumaal. Kohtuistungil jäi XXX esindaja Indrek Veso kirjalike väidete ja taotluse juurde, esitas õigusabi ja riigilõivu tasumisega tekkinud 17 700 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude (t.l.73-74) ning väitis põhiseaduse § 32 tuginedes täiendavalt, et üldplaneering piirab kinnistu kasutamist. Kadrina Vallavolikogu esindajad jäid samuti oma kirjaliku vastuse juurde ja palusid kaebust mitte rahuldada. Teet Koitjärv juhtis tähelepanu sellele, et kaebaja põhitegevuseks on metsa- ja põllumajandus ja rõhutas veelkord, et tegemist on metsamaaga, kuhu ehitamine eeldab metsa raadamist, mida eksperdid aga võimalikuks ei pea. KOHTU PÕHJENDUSED Riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel reguleerib planeerimisseadus. Kirjaliku kaebuse väidetes on tuginetud selle seaduse § 3 lg. 1 ja § 4 lg. 2 p.
2. Esimesena nimetatu kohaselt on planeeringute koostamine avalik, mis tähendab seda, et huvitatud isikud tuleb kaasata ning neile peab andma õigeaegset informatsiooni ja võimaluse oma huvide kaitsmiseks. Teine sätetest paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada planeerimisalase tegevuse korraldamisel kõigi asjast huvitatud isikute huvide arvessevõtmine ja tasakaalustamine. Üldplaneeringu avalikustamisega seotud kohustusi on täpsustatud

12 lg. 1 ja § 18. Kehtestatu kohaselt peab kohalik omavalitsus ajalehes teavitama nii üldplaneeringu algatamisest kui ka selle avalikust väljapanekust ja arutelust. Kadrina valla üldplaneeringu protsessikausta lehelt 1 nähtub, et üldplaneeringu algatamine otsustati Kadrina Volikogu 19.02.2003 määrusega nr. 10 ja tehti teatavaks märtsikuu lehes “Kodukant”. Sama kausta lehed 147 ja 149 aga kinnitavad, et esimese avaliku väljapaneku ajaks määrati 30.06.2006 kuni 28.07.2006 ja avaliku arutelu ajaks 02.08.2006 ning 22.06.2006 avaldati vastav teade ajalehes “Virumaa Teataja”. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku, samuti avaliku arutelu aja ja koha kinnisasja omanikule isikliku teatavaks tegemise kohustus on kohalikul omavalitsusel

§ 18lg.

5 kohaselt vaid sel juhul, kui üldplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust. Kadrina valla üldplaneering ei näe ette Käritsa kinnistu sundvõõrandamist ning sellega ei muudeta ka senist maakasutust. Siiski saadeti kaebajale 01.07.2006 tähitud postiga isiklik teade (protsessikausta leht 148 ja kohtutoimiku leht 72). 11.12.2006 kuni 08.01.2007 toimus veel teinegi avalik väljapanek ja 11.01.2007 uus avalik arutelu, teated selle kohta ilmusid ajalehes “Virumaa Teataja” 01.12.2006, 10.01.2007 ja 11.01.2007 (juba nimetatud protsessikausta lehed 213-216). Seega olid kõik nõutavad avalikustamise toimingud Kadrina valla poolt tehtud ning üldplaneeringu väljapaneku kestus vastas

§ 19sätestatule.

2

§ 20lg.

1 ja 2 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekutele ja vastuväidetele tuleb kohalikul omavalitsusel anda oma seisukoht ja teatada avaliku arutelu toimumise aeg ja koht. Kadrina valla üldplaneeringu protsessikausta lehelt 185 nähtub, et XXX on küll koostanud 26.07.2006 kuupäeva kandva avalduse planeeringu muutmise ettepanekuga, kuid vallavalitsusele on see edastatud alles 31.07.2006, kui avalik väljapanek oli juba lõppenud. Protsessikaustast ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid ka teise väljapaneku toimumise ajal. Kummalgi korral ta planeeringu avalikule arutelule oma esindajat ei saatnud (protsessikausta lehed 207 ja 219). Kohtuistungil möönis tema esindaja, et kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamist avaliku väljapaneku ajal ta tõendada ei saa ega osanud seletada ka esindaja puudumist avalikel aruteludel (t.l. 77). Planeerimisseadus seab kohalikule omavalitsusele kohustusi üksnes planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete suhtes, väljaspool seda esitatutele sellised kohustused aga ei laiene. Sellele vaatamata ei ole XXX võimalik väita, et tema poolt Käritsa kinnistu sihtotstarbe muutmiseks esitatud avaldus (t.l. 10) on tähelepanuta jäetud, sest 09.08.2006 on Kadrina Vallavalitsus avaldusele vastanud, seda on 16.08.2006 toimunud istungil arutatud (protsessikausta lehed 182-184) ja 19.10.2006 on antud veel ka täiendavaid selgitusi oma varem avaldatud eitava seisukoha juurde (t.l. 21-22). Viimatinimetatud selgitustes on Kadrina Vallavalitsus piisavas ulatuses esitanud kõik need põhjendused, miks ei ole XXX avaldust võimalik arvestada. Samad põhimõtted sisalduvad ka Kadrina valla üldplaneeringu osas, kus on ära toodud ehitamise printsiibid valla põhjaosas (üldplaneeringu toimiku lehed 32-34).

§ 21lg.

3 kohaselt peab kohalik omavalitsus kirjalike ettepanekute ja vastuväidete olemasolu korral avaldama avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta informatsiooni ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Kadrina valla üldplaneeringu protsessikausta lehtedelt 197 ja 221 nähtub, et kui 02.08.2006 toimunud üldplaneeringu avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati informatsioon ajalehes “Virumaa Teataja” alles 13.09.2006, siis 11.01.2007 toimunud arutelu tulemuste teade samas ajalehes 17.01.2007 oli õigeaegne.

§ 26lg.

1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise õigus igal isikul, kes leiab, et selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi või on otsus vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Eelnevalt on kohus juba käsitlenud kõiki kaebaja neid väiteid, mis olid esitatud Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007 määruse nr. 38 õigusvastasuse kohta. Õiguste rikkumise osas tugines tema esindaja põhiseaduse § 32 ja võrdse kohtlemise põhimõttele (t.l. 76) väites, et kehtestatud üldplaneeringuga piiratakse kaebajal oma kinnistu kasutamist. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omanik võib seda vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas on aga kehtestatud ka see, et seadusega võib sätestada kitsendused ning keelatud kasutada omandit üldiste huvide vastaselt. Kohaliku omavalitsuse õigus seada piiranguid kinnisomandi kasutamisele tuleneb

§ 8lg.

3 loetletud üldplaneeringu eesmärkidest. Käesoleval juhul võimaldas seda otseselt loetelu punktis 7 kehtestatu, mille kohaselt on üldplaneeringu üheks eesmärgiks muuhulgas ka rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Kohtule esitatud kinnituste ja Maa-ameti kaardiserveri andmete kohaselt on 10 ha suuruse Käritsa kinnistu maatulundusmaa puhul 9,47 ha ulatuses tegemist metsamaaga. Metsamaa kasutamine muul otstarbel kui metsa majandamine eeldab metsa raadamist. Metsaseaduse § 32 lg. 2 kehtestatu järgi on see aga võimalik vaid keskkonnaministri loal. Kadrina Vallavalitsuse 10.01.2007 korralduse nr. 16 (t.l. 25-26) põhjenduste väidetel on vallavalitsus selles küsimuses juba pöördunud keskkonnaministri volitatud isiku Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poole ja saanud sealt eitava vastuse. Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt ei ole metsa raadamine 3 lubatud ka Kadrina valla põhjaosa arendusalas (üldplaneeringu toimiku lehed 33-34). Kaebaja pole sellise piirangu suhtes mingeid vastuväiteid esitanud kuigi tema kaebuse väidete kohaselt oli kaebuse esitamise peamiseks põhjuseks just arendusala piiridest välja jäämine. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht ka selles, et vald kohtleb teda ebaproportsionaalselt diskrimineerivalt seades Käritsa kinnistu suhtes ühe 5 ha suuruse elamukrundi piiri, kuigi naabruses asuv Kiviloo kinnistut lubati jagada mitmeks väiksemaks kinnistuks. Põhiseaduse § 12 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte kaitseb võrdseid ebavõrdse ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Kuna Maa-ameti kaardiserveri andmete ning kohtule esitatud kinnituste ja plaanide (t.l. 6, 30 ja 63) kohaselt asub Käritsa kinnistu metsamaal, Kiviloo 1-7 kinnistud aga mitte, pole tegemist võrdselt käsitletavate olukordadega. Samuti nähtub nimetatud kaardiserveris kajastatud andmetest ja poolte kirjalikest väidetest (t.l. 6, 22, 23 ja 63), et Kiviloo kinnistu oli kruntideks jagatud juba 24.09.2003 kehtestatud detailplaneeringu alusel, Käritsa kinnistu omanik aga soovis seda alles 07.11.2006 esitatud detailplaneeringu algatamise avalduses. Eeltoodust tulenevalt pole Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007 määrus nr. 38 õigusvastane ja sellega ei rikuta XXX õigusi ega piirata tema vabadusi. Kaebuse põhjendamatuse tõttu tuleb see halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Kadrina Vallavolikogu esindajad oma menetluskulude hüvitamise kohta nõuet ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 78), seega jäävad poolte kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 4