2-07-1512/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 11. juuni 2007.a kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviila
) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa 20 000 krooni. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. 8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 9.
§ 5
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 230
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
§ 231
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 22.09.2000 on poolte vahel sõlmitud liitumisleping (tl 9), mille kohaselt kohustus AS osutama kostjale teenust ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arved hageja poolt osutatud teenuste eest. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud. Võlgnevust kinnitavad kostjale esitatud arved (tl 11-13). Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on hagejale võlgu, siis tuleb eeldada nende asjaolude omaksvõttu, mistõttu on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 5 479,33 krooni. Asjaolu, et kostjal puuduvad vahendid võla tasumiseks ei anna alust jätta hagi rahuldamata. 2 2-07-1512/34
- VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt tingimuste p-le 7.5 (tl 19) kohustus kostja AS-le arve tasuma 20 kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t maksetähtajaks. Tingimuste p-i 7.7 (tl 19) järgi arvete tasumisega hilinemise eest võis AS nõuda kostjalt viivist maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 17 327,76 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivisenõuet põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 5 478,33 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud viivise arvestust, suurust, seega tuleb eeldada, et ta on need asjaolud omaksvõtnud ja et tal on tulenevalt lepingu p 7.7 kohustus tasuda viivist 0,5% päevas võlalt.
- Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 479,33 krooni ning viivis 5 478,33 krooni. Menetluskulud
- Kooskõlas
§-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes
§-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3