lg 1, lg 2, lg 4,
lg 1 ja 3 määrata TZ(ik XXX, registreeritud elukoht XXX) alaealisele TZ(ik XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht XXX) eestkostjaks ja
lg 1, 2 ja 4 alusel mõista välja JZ (ik XXX, registreeritud elukoht XXX) TZ(ik XXX, registreeritud elukoht XXX) kasuks igakuine elatis alaealisele TZ(ik XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht XXX) 1800.- (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel alaealise ema ML selgitas, et peale abielu lahutamist JZ pidi tütar T jääma elama isa juurde. Teab, et tütar elab käesoleval ajal vanaema perekonnas. Ärakuulamisel jäi selle juurde, et TZ on sobiv isik täitma eestkostja ülesandeid ja ta ei ole selle vastu, et tema alaealine tütar elab oma vanaema juures. Ärakuulamisel alaealise isa JZ selgitas, et peale abielu lahutamist ei olnud temal võimalusi lapse kasvatamiseks, sest puudus elamispind. Käesoleval ajal on ta aga valmis ise last kasvatama ja selleks on olemas vastavad võimalused. On seisukohal olenemata sellest, et TZ(tema ema) on hea inimene, et lapsele eestkostja määramiseks puudub vajadus, kuna lapsel on olemas isa. JZ avaldas, et juhul, kui kohus peab vajalikuks eestkostja kasuks välja mõista igakuise elatise summas 1800 kr, on ta selle summaga nõus. Ärakuulamisel TZ avaldas, et on nõus kasvatama last ja et selleks on perekonnas olemas majanduslikud võimalused. T elab tema perekonnas , temal on omaette tuba. Selgitas, et nii tema kui vanaisa saavad lapsega hästi läbi, Tamara käib tennisemängu treeningutel. Teadaolevalt T soovib jääda ka edaspidi elama vanavanematega, kuigi varasemalt soovis elada isaga. Leiab, et laps võiks ilma eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid 100 kr ulatuses kuus. Selgitas, et JZ on toetanud lapse ülalpidamist, kuid ebaregulaarselt. Ärakuulamisel alaealise TZ seletustest nähtus, et ta elab vanaema ja vanaisaga, temal on oma tuba ja tal on olemas kõik vajalik. Seletas, et emaga suhtleb harva ja isa temal külas ei käi, küll käib tema isa juures. Vahel hoiab isa juures last, kuni isa koju tuleb. Ärakuulamisel avaldas aga kindlat soovi jääda ka edaspidi elama vanaema juurde, kuna seal on rahulikum. Alaealise esindaja on seisukohal, et lapse vanavanemad suhtuvad lapsesse hoole ja armastusega ning on loonud lapsele normaalse perekeskkonna. Lapse suhe vanavanematega on soe ja usalduslik ning 2 vanaemaga on lapsel tugev emotsionaalne side. Lapse elukorraldus on saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti lapse huvidele. Laps õpib XXX, hinded on head ja väga head, kaks korda nädalas osaleb tennistreeningute ja suhtleb aktiivselt samaealiste sõpradega. Laps avaldas soovi suhelda oma vanemate ja isapoolse väikevenna Mihhailiga, kuid elada soovib vanaema juures. Vanavanemad on juba aastaid täitnud vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega. Isikuomadustelt on TZ sobilik isik täitma alaealise eestkostja ülesandeid. Eestkoste seadmine on lapse huvides. Esindaja arvates võiks laps teha pisitehinguid summas 200 kr kuus ilma eestkostja nõusolekuta. Kuivõrd laps vajab vaieldamatult ülalpidamist, on elatise väljamõistmine summas 1800 kr põhjendatud. Kohtu põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuametis koostatud sünniakti nr XXXkohaselt TZ isa on JZ(ik XXX) ja M Z (ik XXX).
kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest.
lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt alaealise TZ vanemate abielu lahutamise tõttu on kujunenud olukord, kus laps, alaealine TZ, on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil asunud elama oma isapoolsete vanavanemate juurde, kus ta elab kuni käesoleva ajani. Seega, on alaealine olnud vanemate hoolitsuseta. Ärakuulamisel kohtus alaealise isa, JZ avaldas aga soovi edaspidi asuda ise lapsevanemana oma tütart kasvatama.
lg 2 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada tema isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. TZ on avaldanud soovi hakata alaealise TZ eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 7). Ärakuulamisel kohtus TZ jäi avaldatu juurde ja kinnitas, et on nõus alaealist kasvatama (TsMS § 524 lg 1). Alaealise vanemad kohtus ärakuulamisel ei seadnud millegagi kahtluse alla TZ isikuomadusi ega võimeid täita vajadusel eestkostja kohustusi. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohtunik kuulas isiklikult ära piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega alaealise TZ. Vestluse põhjal alaealisega on kohus seisukohal, et lapse ja vanavanemate suhte on hea, kus tal on turvaline kodu, laps on hoolitsetud ja rõõmsameelne. Ärakuulamisel alaealine avaldas kindlat soovi jääda ka edaspidi elama oma vanaema TZ juurde kuna seal on rahulikum. Tutvunud asjas esitatud tõenditega, kuulanud ära puudutatud isikud, arvestades eelkõige alaealise lapse huve ja tema kindlat soovi elada ka edaspidi TZ ning arvestades viimase soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise TZ huvides on jätta tema ka edaspidi elama oma vanavanemate juurde, st perekeskkonda, mis on tema jaoks kujunenud turvaliseks koduks, koduks, kus teda on kasvatatud ja tema eest hoolitsetud juba aastaid. Kohus on seisukohal, et lapse eraldamine temale harjumuspärasest elukeskkonnast, vanavanematest, keda ta usaldab, vastu tema enda vaba tahet, ei ole kuidagi lapse huvides. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps oli jäänud vanemate endi elukorralduse tõttu faktiliselt ilma vanemlikust hoolitusest ja ta on TZ perekonnas saavutanud stabiilsuse ja turvatunde, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et TZ, kes on aastaid täitnud lapse vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma sündinud TZ eestkostja ülesandeid.
kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata TZeestkostjaks TZ, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus on seisukohal, arvestades alaealise vanust, et eestkostja nõusolekul võib alaealine teha pisitehinguid kuus kuni 200 kr ulatuses (TsMS § 557 lg 4). Kohus selgitab, et TsMS § 557 lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse, TsMS § 478 lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. 3 Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS §466 lg 1).
lg 1 tuleneb, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, võib kohus eestkosteasutuse nõudel vanemalt elatise välja mõista eestkostja kasuks. Arvestades
MS § 2 tulenevat põhimõtet tsiviilkohtumenetluses valitsevat põhimõtet lahendada asi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, leiab kohus, et lapse huve arvestades on mõistlik ühes eestkoste määramise nõude lahendamisega lahendada samaaegselt ka avaldaja taotlus eestkostja kasuks elatise väljamõistmise nõue alaealise, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta, ülalpidamiseks. Elatise nõude läbivaatamine hagita asjana kellegi huve ei kahjusta, pealegi olukorras, kus lapsevanem JZ elatise maksmise kohustus summas 1800 kr ärakuulamisel ei vaidlustanud vaid nõustus sellega.
lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. TZ on sündinud seega on ta alaealine, kes vajab vanema abi. Vanemate kokkuleppel, pidi peale vanemate lahkuminekut tütar Ksenja jääma ema kasvatamisele ja tütar T isa kasvatamisele ja ülalpidamisele. Arvestades kujunenud olukorda, kus tütre kasvatamise ja ülalpidamise kohustust hakkab isa asemel täitma eestkostja TZ, tuleb lapse isalt JZ välja mõista elatis 1800 kr kuus tütar T ülalpidamiseks kuni elatise suuruse muutmiseni või kuni lapse täisealiseks saamiseni eestkostja kasuks. Ärakuulamisel JZ elatise suurust ei vaidlustanud. Kohus selgitab, et
lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (alates 01.01.2007.a. kuupalga alammäär 3600 kr), seega alla 1800 kr (millisest summast arvestatakse maha tulumaks vastavalt tulumakseseaduse § 4, § 12 lg 1 p 7). Kohus, arvestades eeltoodut ja asjaolu, et J.Z nõustus elatise suurusega summas 1800 kr, leiab, et elatis nimetatud summas tuleb J.Z välja mõista alates kohtumääruse tegemise päevast TZ kasuks alaealise TZ ülalpidamiseks. Ene Tsefels Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.