2-07-8865/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-8865 Otsuse kuupäev 21.mai 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi SZ(isikukood XXX, XXX) hagi SL(isikukood XXX, XXX) vastu elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 10.mai 2007 Istungil osalenud isikud hageja SZ ja kostja SL Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista SLilt tütre VL, isikukood XXX, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni SZ kasuks. Menetluskulud jätta kostja SL kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte kooselust sündis XXX tütar VL. Hageja ja kostja kooselu lõppes . Kostja toetab hagejat tütre ülalpidamises 500 krooniga kuus. Kuna nimetatud summast ei jätku lapse vajadusteks, siis palub hageja kostjalt välja mõista elatis. Hagiavalduses märkis hageja elatise suuruseks 3 400 krooni, kuid asja menetlemise käigus vähendas elatise suurust 2 500 kroonini. Hageja väite kohaselt on kostja alates käesoleva aasta märtsikuust kuni mai kuuni maksnud hagejale elatist summas 1 800 krooni. Kostja arvamus Kostja nõustub hagiga osaliselt. Kostja varaline seisund võimaldab käesoleval ajal maksta hagejale elatist summas 1 800 krooni. Kostja töötasu on 3 600 krooni kuus. Kostja pere on 3-liikmeline, peres kasvab poeg N L (sünd. XXX). Pere sissetulekud kuus on kokku 9 200 krooni. Hagi rahuldamise korral osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks, kui hageja ja kostja ühine tütar V . Kohtuotsuse põhjendus Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Poolte seletustest järeldub, et kostja on lapse ülalpidamiseks küll raha andnud, kuid igakuine elatusraha summas 500 krooni ei ole piisav 11 aastase lapse ülalpidamiskulude katteks. Pärast hagi esitamisest on kostja maksnud elatist 1 800 krooni kuus. Kostja poolt esitatud palgatõendi kohaselt on tema töötasu 3 600 krooni. Kostja esitas kohtule sünnitunnistuse, mis tõendab, et tema ülalpidamisel on peale tütre V ka poeg N. Vastavalt Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 10 on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Seega laste võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt peaksid mõlemad lapsed saama isalt ülalpidamist võrdväärselt. Arvestades kostja töötasu, kui ainsat kostja rahalist sissetulekut, osutuks hagi rahuldamise korral, so kostjalt 2 500 krooni väljamõistmisel, poeg N L vähem kindlustatuks kui tütar V L . Laste võrdsele kohtlemisele viitab ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-21-07, mille kohaselt ei ole õige eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Eelnevast lähtudes peab kohus põhjendatuks SLilt välja mõista elatis tütre V ülalpidamiseks summas 1 800 krooni kuus alates 1.juunist 2007. Kohus arvestab asjaolu, et kostja on maksnud elatist 1 800 krooni 2007 märtsi, aprilli ja maikuu eest. Koidula Laurisaar kohtunik 2