) ning võlaõigusseaduses (VÕS) aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestades
-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda kohustuse täitmist alates 21.04.2000.a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 08.03.2007.a.. Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 30.06.2005. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama.
lg 1 järgi on üldine aegumistähtaeg 3 aastat.
Kostja taotlusel kohaldab kohus käesolevas vaidluses aegumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.