2-07-9904/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2007.a. kell 14.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-9904 Tsiviilasi OT hagi AH vastu elatise suuruse muutmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: OT(i.k. XXX, elukoht XXX) esindajad Kostja: AH(i.k. XXX, elukoht XXX) Esindaja: adv. TS (OÜ XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada OT´i hagi AH vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt.
3. Muuta AH´elt OT´i kasuks poja RH´e, sündinud XXX, ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 07.12.2001.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2/1-1860/01) väljamõistetud elatise suurust alates käesoleva hagi esitamisest, 2200.- (kaks tuhat kakssada) kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine Juhindudes RLS § 22 lg 2 elatise nõudelt riigilõivu tasuma ei pea. Jätta AH menetluskulu – tema õigusabikulu – kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud
4. Poolte kooselust ülalpidamisel. sündis poeg RH. Laps elab koos emaga ja on tema
5. 07.12.2001.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/1-1860/01 mõisteti AH välja elatis poeg R ülalpidamiseks OT kasuks 1000.- krooni kuus.
6. AH perekonda on XXX sündinud poeg RH.
7. OT töötab AS-s ning tema palga suuruseks on 8500.- krooni kuus (alates 2007.a jaanuar).
8. AH töötab OÜ-s ning tema kolme viimase kuu palga suuruseks on 5500.- krooni kuus. Hageja nõue
9. Hageja palub kostja vastu 16.03.2007 esitatud hagiavalduses muuta lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 3050.- kroonini kuus.
10. Hagiavalduse ja selle täpsustuse (09.04.2007) põhjenduste kohaselt ei piisa esialgselt väljamõistetud elatusrahast, s o 1000 kroonist kuus, lapse ülalpidamiseks käesoleval ajal. Lapse ülalpidamiseks kulub hageja väidetel kuus kokku 5195 krooni, millest eluasemekulud moodustavad 2300 krooni, kulutused toidule 1000 krooni, kulutused transpordile 90 krooni, sidekulud 200 krooni, kulutused tervishoiule 75 krooni, kulutused hügieenitarvetele 100 krooni, riietele ja jalanõudele 600 krooni, muud vältimatud püsikulutused (jalgpallitrenn, inglise keel, meelelahutus) kokku 730 krooni. Täiendavalt esitatud hageja seisukohas kostja vastusele märkis hageja, et hagiavalduses märgitud 2300.- krooni eluasemekulu koosneb Hansapangalt võetud eluasemelaenu tagasimaksetest ja kommunaalkuludest.
11. Hagi tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, tõendi oma töötasu suuruse kohta AS-s; laenulepingud nr XXX ja XXX; makseteatised nr XXX,XXX,XX XXX korteri kommunaalkulude tasumise kohta; maksekorralduse AS-i arve nr XXXtasumise kohta; AS arve nr XXX; Diil arve nr XXX; makskorralduse nr XXX OÜ-le 280 krooni tasumise kohta; maksekorraldus nr XXX MTÜ-le tasumise kohta summas 500 krooni ja elektroonilised kinnistusraamatu väljavõtted kostjale kuuluvate kinnistute kohta.. Kostja vastuväited
12. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata.
13. Kostja vastuväite kohaselt on hageja poolt nimetatud kulutused ilmselgelt ebamõistliku suurusega. Kostja vaidleb vastu hageja märgitud kulutustele eluasemele summas 2300 krooni. Samuti ei nõustu kostja hageja märgitud kulutustega lapsele riiete ostmiseks summas 600 krooni. Kostja väidetel on ta mitmeid kordi ise lapsele riideid ostnud ning ei ole seejuures täheldanud, et lapsel oleksid pidevalt uued riided seljas. Kostjale jäävad väidetavalt segaseks ka teised hageja poolt väidetud lapsele tehtavad kulud. Kostja märgib, et sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt kulus 2004.a 7-13 aasta vanuse lapse ülalpidamiseks keskmiselt 2182 krooni kuus. Statistika 2 Ameti kodulehe andmete kohaselt on ühe leibkonna keskmised kulud 2004.a võrreldes suurenenud ca 32 %, seega kulub samavanale lapsele kuus ca 2880,24 krooni. Kostja leiab, et elatise suurendamine ei ole eeltoodust tulenevalt reaalselt vajalik.
14. Kostja vastuväidete kohaselt teeb ta lisaks elatise maksmisele iseseisvalt lapsele vajalikke kulutusi, s.o. ostab riideid ja muid vajalikke asju ning tasub igakuised kindlustusmakseid. Veel juhib kostja kohtu tähelepanu oma vastuses hagile asjaolule, et vanemate varalist olukorda arvestades nähtub hageja ja kostja palgatõendite võrdlemisel, et hageja sissetulekud on märgatavalt kõrgemad kui kostjal.
15. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta suuteline maksma hagejaga sündinud lapse ülalpidamiseks käesoleval ajal rohkem elatusraha kui temalt juba kohtuotsusega on välja mõistetud. Kostja palub kohtul arvestada kohtuotsuse tegemisel ka PkS §-s 61 lg 5 sätestatuga, sest kostja perre on XXX sündinud teine laps RH. Elatise suurendamine tähendaks, et tal ei jätkuks enam oma teise lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Kostja abikaasa on osaliselt töövõimetu. Hetkeline tervislik seisund võimaldab tal osalise tööajaga küll tööd teha, kuid kui tema tervis halveneb, jääb kostja abikaasa samuti kostja ülalpidamisele. Samuti tuleb arvestada sellega, et peale mõlema lapse ülalpidamise tuleb kostjal teha kulutusi ka oma eluaseme ja ülalpidamise tarvis, mistõttu ei piisaks igakuiselt saadavatest rahalistest vahenditest enam tema ja ta abikaasa ülalpidamiseks.
16. Kostja esitas kohtule oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: ärakirja Risto Haabsaare sünnitunnistusest; kindlustuspoliisi; tõendi töötasu suuruse kohta OÜ-s ; AS-i arved nr XXX ja XXX; maksekorraldused nr XXX ja XXX KÜ-le majaraha tasumise kohta; abileutunnistuse ja kostja abikaasa K H arstliku ekspertiisi otsuse. Kohtuotsuse põhjendused
17. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse §-st 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
18. Kohus leiab, et aluseks väljamõistetud elatise suuruse muutmisele käesolevas vaidluses on eelkõige see, et poolte alaealise lapse vajadused on olulisel määral suurenenud võrreldes ajaga, mil esialgne elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. 2001.a. detsembrikuus oli poolte alaealine laps peaaegu 3-aastane, käesolevaks ajaks on ta saanud aga 8 aastaseks. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et 3- aastase 3 lapse vajadused on oluliselt väiksemad võrreldes koolis, treeningul ning huvialaringides käiva 8-aastase lapse vajadustega. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
19. Kohtuotsuse p-s 14 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kohus leiab, et kostja väited sellest, et elatise suurendamine ei ole reaalselt vajalik, samuti sellest, et kostja ei ole võimeline maksma lapsele rohkem elatist, kui 1000 krooni kuus, ei ole põhjendatud . Minimaalne elatise suurus mille kohus PkS § 61 lg 4 alusel saaks kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista on käesoleval ajal 1800 krooni. Samas on kohus seisukohal, et ka hageja poolt taotletavas suuruses elatise väljamõistmine kostjalt ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega sellest, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutused elusasemele summas 2300 krooni on ülepaisutatud. Nähtuvalt hageja selgitusest (09.04.2007 ja 03.05.2007) ja dokumentaalse tõendina kohtule esitatud laenulepingutest, moodustab 2300 kroonist hageja poolt väidetud lapse eluaseme kulust 1750 krooni hageja laenu tagasimaksed pangale. Kohtu arvates ei saa eluaseme soetamiseks võetud pangalaen mõjutada lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust, sest see on hageja poolt oma elujärje parendamiseks vabatahtlikult võetud kohustus ning asjaolu, et ka laps elab korteris, mille soetamiseks hageja laenu on võtnud, ei muuda see laenu tagasimaksete suurust. Samas ei nõustu kohus aga kostja vastuväidetega lapsele tehtavate kulutuste suuruse osas lapse riietele ja jalanõudele ning peab igakuiseid kulutusi lapsele summas 600 krooni riiete ja jalanõude soetamiseks põhjendatuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et lapsele vajalike esemete ostmine kostja poolt, mis muuhulgas ei ole millegagi tõendatud, ei vabasta vanemat elatise maksmise kohustusest. Lapsele tehtavaid kingitusi ei arvestata elatise suuruse kindlaksmääramisel. Kõiki teisi hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutusi lapse ülalpidamiseks peab kohus põhjendatuteks ja mõistlikeks kuludeks. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, leiab kohus, et poolte ühise poja ülalpidamiseks põhjendatud kuluks on eeltoodu alusel 4000 krooni.
20. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on kumbki pooltest esitanud kohtule oma töötasu suurust tõendavad tõendid ja hageja esitas ka elektroonilised kinnistusraamatu väljavõtted, mis kinnitavad, et kostja on kahe kinnistu mõttelise osa omanik. AS-i poolt välja antud tõendist nähtub, et hageja töötasu suuruseks on. 8500.- krooni kuus. OÜ tõendist nähtub, et kostja töötasuks on 5500.- krooni kuus. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et hageja palk on kostja palgast suurem ja kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, peavad pooled kandma nende kooselust sündinud lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud võrdselt. Millegagi ei saa lugeda põhjendatuks kostja väidet sellest, et ta ei ole võimeline maksma lapsele elatusraha rohkem, kui 1000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et kostja poolt osundatud PkS § 61 lg 5 sätestab küll kohtule õiguse vähendada väljamõistetavat elatist alla sama paragrahvi lõikes 4 märgitud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, kuid käesolevas vaidluses ei pea kohus põhjendatuks nimetatud sätet 4 kohaldada. Kohtu arvates ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid mis annaksid kohtule aluse seda seadusesätet rakendada. Kohus leiab, et kuigi kostjal on teisest abielust sündinud poeg, ei ole 2-aastase lapse kulutused võrreldavad kulutustega juba koolis käivale lapsele. Mingisuguseid arvestusi ega tõendeid selle kohta kui palju kulub kostja teise lapse ülalpidamiseks, kostja kohtule esitanud ei ole. Samuti ei saa PkS § 61 lg 5-s sätestatu rakendamise aluseks olla asjaolu, et kostja abikaasa võib tulevikus seoses oma tervise halvenemisega jääda kostja ülalpidamisele. Kohus ei saa lähtuda otsuse tegemisel tulevikus tekkida võivatest asjaoludest, vaid asjas esitatud ja kogutud tõenditest. Kohus on seisukohal, et kostja, olles kahe lapse isa, on kohustatud leidma omale võimaluse teenida raha sellisel määral, et kindlustada oma lastele piisav ülalpidamine.
21. Kõike eeltoodud arvesse võttes peab kohus põhjendatuks suurendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust 2200.- kroonini kuus, sest hagejal tuleb tasuda saadavalt elatiselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 22 %.. Tulenevalt PkS §-st 136 lg 2 sätestatust kuulub elatise suurus muutmisele alates hagi kohtule esitamisest.
22. Menetluskulud Kuna RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel, ei mõista kohus kostjalt välja riigilõivu TsMS § 162 lg 1 alusel. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab elatise suuruse muutmise hagi osaliselt jätab kohus kostja menetluskuluks oleva tema esindaja kulu TsMS § 163 lg 1 ja 164 lg 1 alusel tema enda kanda. Kohtunik 5