KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 18. juuni 2007.a. , Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2
§ 60lg.
2, mille kohaselt on vanem kohustatud õppimise ajal ülal pidama ka oma täisealiseks saanud last kui viimane jätkab õppimist kutseõppeasutuses ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 milliste kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustes.
- Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja õpib keskkoolis ning lõpetab kooli ning, et kostjal on hageja ülalpidamise kohustus kuni hageja kooli lõpetamiseni. Pooled vaidlevad selle üle kas summa 1500.- krooni kuus on piisav elatusraha mida kostja on igakuiselt hagejale maksnud või on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist suuremas summas ning kui on siis alates mis ajast.
- Elatise suuruse kindlaksmääramisel juhindub kohus lisaks kohtuotsuse p-s 16 märgitud seadusesätetele ka
§ 61
lg 4 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01.01.2006.a. oli 3000.- krooni ja alates 01.01.2007.a. on 3600.krooni.
§ 61
lg 6 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 19. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kas hageja on õigustatud nõudma tema poolt esiletoodud asjaoludel elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist või mitte.
§ 70
lg 1 sätestab, et juhul kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et kostja on vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele tasunud hagejale elatist 1500.- krooni kuus kuni tsiviilasja kohtus läbivaatamiseni, mille üle pooltel vaidlus puudub ning mille kohta on esitatud kohtule ka dokumentaalsed tõendid, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt,
§ 70lg 2 sätestatu kohaselt.
20. Edasi analüüsib kohus poolte poolt esitatud tõendeid ja võtab seisukoha kui suured on hageja põhjendatud igakuised kulud ja kui suure osa peaks sellest kandma kostja. Lk
(4)3 Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutusi ei saa pidada ülepaisutatuteks ega põhjendamatuteks nagu osade kulutuste puhul leidis kostja. Hageja on esitanud oma kulutuste tõendamiseks dokumentaalseid tõendeid. Kohus on seisukohal, et keskkooli lõpetavale hagejale on põhjendatud kaasaja tingimustes võimaldada kasutada nii internetiühendust kui ka mobiiltelefoni ning nende eest kokku kuus arvestatud 500.- krooni ei ole põhjendamatult suur summa nagu leidis kostja. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud hageja ülalpidamiskuluks kuus 4590.- krooni.
- Kohus nõustub kostja väitega selles, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega kas isikul, kellelt elatist nõutakse, on veel ülalpeetavaid. Kohtule esitatud dokumentaalne tõend tõendab, et kostjal on kooselust AL sündinud tütar TA.
- Kohus on aga seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid – VA palgatõend ja talle pensioni suuruse kindlaksmääramise otsus ning IA palgatõend tema töökohast tõendavad, et kostja sissetulekud on üle kahe korra suuremad kui hageja ema palk ja pension kokku, mistõttu ei ole põhjendatud hageja ülalpidamiskulusid jaotada tema vanemate vahel võrdselt.
- Arvestades sellega, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks alaealine laps Tiina Ait, kuid kostja sissetulek on rohkem kui kaks korda suurem kui hageja ema sissetulek, peab kohus põhjendatuks jätta hageja ülalpidamiskuludest 2/3 ehk 3060.- krooni kostja kanda. Arvestades aga sellega, et kostja on maksnud hagejale elatist vastavalt nende vahel sõlmitud kokkuleppele 1500.- krooni kuus, mille üle samuti pooled ei vaidle, kuulub kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistmisele alates hagi esitamisest kuni 21.juunini 2007.a. 1560.krooni kuus.
- Tulenevalt riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole. Kohtunik: Lk
(4)4