2-07-6464/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse avalikult teatavaks

1. juuni 2007.a. Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-6464 Tsiviilasi EG hagi KEG vastu isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks Ž-GG sünniaktis Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – EG(XXX; elukoht: XXX); kostja – KEG(IKXXX; elukoht: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar
3. a RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada. 2.Tunnistada ebaõigeks Ž-GG (sündinud XXX, i.k. XXX sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisametis , kanne nrXXX) sünniakti tehtud kanne isa kohta. Kohtukulude jaotus Asjas kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED.
5. detsembril 2005.a. sündis EG poeg Ž-GG. Sünd on registreeritud ,kanne nr. XXX Ž-GG sünniakti on kantud tema isana KE G . XXX sõlmiti E G ja KEG abielu. XX algul poolte abielulised suhted halvenesid ning poolte abielu lahutati. Harju Maakohtule esitatud hagis palus JEG tunnistada Ž-GG sünniakti tehtud kanne isa kohta ebaõigeks. Hageja väidetel ei ole kostja tegelikult Ž-GG isa ning kostja kanti lapse sünniakti ainult seetõttu, et poolte abielu lahutamisest oli möödas vaid 4 kuud. KOSTJA SEISUKOHT. Kostja tunnistas hagi ja hagile vastuväiteid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde. Kostja nõustus hagiga. Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 lg 1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Sama seaduse § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaolud ja kostja hagi õigeksvõtt võimaldavad kohtul teha asjas järelduse, et Ž-GG sünniakti tehtud kanne tema isa kohta ei ole õige. Pooled on kohtule avaldanud, et tegelikult ei põlvne Ž-GG kostjast, kuigi laps on eostatud ajal, mil kostjad olid veel abielus, kuivõrd lapse eostamise ajal puudusid poolte vahel abielulised suhted. Asja materjalidest nähtub, et alaealine Ž-GG on sündinud , mille kohta on koostatud sünniakt nr. XXX. Lapse isana on kantud sünniakti KEG ning lapse emana EG. Lapse sünniakt on koostatud XXX. Asjas esitatud abielutunnistusest nähtub, et kostjate abielu registreeriti XXX kandega nr. XXX ning poolte abielu lahutati XXX, mille kohta tehti kanne nr. XXX. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Eeltoodu alusel ja hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et kostja KEG ei saa olla Ž-GG bioloogiline isa, mistõttu Ž-GG sünni registreerimisel koostatud sünniaktis tehtud sellekohane vanema kanne tuleb tunnistada ebaõigeks. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuivõrd TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Krista Kirspuu Kohtunik