(1)kalendrikuu jooksul (üldine krediidilimiit) ja punkti 1.3.14 järgi on erikrediidilimiit lepingus toodud või poolt kehtestatud krediidilimiidist erinev rahaline piirsumma, milleni klient võib kasutada teenuseid võlgu ühe

(1)kalendrikuu jooksul. Punkti 5.1.3 kohaselt on klient ise kohustatud jälgima krediidilimiidi või erikrediidi limiidi piirsummat. Nimetatud piirsumma ületamist käsitlevad osapooled lepingu rikkumisena. Hageja ja kostja käsitlused võlgnevuse aluseks olevate lepingute osas on küll erinevad, aga võlgnevuse kogusummas ei ole pooltel vaidlust Kumbki pool ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja maksis ühe või teise lepingu alusel, mistõttu kostja väited, et jättis maksmata 02.04.2002.a sõlmitud liitumislepingu alusel, ei ole tõendatud. Hageja vaidleb vastu asjaolule, et ta kostjalt pretensiooni saanud on. Pretensiooniga (t.l. 32) ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kostja selle hageja esindusse kohale viis, kuna sellel ei ole kinnitust või templit pretensiooni vastuvõtmise kuupäeva või isiku osas. Tulenevalt asjaolust, et tagajärjed krediidi- ja erikrediidilimiidi ületamise korral on samad, ei ole iseenesest oluline, millisest lepingust võlgnevus tekkis, kui pooled summa üle ei vaidle. Võlgnevuse väljamõistmisel ei oma tähendust ka asjaolu, kas kostjale esitati arved liitumislepingute lõikes eraldi või koondarvena. Koondarve esitamine ei vabasta kostjat oma kohustuse täitmisest tasuda võlgnevus osutatud teenuse eest. 4 Hageja teenuste üldtingimustes (t.l. 36-40) sätestatud krediidi- ja erikrediidi limiidi mõistest (punktid 1.3.13 ja 1.3.14) võib mõistlik inimene aru saada, et krediidi ja erikrediidilimiit on summa, milleni hageja võimaldab kliendil teenuseid ühe kuu jooksul võlgu kasutada kas vastavalt hinnakirjale või konkreetselt lepingus kokkulepitule. Lepingutega (t.l. 6-7) loeb kohus tõendatuks, et mõlemas lepingus on pooled kokku leppinud limiidis 800.- krooni. Lepingust tulenevalt on kliendile pandud kohustus ise jälgida erikrediidi limiidi piirsummat, kuid mõlema limiidi ületamist võivad sellest hoolimata mõlemad lepingupooled käsitleda lepingu rikkumisena (üldtingimuste p 5.1.3 teine lause). Hageja on rikkunud lepingut sellega, et on võimaldanud kostjal kasutada hageja poolt pakutavaid teenuseid üle kokkulepitud krediidilimiidi ja kostja sellega, et pole ilmutanud mõistlikku hoolsust ja ise limiiti jälginud. Samas ei ole pooled ette näinud sanktsiooni sellise rikkumise eest. Tulenevalt üldtingimuste p-st 8.3 on hagejal õigus võimaldada kliendile hinnakirjas fikseeritust suuremat krediidilimiiti või osutada hageja teenuseid rahaliste piiranguteta. Üldtingimuste kohaselt ei ole pooled lepingus kokku leppinud, et kostja võiks jätte tasumata temale osutatud teenuse eest, mis ületavad krediidi- või erikrediidilimiiti. Käesoleval juhul on kostja rikkunud lepingut sellega, et on tarbinud hageja poolt pakutud teenust, kuid on jätnud selle eest tasumata. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tarbinud hageja poolt pakutud teenuseid 2´488,65 krooni ulatuses ja pole selle eest tasunud.