Obsah (7)

§ 164§ 162§ 190§ 129§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Otsuse tegemise aeg ja koht 24 mai 2007. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-38606 Tsiviilasi HUvers

) § 442 lg 6]. Hageja nõue ja selle põhjendused HU esitas 18.12.

1. a kohtule hagi IU vastu abielu lahutamiseks ja lapsele elatise saamiseks. Pooled abiellusid XXX. Poolte abielust on XX sündinud poeg SU, keda kasvatab ema. Laps elab XXX ja õpib XXX. Hageja soovis, et pärast lahutust jääks laps tema juurde. Abielu jätkamine on võimatu, kuna kostja kuritarvitab alkohoolsete jookidega. Hageja loeb abielusuhte enda jaoks lõppenuks viimased viis aastat ega soovi enam kostjaga leppida ega armasta kostjat enam. Hageja kinnitas, et viibib perekonnast sageli eemal. Peale selle taotles hageja kostjalt poja ülalpidamiseks alates minimaalmääras elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ja selle ülekandmist igakuise maksena hageja pangakontole. Kostja vastus ja selle põhjendused Kostja abielulahutuse nõudes hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja tunnistas oma sõltuvust alkoholöist, kuid heitis ka hagejale ette tema alkoholilembust ja teatas, et hagejal on tekkinud uus elukaaslane. Kostja kinnitas, et ta armastab hagejat ka praegu ega soovi lahku minna. Samas võttis kostja õigeks, et hageja viibib perekonnast palju aega eemal. Elatisehagi võttis kostja õigeks ja avaldas, et ta on nõus, et temalt mõistetakse välja lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha ½ suuruses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, kuigi algselt nõustus kostja elatise väljamõistmisega alates otsuse tegemisest, mitte tagasiulatuvalt. Kostja kinnitas, et tal ei ole kavatsust mitte toetada oma last. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja abielulahutuse nõude ja elatise nõude juurde. Kostja nõustus elatusraha väljamõistmisega, kuid ei soovinud, et abielu lahutatakse. Hageja ei soovinud leppida ja palus kindlasti abielu lahutada. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning tõendatud mõlemas nõudes ja kuulub rahuldamisele. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud abielu XXX ja selle kohta on koostatud abieluakt nr XXX (lk 9). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled on kinnitanud, et tegelik kooselu, abielu- ja majandussuhted on nende vahel tegelikult lõppenud. Hageja seletustega on leidnud kinnitust, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kostja taotlus anda aega leppimiseks tuleb jätta rahuldamata. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela juba üle aasta koos ning hageja soovib abielu lugeda lõpetatuks, on abielu jätkamine võimatu. Abielu on mehe ja naise vabatahtlik liit, mis rajaneb vastastikusel armastusel. Kui seda enam ei ole, kasvõi ühelt poolt, ei ole kohtu arvates abielu jätkamine enam võimalik ega mõeldav. Seega kuulub abielu lahutamisele vastavalt PKS § 29 lg-le
2. Hageja on esitanud ka nõude elatise väljamõistmiseks. SU sünnitunnistusest (lk 7) tuleneb, et pooled on tema vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem 2 Tsiviiltoimik 2-06-38606 kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.
3. Hageja on taotlenud kostjalt elatise 1 800 krooni kuus väljamõistmist alates 01.01.
4. Kostja on hagi kohtuistungil selles osas õigeks võtnud. Kohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 1 800 krooni kuus hageja kasuks poja SU ülalpidamiseks kuni SU täisealiseks saamiseni.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb jätta menetluskulud abielu lahutamise osas poolte endi kanda, menetluskulud lapsele elatise saamises osas tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt

§ 190

lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt

§ 129

lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Raivo Einula Kohtunik 3