) § 150 lg 2 p-st 2 palus hageja poole riigilõivu 750 krooni tagastamist xxx kontole nr 221001147246 Hansapangas. Kohtu seisukoht Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kooskõlas
§-ga 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esitatud taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele
lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. xxx tasus 07.02.2006.a arvelduskontolt nr 221001147246 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123; selgitus: „Hagi xxx vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1500 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 750 krooni. Vastavalt hageja esindaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda xxx arvelduskontole nr 221001147246 Hansapangas.
lg 4 kohaselt mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, kui hageja hagist loobub, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei tinginud hagist loobumist mitte kostja poolt nõude täitmine vaid asjaolu, et hagejalt 12.07.2005.a elektrikeevitusaparaat 150 A Kempi rentimisel kasutati ilmselt kostjalt varastatud dokumente- seega ei ole ilmselt tegemist õige kostjaga. 2 2-06-2739
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 25 000 krooni maksimaalselt 8000 krooni. Kohus, tutvunud kostja esindaja taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks ja hageja esindaja seisukohaga kostja menetluskulude kohta, leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 23 080,80 krooni, kostja on palunud välja mõista 4130 krooni, mis jääb kehtestatud piirmäära sisse. Kohus leiab, et ei ole võimalik arvestada hageja seiskohta selles, et osa kostja kuludest on põhjendamatud- kostja on nimetatud kulud teinud, mistõttu on tal õigus need kulud hagejalt ka sisse nõuda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus kostja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 4130 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.