) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ilma kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud tähtajaline (tähtajaga üks aasta) XXX Lepingu nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 3260,04 krooni (mis vastavalt 20.04.2005.a. saldo kinnitusele koosneb telefonimaksetest 2200,04 krooni, kõneteenused 60,00 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni, tlk. 14) ja viivise põhivõla ulatuses summas 3260,04 krooni. Kostja tasus lepingu sõlmimisel ettemaksu: 200,00 krooni kuumaks XXX ja 299,00 krooni telefoni XXX eest, kokku 499,00 krooni. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 21.12.2000.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 26.01.2001.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 2200,04 krooni, kõneteenused summas 60,00 krooni ja leppetrahv summas 1000,00 krooni. 2 Nimetatud arvet kohtule esitatud ei ole, samuti ei viidata leppetrahvile 03.98-28.02.2001 kehtinud XXX Mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustes. Kohtule on esitatud arved nr XXX, mille alusel kostja võlgneb hagejale kuumaksed 11 kuu eest, summas 2200,04 krooni, teenuse peatamise tasu summas 60 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Antud juhul kokkulepet leppetrahvi kohta esitatud ei ole, seega kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kuna hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt 21.12.2000.a., siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kuumaksed 4 kuu eest, summas 800 krooni. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele teenuse lõpetamise tasu 60 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00 krooni. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised kohtu poolt välja mõistetud võlgnevuse 860 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1720,00 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud
Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 280,00 krooni.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 86,00 krooni s.o 5% hagi rahuldatud osast. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.