Obsah (7)

§ 6§ 11§ 56§ 4§ 5§ 40§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-257 Otsuse kuupäev 29. juuni 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Heino Kikkase kaebus Otepää Vallavalitsuse ja

kohast haldusmenetlust. Otepää Vallavalitsus teatas

1. jaanuari 2007.a. kirjaga nr 13-2.4/19061, et Kaarnaoru kinnistule projekteerimistingimuste väljastamine on vastuolus Otepää looduspargi kaitse eeskirja punktidega 1 ja 21 ning ehitusõiguse määramine Kaarnaoru kinnistule seab ohtu Otepää looduspargi kaitseväärtused. Tuginedes looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punktile 7 ja Valgamaa Keskkonnateenistuse kooskõlastusele 22.12.2006 nr 42-12-3/2471-
2. ei pea Otepää Vallavalitsus võimalikuks projekteerimistingimuste määramist suvila ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks Kaarnaoru kinnistul. Otepää Vallavalitsus ei ole projekteerimistingimuste väljastamise otsustamisel juhindunud Otepää valla üldplaneeringust nii nagu seda kohustab ehitusseaduse § 19 lg
3. Otepää Vallavalitsuse
4. jaanuari 2007 kiri nr 13-2.4/19061 ei sisalda viidet Otepää valla üldplaneeringus sätestatud ehitamise printsiipidele. Samuti ei ole Otepää Vallavalitsus tuvastanud, kas ehitamine Kaarnaoru kinnistule on kooskõlas Otepää valla üldplaneeringuga.

§ 6

kohaselt on haldusorgan st Otepää Vallavalitsus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Otepää Vallavalitsus on kohustatud läbi viima haldusmenetluse. Looduskaitseseadus § 14 lõike 1 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Eeltoodust tulenevalt on Otepää Vallavalitsus kaasanud

§ 11lg 1 p 4 alusel haldusmenetlusse Valgamaa Keskkonnateenistuse.

Juhul, kui otsust tegev haldusorgan st Otepää Vallavalitsus ei nõustu Valgamaa Keskkonnateenistuse kooskõlastuses esitatud seisukohtadega on Otepää Vallavalitsusel õigus: 1) pöörduda kooskõlastuse ümbervaatamiseks EV Keskkonnaministeeriumi poole; 2) viia läbi haldusmenetluse seaduse kohane haldusmenetlus ja haldusakti motiveerimisel esitada õiguslikud ja faktilised asjaolud, millele tuginedes Otepää Vallavalitsus ei arvesta Valgamaa Keskkonnateenistuse kooskõlastusega. Sellisel juhul on Valgamaa Keskkonnateenistusel õigus pöörduda haldusakti vaidlustamiseks Valga maavanema poole. 3 Kui lõplik haldusakt antakse ilma siduva kooskõlastuseta (ilma Valgamaa Keskkonnateenistuse kooskõlastuseta), siis on tegemist menetlusveaga, mis ei pruugi veel kaasa tuua lõpliku haldusakti tühistamist. Haldusmenetluse läbiviimisel ja haldusakti andmisel peab haldusakt olema

§ 56

kohaselt põhjendatud.

§ 56

lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud haldusaktide motiveerimise tähtsust. Motiveerimine on vajalik selleks, et isik mõistaks, mis põhjustel tema õigusi piiratakse ja et kohus saaks kontrollida haldusakti õiguspärasust (30. mai 1997. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-47-97 ja 22. mai 2000. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-00). Samuti aitab haldusakti motiveerimine tagada haldusorgani enesekontrolli, sundides teda haldusakti andmise poolt- ja vastuargumente enne akti andmist läbi mõtlema (14. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03). Eriti suurt tähtsust omab motiveerimine ulatusliku diskretsiooniruumiga otsuste puhul (vt halduskolleegiumi 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02). Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus (kui see on olemas) sisaldunud üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks. Seega on projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel haldusorganil ulatuslik diskretsiooniruum ning oluline on otsuse motiveerimine. Vajalik on nende projekteerimistingimuste motiveerimine, millega ehitusõigust üldplaneeringu või muu õigusaktiga võrreldes kitsendatakse. Isikul on õigus teada, mis põhjustel selline kõrvalekaldumine üldistest tingimustest tema kahjuks tehakse. Otepää Vallavalitsus ei ole Heino Kikkase poolt esitatud projekteerimistingimuste taotlemise avalduse menetlemisel läbi viinud haldusmenetluse seaduse kohast haldusmenetlust ega vastu võtnud haldusakti. Taotleja Heino Kikkasele jääb arusaamatuks, missugustel põhjustel on keeldutud temale projekteerimistingimuste väljastamisest. Vabariigi Valitsuse 18. 03. 1997. a. määrusega nr 63 kinnitatud „Otepää looduspargi kaitseeeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine" punkti 21 kohaselt on piiranguvöönd looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Otepää Vallavalitsus ei ole põhjendanud, mis asjaoludel kahjustab projekteerimistingimuste väljastamine Kaarnaoru kinnistule Otepää looduspargi kaitse eeskirja punktide 1 ja 21 sätestatud tingimuste täitmist. Otepää Vallavalitsus on Kaarnaoru kinnistu projekteerimistingimuste mitte väljastamisel tuginenud Valgamaa Keskkonnateenistuse vastavasisulisele kooskõlastusele. Valgamaa Keskkonnateenistus on 22.12.2006 kirjaga nr 42-12-3/2471-9 otsustanud mitte kooskõlastada Kaarnaoru kinnistule suvila ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks väljastatavaid projekteerimistingimusi. Projekteerimistingimuste väljastamise kooskõlastusnõue on looduskaitseseadusest tulenev menetlustoiming, mida on võimalik vaidlustada üksnes lõpliku haldusaktiga, millena antud juhul tuleks käsitleda Otepää Vallavalitsuse 04. jaanuari 2007 kirja nr 13-2.4/19061 „Projekteerimistingimused Kaarnaoru kinnistul". Projekteerimistingimuste mitte kooskõlastamisel on Valgamaa Keskkonnateenistus tuginenud Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regionaalse osakonna vastavasisulistele arvamuskirjadele, millede kohaselt projekteerimistingimuste väljastamine Kaarnaoru kinnistule seab ohtu looduspargi kaitseväärtused ehk Otepää looduspargi kaitseeeskirja punkt 1 ja 21 4 kohaselt Otepää kõrgustikule iseloomulikku maastiku ning pärandkultuurmaastiku. Lisaks jääb planeeritava tegevuse piirkonda Natura 2000 võrgustiku elupaik 9060-okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel, mida tuleks säilitada kui maastiku rikastavat ja mitmekesistavat komponenti. Kaarnaoru kinnistu asub Otepää looduspargi piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 28 tulenevalt on maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Sama seaduse § 31 lg 1 kohaselt on piiranguvöönd kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. Vabariigi Valitsuse 18. 03.1997. a. määrusega nr 63 kinnitatud „Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine" punkti 1 kohaselt on Otepää looduspargi põhieesmärk Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse. Eeltoodust tulenevalt ei tugine Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon kirjas 12.03.2007 nr 5.7-4/351-1 esitatud kaalutlused, milleks on: kaitsta koha pärandkultuurmaastikku ja tagada tingimused selle säilimiseks tulevikus; vajadus säilitada piirkonnale omane hajaasustusstruktuur; hoida traditsioonilist talumaastiku miljööd, ei vasta looduskaitseseaduses § 28 sätestatud maastikukaitseala eesmärgile ega samuti Otepää looduspargi põhieesmärgile. Esitatud kaalutlused on omased rahvusparkidele mitte maastikukaitsealadele. Heino Kikkas taotleb projekteerimistingimuste väljastamist Kaarnaoru kinnistule lisaks olemaolevatele hoonetele veel täiendavalt suvila/ elamu ja abihoone püstitamist endise põllumaa võsastuvale servale. Otepää looduspark kuulub Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Euroopa Nõukogu direktiivide ja Keskkonnaministeeriumi info alusel iseloomustatakse Natura 2000 kui üleEuroopalist kaitstavate alade võrgustikku, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Samas on eesmärk aidata aktiivselt kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke vajadusi. Selgelt on Keskkonnaministeeriumi kodulehel öeldud, et Natura 2000 ei põhjusta maaomanikule täiendavalt suuri piiranguid ning maja ehitamine on võimalik. (Allikas: www.Keskkonnaministeerium.

1. ee)Kinnistu omanikku Heino Kikkast ei ole teavitatud sellest, et Kaarnaoru kinnistul asuks Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüp 9060. Heino Kikkasel puuduvad andmed, milliste aktide alusel ja millistele uuringutele tuginedes on moodustatud Kaarnaoru kinnistule Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüp 9060. 19. detsembril 2006 koostati Natura 2000 ala inventeerimise ankeet, mille kohaselt on ala kirjeldatud alljärgnevalt "Ala on küllaltki ühtlane, mistõttu elupaik ei ole katkestatud. 1/3 alast on läbiviidud hooldusraie, millega on eemaldatud alusmets. Mets on küllaltki noor, mistõttu elupaigatüüp omab suuremat tuleviku potentsiaali, kui kasutatakse õigeid majandamisviise. Sürjametsad on küllaltki fragmenteerunud kogu kaitseala piires ning seetõttu tuleks säilitada neid, kui maastiku rikastavaid ja mitmekesistavaid komponente. Eraldi kaitsereziimi kohaldamine pole samas põhjendatud". Natura 2000 ala inventeerimise ankeet ei ole kooskõlas Valgamaa Keskkonnateenistuse 16. novembril 2006 kooskõlastatud Kaarnaoru maaüksuse metsamajandamiskavaga aastateks 2006-2015. Nimetatud kava kohaselt on inventeeritud ala metsa vanuseks määratud „keskealine 5 mets" (metsamajanduskava eraldus nr 9) inventeerimise ankeedis on metsa vanuseks määratud „noor mets". Metsamajandamiskava kehtestamise ajal kehtinud metsaseaduse § 7 lg 2 p 6 kohaselt pidi kava sisaldama bioloogilise mitmekesisuse elementide kirjeldust ja nende säilitamise abinõusid. Metsamajanduskava ei sisalda viidet Natura 2000 võrgustiku elupaigatüübile 9060. Arvamuse andjad on jätnud tähelepanuta ega pole kirjeldanud Heino Kikkase tegelikku soovitud ehitiste asukohta, mis on elamu ja abihoone püstitamine endise põllumaa võsastuvale servale. Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel läbiviidava taimestiku inventuuri kohaselt on ehitusalana jääv maaala määratletud liigivaese söötis põllumaana. Seega ei mõjuta ehitamine Kaarnaoru kinnistule väärtuslike Natura 2000 elupaigatüüpide hävimist. Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole juhindunud Kaarnaoru kinnistule projekteerimistingimuste kooskõlastamisel Otepää valla üldplaneeringust. Kaarnaoru kinnistule ehitamine on kooskõlas Otepää (Pühajärve) valla üldplaneeringus sätestatud ehitamise printsiipidega, milleks on alljärgnev: 1) hoonete paigutamisel on arvestatud loodusliku ümbrusega ja on säilitatud olemasolev haljastus võimalikult looduslikuna; 2) ei teostata pinnavormide muutmist ning juurdepääsu teede või hoonete paigutamist kuplite nõlvadele. Maastiku struktuur on hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel on lisaks lähiümbrusele arvestatud kogu vaateväljaga; 3) ehitise paigutamisel on arvestatud, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid
2. jt)ei muudaks puhkemaastiku väärtust. Välditud on sirgjoonelisi elemente maastikul. Kaarnaoru kinnistule suvila/elamu ja abihoone ehitamisega ei suleta Otepää kõrgustikule iseloomulikke vaateid. Ehitamine on kooskõlas Otepää (Pühajärve) valla üldplaneeringus sätestatud ehitamise printsiipidega, milleks on alljärgnev: 1) hoonete paigutamise] on arvestatud loodusliku ümbrusega ja on säilitatud olemasolev haljastus võimalikult looduslikuna; 2) ei teostata pinnavormide muutmist ning juurdepääsu teede või hoonete paigutamist kuplite nõlvadele. Maastiku struktuur on hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel on lisaks lähiümbrusele arvestatud kogu vaateväljaga; 3) ehitise paigutamisel on arvestatud, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid
3. jt)ei muudaks puhkemaastiku väärtust. Välditud on sirgjoonelisi elemente maastikul. Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et Otepää (Pühajärve) valla üldplaneering on Otepää looduspargi kaitse eeskirja kohaselt kooskõlastatud kaitseala valitsejaga ning seetõttu üldplaneeringus kokkulepitud ehitamise printsiibid on kooskõlas Otepää looduspargi kaitse eeskirja punktiga 21. Seega on Otepää valla üldplaneeringus saavutatud kokkulepe Otepää looduspargi kaitse eeskirja punktis 21 sätestatud piiranguvööndi pärandkultuurmaastiku kaitsmise põhimõtetes. Otepää valla üldplaneeringus käsitletakse Otepää looduspargi pärandkultuurmaastiku eelkõige inimese poolt mõjutatud puhke- ja loodusmaastikuna, mis on pidevas muutuvuses ja sobilik atraktiivseks elukeskkonnaks. Otepää valla üldplaneeringus ei nähta ette Otepää looduspargi maastike ja nendega kaasnevate väärtuste konserveerimist. 6 Valgamaa Keskkonnateenistuse 22.12.2006 nr 42-12-3/2471-9 kiri „Kooskõlastamine" on sisult õigusvastane, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, on kaalutlusveaga ning vastuolus haldusõiguse üldpõhimõtetega. Valgamaa Keskkonnateenistus ja Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon ei ole Kaarnaoru kinnistule projekteerimistingimuste kooskõlastamisel arvestanud Kaarnaoru kinnistu lähiümbrusse väljastatud ehituslubadega. Nii nagu märgib Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon oma seisukohas on väljastatud ehitusluba ehitamiseks Kaarnaoru kinnistu vahetusse lähedusse jääva Kaarnaoja kinnistu hoonestamiseks. Kaarnaoja kinnistu jääb samuti Otepää looduspargi piiranguvööndisse. Seega ei ole Valgamaa Keskkonnateenistus järginud võrdse kohtlemise printsiipi ning on kohelnud seetõttu Heino Kikkast ebavõrdselt võrreldes näiteks Kaarnaoja kinnistu omanikuga. Võrdse kohtlemise põhimõte ei nõua, et kõiki isikuid peaks alati kohtlema ühetaoliselt, kuid erinev kohtlemine peab olema mõistlikul viisil põhjendatud - ratsionaalne. Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole põhjendanud Heino Kikkase ebavõrdset kohtlemist ning jätnud ilma põhjendatud vajaduseta kooskõlastamata Kaarnaoru kinnistu suvila ja kõrvalhoone projekteerimistingimused.

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Õigusriigi ja hea halduse põhimõtete kohaselt ei tähenda kaalutlusõigus mingil juhul asutuse kontrollimatut suva. Seetõttu peab kaalutlusotsus olema õiglane ja mõistlik. Riigikohus on leidnud asjas nr 3-3-1-42-02 p 11, et HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole Heino Kikkase taotluse lahendamisel taganud võimalikult lihtsa ja kiire haldusmenetluse läbiviimist. Põhjendamatult on pikendatud taotluse lahendamise tähtaegu ning asjakohatult on toodud taotluse lahendamise tähtaja pikendamise põhjusena küll detailplaneeringu menetlust ning täiendavate uuringute läbiviimist.

§ 5

lg 3 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. Valgamaa Keskkonnateenistuse kooskõlastus ei tugine Otepää valla üldplaneeringule ning ei ole piisavalt motiveeritud ning kooskõlastuse andmisel ei ole järgitud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kooskõlastuse andmisel ei ole järgitud

§ 4lg 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid.

Otepää Vallavalitsus ja Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole haldusmenetluse läbiviimisel taganud puudutatud isiku Heino Kikkase ärakuulamist.

§ 40

lg 1 kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

§ 40

lg 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine kahjustab kahtlemata taotleja, Heino Kikkase, põhiseadusliku põhiõigust omandi puutumatusele ning enda omandit vabalt vallata ja kasutada. Haldusorgan on kohustatud haldusmenetluse käigus andma taotlejale võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 7 Otepää Vallavalitsus ega ka Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole Heino Kikkasele andnud võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Sellisel juhul, kui isik on jäetud ärakuulamata, on tegemist menetlusveaga. Kuna projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine on kindlasti keerukas diskretsiooni otsustus, mille puhul menetlusveal on eriti suur roll otsuse sisu määramisel ning tõenäosus, et haldusakt või haldustoiming oleks teistsuguse sisuga, oleks väga suur. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-3203 märkinud, et Halduskolleegium on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et menetlusnormidel on oluline roll haldusotsuse sisu õigsuse garanteerimisel. Menetlusnormide tähendus õiguste kaitsel on seda suurem, mida avaram kaalutlusõigus on haldusorganite sisulise otsuse tegemisel jäetud Otepää Vallavalitsuse seisukoht Otepää Vallavalitsus leidis, et projekteerimistingimuste määramisest keeldumine on põhjendatud ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajale kuuluv Kaarnaoru kinnistu asub Otepää looduspargi piiranguvööndis. Looduskaitse seaduse § 4 lg 1 kohaselt on muuhulgas kaitstavaks loodusobjektiks ka kaitseala. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaitsealaks ka maastikukaitseala. Otepää looduspark on moodustatud 11.07.1957 ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 242 ning reorganiseeritud 24.09.1979.a ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 497 Otepää maastikukaitsealaks. Looduskaitse seaduse § 14 lg 1 p 7 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 18.03.1997 määruse nr 63 Otepää loodupargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine (edaspidi Eeskiri) punktist 21 on piiranguvöönd looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ja selle alusel kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Tulenevalt Eeskirja punktist 24 on piiranguvööndis looduspargi valitseja nõusolekuta keelatud muu hulgas ka uute ehitiste püstitamine. Tulenevalt eelpooltoodust pöördus Otepää Vallavalitsus Valgamaa Keskkonnateenistuse poole kooskõlastuse saamiseks. Keskkonnateenistuse seisukoht oli, et tulenevalt looduskaitsealastest õigusaktidest nimetatud kinnistule ehitada ei ole võimalik. Kuivõrd Otepää Vallavalitsuses puudub keskkonnakaitsega tegelev ametnik, ei ole vallavalitsus pädev hindama Keskkonnateenistuse kooskõlastamise/ kooskõlastamata jätmise seaduslikkust. Samas on Keskkonnateenistuse seisukoht projekteerimistingimuste osas vallavalitsusele siduv ning projekteerimistingimuste väljastamisel peab vallavalitsus arvestama Keskkonnateenistuse seisukohtadega. Kuna vallavalitsuse keeldumine tugineb Keskkonnateenistuse seisukohal, siis juhul kui kohus leiab, et kooskõlastuse mitteandmine on olnud õigusvastane ja kooskõlastus tuleb anda, lahendab vallavalitsus ka projekteerimistingimuste määramise küsimuse kaebajale positiivselt. Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukoht Valgamaa Keskkonnateenistus palus jätta kaebuse rahuldamata. Otepää Vallavalitsus esitas Kaarnaoru maaüksuse (katastritunnus 63602:001:0171) projekteerimistingimuste väljastamise kooskõlastamise taotluse Valgamaa keskkonnateenistusele 07.06.

1. Valgamaa Keskkonnateenistus küsis Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga8 Võru regionaalse osakonna (edaspidi RLKK) kui kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldaja arvamust nimetatud projekteerimistingimuste kooskõlastamise taotluse kohta. Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 2 ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja looduskaitseseaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. RLKK edastas oma seisukohad Kaarnaoru maaüksuse projekteerimistingimuste osas Valgamaa Keskkonnateenistusele 29.06.2006 kirjaga nr 42-12-3/1367-
2. RLKK asus oma kirjas seisukohale, et „..Otepää looduspargi jaoks asub Kaarnaoru kinnistu maastikuliselt väärtuslikus piirkonnas, Vana-Otepää külas, kus tänaseni on säilinud Otepää looduspargile iseloomulik kuppelmaastik, kohalik elulaad ja kultuuripärand, alalhoidlik looduskasutus ning säilinud on ka avarad maastikuvaated. /-/ Otepää Looduspargi kaitsekorralduskava määratleb ühe põhiprobleemina ehitustegevuse suurenemise. /-/ planeeritav tegevus Kaarnaoru kinnistul kahjustab Otepää looduspargi kaitse-eesmärgi saavutamist. On oluline, et ehitustegevus toimuks vastavalt maastikukaitse põhimõtetele ja arendustegevus maastikke säästval ja hoidval viisil. RLKK seisukohtadele tuginedes ei kooskõlastanud Valgamaa Keskkonnateenistus Otepää Vallavalitsuse projekteerimistingimuste väljastamise kooskõlastamise taotlust. Teistkordselt saabus nimetatud projekteerimistingimuste väljastamise kooskõlastamise taotlus Valgamaa Keskkonnateenistusse kooskõlastamiseks RLKK poolt edastatuna ning koos vastava arvamuskirjaga 27.09.
3. Uus arvamuskiri sisaldas järgnevat seisukohta: arvestades Kaarnaoru kinnistu asukohta ja taluhoonestuse paiknemist ning maastiku vaateid peame antud hoonestusala asukohta ainsaks võimalikuks asukohaks kogu Kaarnaoru kinnistul /-/Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes Otepää Looduspargi kaitse-eeskirjapunktile 12 ei takista elamu ja abihoone ehitamine Otepää looduspargi kaitse eesmärgi saavutamist.'". RLKK seisukohta kaebajale ei edastatud, sest tegemist oli Keskkonnaministeeriumi ametiasutuste omavahelise kirjavahetusega. Kaebaja järelepärimisel edastas Valgamaa Keskkonnateenistus RLKK 27.09.2006 seisukoha kaebajale faksi teel. Projekteerimistingimuste väljastamise kooskõlastamise taotluse teistkordse menetluse käigus selgus, et Otepää Vallavalitsus ei olnud lõpetanud oma 22.06.2005 korraldusega nr 2-4-317 algatatud Otepää valla Vana-Otepää küla Kaarnaoru kinnistu detailplaneeringut. Kuna sellel hetkel (13.10.2006) ei olnud algatatud detailplaneering kehtestatud, ega ka eelnimetatud detailplaneeringu menetlus lõpetatud, siis olnuks seadusevastane anda välja samale katastriüksusele (63602:001:0171) projekteerimistingimusi. Eeltoodule tuginedes ei kooskõlastanud Valgamaa Keskkonnateenistus oma 13.10.2006 kirjaga nr 42-12-3/2115-2 Otepää Vallavalitsuse poolt kooskõlastamiseks esitatud projekteerimistingimusi. Kolmandat korda saabus Otepää Vallavalitsuse poolt Kaarnaoru kinnistule väljastatavate projekteerimistingimuste kooskõlastamise taotlus Valgamaa Keskkonnateenistusse 26.10.
4. Kooskõlastamise taotlusele oli lisatud ka Kaarnaoru kinnistu detailplaneeringu planeerimismenetluse lõpetamise korraldus (Otepää Vallavalitsuse 19.10.2006 korraldus nr 2-4634). Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse asjaolu, et RLKK oli varasemalt esitanud Valgamaa Keskkonnateenistusele Kaarnaoru kinnistule väljastatud projekteerimistingimuste osas vastakaid seisukohti, esitas Valgamaa Keskkonnateenistus RLKK-le uue arvamuspäringu, millele RLKK vastas oma 03.11.2006 kirjaga. 9 Kaebaja väide, et Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole kooskõlastuse vormistamisel arvestanud RLKK 27.09.2006 arvamust ei ole põhjendatud. Projekteerimistingimuste kooskõlastajaks oli Valgamaa Keskkonnateenistus, kes pidi projekteerimistingimuste kooskõlastamise otsuse tegemisel küsima RLKK arvamust, kuid otsuse kooskõlastamise või mitte kooskõlastamise osas pidi tegema siiski Valgamaa Keskkonnateenistus. Kaebuse saamisel edastas Valgamaa Keskkonnateenistus RLKK-le järelepärimise täiendavate seisukoha saamiseks seoses esitatud kaebusega. RLKK esitas oma seisukohad 12.03.
5. Kaebaja on kaebuses asunud seisukohale, et Valgamaa Keskkonnateenistus ega Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon ei ole kooskõlastuse andmisest keeldumise otsustamisel viinud läbi kaebaja ärakuulamist ega pole võimaldanud kaebajal esitada omapoolseid selgitusi. Haldusmenetluse seadusse § 40 lg 3 punkti 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Valgamaa Keskkonnateenistus ei kaldunud kaebaja esitatud projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmisel kõrvale projekteerimistingimustes esitatud andmetest. Seega kaebaja ärakuulamine ei olnud tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 punktile 2 vajalik ning ei oleks viinud teistsuguse otsuseni. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab Heino Kikkase kaebuse. Kaebuse esitaja taotles, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Otepää Vallavalitsuse toiminguprojekteerimistingimuste määramisest keeldumise ning kohustaks Otepää Vallavalitsust projekteerimistingimused määrama. Teiseks taotles kaebuse esitaja, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Valgamaa Keskkonnateenistuse toiminguprojekteerimistingimuste kooskõlastamisest keeldumise ning kohustaks Valgamaa Keskkonnateenistust asja uuesti läbi vaatama. Ehitusseaduse (ES) § 19 lg 1 p 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks. ES § 19 lg 3 sätestab, et projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. Projekteerimistingimused määratakse ehitisele haldusaktiga - kohaliku omavalitsuse korraldusega.

§ 43

lg 3 sätestab, et juhul, kui taotletud haldusakt jäetakse andmata, antakse selle kohta haldusakt. Seega tuleks ka projekteerimistingimuste määramata jätmise (määramisest keeldumise) korral anda haldusakt - kohaliku omavalitsuse korraldus. Otepää Vallavalitsus ei ole antud juhul haldusakti andnud, projekteerimistingimuste määramisest keeldumine on Heino Kikkasele (taotlejale) tehtud teatavaks 04.01.2007.a. kirjaga nr 13-2.4/19061 ( tl 12). Otepää Vallavalitsus teatas 04. jaanuari 2007.a. kirjaga nr 13-2.4/19061, et Kaarnaoru kinnistule projekteerimistingimuste väljastamine on vastuolus Otepää looduspargi kaitse eeskirja punktidega 1 ja 21 ning ehitusõiguse määramine Kaarnaoru kinnistule seab ohtu Otepää looduspargi kaitseväärtused. Tuginedes looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punktile 7 ja Valgamaa Keskkonnateenistuse kooskõlastusele 22.12.2006 nr 42-12-3/2471-9 ei pea Otepää Vallavalitsus võimalikuks projekteerimistingimuste määramist suvila ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks Kaarnaoru kinnistul. 10 Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Otepää Vallavalitsus ei ole Heino Kikkase projekteerimistingimuste taotlemise avalduse menetlemisel viinud läbi kohast haldusmenetlust. Kohus nõustub selle seisukohaga.

§ 6

kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Otepää Vallavalitsus ei ole selgitanud Heino Kikkase projekteerimistingimuste taotlemise avalduse menetlemisel välja kõiki menetletavas asjas olulisi asjaolusid, projekteerimistingimuste väljastamata jätmisel tugineb vallavalitsus üksnes sellele, et looduskaitseseadus § 14 lõike 1 p 7 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Heino Kikkasele 04.01.2007 saadetud kirjas refereerib vallavalitsus Valgamaa Keskkonnateenistuse 22.12.2007 kirjas eitatud seisukohta, et projekteerimistingimuste määramine on vastuolus Otepää looduspargi kaitse-eeskirja punktiga 1 ja 21 ning ehitusõiguse määramine seab ohtu looduspargi kaitseväärtused. Otepää looduspargi kaitseeeskirja punkt 1 sätestab, et looduspargi põhieesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomulike maastike kaitse ning punkt 21 selgitab, et piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ( looduskaitseseaduses) ning selle alusel käesolevas kaitse eeskirjas kehtestatud tingimustega. Vallavalitsuse kirjas ei ole põhjendust või lähemat selgitust, kuidas Kaarnaoru kinnistule suvila ja abihoone ehitamiseks ehitusprojektide koostamiseks projekteerimistingimuste määramine on vastuolus looduspargi põhieesmärgiga või looduskaitseseaduses ning kaitse - eeskirjas kehtestatud tingimustega. Otepää Vallavalitsuse väitel ei ole Kaarnaoru kinnistule ehitamine ning ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamine vastuolus Otepää valla üldplaneeringuga. Samas ei ole vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamise otsustamisel Otepää valla üldplaneeringust juhindunud nii nagu seda kohustab ehitusseaduse § 19 lg

1. Projekteerimistingimuste taotlejale ei ole selgitatud, miks ehitusõigust tema kinnistul kitsendatakse. Isikul on õigus teada, mis põhjustel kõrvalekaldumine üldistest tingimustest tema kahjuks tehakse. Projekteerimistingimuste väljastamiseks kooskõlastuse andmine (või andmata jätmine) on looduskaitseseadusest tulenev menetlustoiming, mida isikul on võimalik vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Antud juhul tuleb selle lõpliku aktina käsitleda Otepää Vallavalitsuse
2. jaanuari 2007 kirjaga nr 13-2.4/19061 „Projekteerimistingimused Kaarnaoru kinnistul" haldusmenetluse algatamist taotlenud isikule ( Heino Kikkasele) teatavakstehtud otsust. Otsustades projekteerimistingimusi mitte väljastada ei ole Otepää Vallavalitsus hinnanud Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukoha - mitte kooskõlastada projekteerimistingimusi- sisulist põhjendatust. Kohtu arvates pidanuks vallavalitsus otsuse tegemisel, millega kaebaja kinnistul kehtestatakse faktiliselt ehituskeeld, seda tegema ning vallavalitsuse seisukoht selles küsimuses peaks kajastuma ka Heino Kikkasele saadetud kirjas. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et juhul, kui Otepää Vallavalitsus ei nõustunud Valgamaa Keskkonnateenistuse kooskõlastuses esitatud seisukohtadega, oli vallavalitsusel õigus pöörduda seisukoha ümbervaatamiseks Keskkonnaministeeriumi poole. Otepää Vallavalitsus ei väljastanud kaebajale projekteerimistingimusi seetõttu, et Valgamaa Keskkonnateenistus Kaarnaoru kinnistule suvila ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks väljastatavaid projekteerimistingimusi ei kooskõlastanud (Valgamaa Keskkonnateenistuse 22.12.2006 kiri nr 42-12-3/2471-9). 11 Otsuse tegemisel projekteerimistingimusi mitte kooskõlastada on Valgamaa Keskkonnateenistus tuginenud üksnes Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regionaalse osakonna vastavasisulistele arvamuskirjadele.

§ 40

lg 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole pidanud vajalikuks anda Heino Kikkasele (kui menetlusosalisele projekteerimistingimuste määramise menetluses) võimalust omapoolsete seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Keskkonnateenistuse seisukoht, et antud juhul ei olnud ärakuulamine tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 punktile 2 vajalik ning ei oleks viinud teistsuguse otsuseni, ei ole põhjendatud. Kohtu veendumuse kohaselt on tegemist olulise menetlusveaga arvestades eriti seda, et Valgamaa Keskkonnateenistus on Kaarnaoru kinnistule projekteerimistingimuste väljastamist kooskõlastanud mitmel korral. Kooskõlastamisest keeldumise põhjendused on olnud erinevad. Keskkonnateenistuse vastuses kaebusele märgitakse ka seda, et ka Riiklik Looduskaitsekeskus oli esitanud Valgamaa Keskkonnateenistusele Kaarnaoru kinnistule projekteerimistingimuste väljastamise osas vastakaid seisukohti. Samuti ei ole Valgamaa Keskkonnateenistus arvestanud Kaarnaoru projekteerimistingimuste kooskõlastamisel Otepää valla üldplaneeringut. kinnistule Otepää (Pühajärve) valla üldplaneering on Otepää looduspargi kaitse-eeskirja kohaselt kooskõlastatud kaitseala valitsejaga ning seetõttu üldplaneeringus kokkulepitud ehitamise printsiibid on kooskõlas Otepää looduspargi kaitse eeskirja punktiga

1. Seega on Otepää valla üldplaneeringus saavutatud ka kokkulepe Otepää looduspargi kaitse eeskirja punktis 21 sätestatud piiranguvööndi pärandkultuurmaastiku kaitsmise põhimõtetes. Otepää valla üldplaneeringus käsitletakse Otepää looduspargi pärandkultuurmaastiku eelkõige inimese poolt mõjutatud puhke- ja loodusmaastikuna, mis on pidevas muutuvuses ja sobilik atraktiivseks elukeskkonnaks. Otepää valla üldplaneeringus ei nähta ette Otepää looduspargi maastike ja nendega kaasnevate väärtuste konserveerimist. Otepää looduspark kuulub Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Valgamaa Keskkonnateenistuse 22.12.2006 kirjas osundatakse ka sellele, et planeeritava (ehitus)tegevuse piirkonda jääb Natuura 2000 võrgustiku elupaik (9060 - okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel).
2. detsembril 2006 koostati Natura 2000 ala inventeerimise ankeet, mille kohaselt on ala kirjeldatud alljärgnevalt "Ala on küllaltki ühtlane, mistõttu elupaik ei ole katkestatud. 1/3 alast on läbiviidud hooldusraie, millega on eemaldatud alusmets. Mets on küllaltki noor, mistõttu elupaigatüüp omab suuremat tuleviku potentsiaali, kui kasutatakse õigeid majandamisviise. Sürjametsad on küllaltki fragmenteerunud kogu kaitseala piires ning seetõttu tuleks säilitada neid, kui maastiku rikastavaid ja mitmekesistavaid komponente. Eraldi kaitsereziimi kohaldamine pole samas põhjendatud" (tl 84). Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni 12.03.2007 arvamuskirjas kinnitatakse, et ehitamine Kaarnaoru kinnistule Natuura 2000 väärtusi otseselt ei ohusta (tl 91). Sama väitis ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni spetsialist Priit Voolaid. Lisaks sellele ei ole Valgamaa Keskkonnateenistus Kaarnaoru kinnistule projekteerimistingimuste kooskõlastamisel arvestanud sellega, et Kaarnaoru kinnistu lähiümbrusse on ehituslubasid väljastatud. Nii on väljastatud ehitusluba Kaarnaoru kinnistu vahetusse lähedusse jääva Kaarnaoja kinnistu hoonestamiseks. Kaarnaoja kinnistu jääb samuti Otepää looduspargi piiranguvööndisse. Sellest tulenevalt on kaebajal põhjendatult alust arvata, et Valgamaa Keskkonnateenistus jätnud kooskõlastamata Kaarnaoru kinnistu suvila ja kõrvalhoone projekteerimistingimused ilma põhjendatud vajaduseta. Keskkonnateenistus ei ole põhjendanud Heino Kikkase ebavõrdset kohtlemist. 12 Projekteerimistingimuste kooskõlastamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaebuse esitaja on õigesti märkinud, et õigusriigi ja hea halduse põhimõtete kohaselt ei tähenda kaalutlusõigus asutuse kontrollimatut suva. Kohus ei sea kahtluse alla seda, et piiramatu ehitustegevus Otepää looduspargi piiranguvööndis ei ole kooskõlas looduspargi põhieesmärgiga ning ohustab pärandkultuurmaastiku kaitset. Samas ei anna looduskaitseseadus ega looduspargi kaitse-eeskiri alust ehitustegevuse täielikuks keelustamiseks. Iga konkreetne otsus ehitusõiguse andmiseks või sellest keeldumiseks peab olema kaalutletud ja põhjendatud, otsuse tegemisel tuleb järgida menetlusnorme. Looduskaitseseaduse § 14 lg 3 kohaselt võib kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole antud juhtumil selle sätte rakendamise vajalikkust ja võimalikkust kaalunud. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine piirab kaebuse esitaja põhiõigust omandit vabalt vallata ja kasutada. Õiguste piiramine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus on seisukohal, et Otepää Vallavalitsuse toiming - projekteerimistingimuste määramisest ja väljastamisest keeldumine ning Valgamaa Keskkonnateenistuse toiming projekteerimistingimuste kooskõlastamisest keeldumine ei ole piisavalt põhjendatud ja kaalutletud haldustoimingud. Lähtudes eeltoodust tunnistab kohus õigusvastaseks Otepää Vallavalitsuse toimingu, millega jäeti määramata projekteerimistingimused Kaarnaoru kinnistule suvila ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks (04.01.2007 kiri nr 13-2.4/19061 „Projekteerimistingimused Kaarnaoru kinnistul") ja Valgamaa Keskkonnateenistuse toimingu mitte kooskõlastada Kaarnaoru kinnistule suvila ja abihoone ehitusprojektide koostamiseks väljastatavaid projekteerimistingimusi (22.12.2006 kiri nr 42-12-3/2471-9 „Kooskõlastamine"). Kohus kohustab haldusorganeid asja uuesti läbi vaatama. Menetluskulud Heino Kikkas esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebuse esitaja on kandnud menetluskulud summas 8790 krooni, sellest riigilõiv 80 krooni, kohtuistungile sõidu kulu 450 krooni ja õigusabikulu 8260 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude kandmine on tõendatud, menetluskulud olid vajalikud ja on mõistlikud. Kohus mõistab menetluskulud kaebaja kasuks välja täies ulatuses, so summas 8790 krooni. Kohus jagab menetluskulud selliselt, et kumbki vastustaja kannab poole kuludest, so summas 4395 krooni. Mai Saunanen kohtunik 13