Lisatud on ka, et D. Denissov ei ole esitanud 2 Tallinna Vanglale taotlust toimingu tegemiseks - paigutada ta esimesest eelvangistushoonest teise eelvangistushoonesse, mistõttu puudub ka vaidemenetluse võimalik ese - toimingu tegemata jätmine. Samuti on vastuskirjas märgitud, et Tallinna Vanglale jääb arusaamatuks, mis suhtes ühe eelvangistushoone kambrid erinevad teise eelvangistushoone kambritest. D. Denissovil on palutud nimetatud puudused märgukirjas kõrvaldada. Õiguslikud põhjendused Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses on D. Denissov väljendanud arvamust, et tema vaide käsitamine märgukirjana ning selle Justiitsministeeriumisse ära saatmata jätmine on õigusvastane. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 kohaselt võib vaidemenetluses taotleda: 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib haldusaktist eraldi vaidlustada: 1) viivituse, 2) tegevusetuse; 3) ametiisiku taandamisest keeldumise; 4) haldusakti andmise taotluse tagastamise; 5) muu seaduses sätestatud toimingu. D. Denissovi poolt 05.10.
lõike 1 punkti 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Märgukirja või taotlust selle kohta, et Tallinna Vangla I eelvangistushoones asuvad kambrid ei vasta nõuetele ning et Denissov taotleb enda üleviimist teise eelvangistushoonesse, ei ole D. Denissov vanglale esitanud. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ta on selles küsimuses vestelnud julgeolekuosakonna spetsialistidega, kuid vangla administratsiooni poole ei ole pöördunud, kuna sellel ei ole mõtet (tl 54).
lõike 4 kohaselt lõpeb toimingu menetlus toimingu sooritamisega; põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega või toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga.
lõige 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on märgukiri käesoleva seaduse tähenduses isiku pöördumine, millega isik: 1) teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; 2) annab adressaadile teavet. Kuna kaebaja ei ole enne 05.10.2006 vaide esitamist pöördunud Tallinna Vangla administratsiooni poole I eelvangistushoone kambrite ebarahuldava seisukorra osas või taotlusega enda üleviimiseks teise hoonesse, ei ole Tallinna Vangla teinud ka mingeid toiminguid, mis annaks alust vaide esitamiseks. Tallinna Vangla ei ole esitanud oma seisukohta I eelvangistushoone kambrite nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta ega keeldunud kaebaja ümberpaigutamisest. Seetõttu oli Tallinna Vanglal täielik alus käsitleda vaideblanketil 05.10.2006 esitatud pöördumist ja selle lisa märgukirjana. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 10 edastatakse märgukirja või selgitustaotluse esitajale viivitamata teade, kui märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole arusaadav. Teates näidatakse ära, milliste puuduste kõrvaldamisel oleks võimalik märgukirjale või selgitustaotlusele vastata. Seda on Tallinna Vangla 13.10.2006 D. Denissovile saadetud kirjaga „Puuduse kõrvaldamine märgukirjas“ ka teinud. Tallinna Vangla on 13.10.2006.a. kirjas „Puuduse kõrvaldamine märgukirjas" juhtinud D. Denissovi tähelepanu vajadusele täpsustada, mille poolest erinevad I eelvangistushoone kambrid II eelvangistushoone kambritest ja millistele nõuetele I eelvangistushoone kambrid kinnipeetava arvates ei vasta. Sellele järelepärimisele ei pidanud D. Denissov vajalikuks vastata. D. Denissov pöördus 06.11.2006 kaebusega Tallinna Vangla tegevuse peale õiguskantsleri poole ja 08.01.2007 samasisulise kaebusega halduskohtusse. 4 Kohus peab vajalikuks juhtida siinkohal kaebaja tähelepanu ka õiguskantsleri 04.12.2006.a. vastuses toodud seisukohale (tl 13-14). Õiguskantsler on seisukohal, et kinnipeetava õiguste kaitsmiseks on reeglina efektiivseimaks viisiks esmajärjekorras pöördumine vastava kirjaliku avaldusega vangla juhtkonna poole ning kui juhtkonnalt saadud vastus või probleemi lahendus kinnipeetavat ei rahulda, pöörduda seaduses ette nähtud korras vaidega Justiitsministeeriumi poole. Kuna D. Denissov ei esitanud täpsustusi, mida vangla palus, ei olnud vanglal ka võimalik tema pöördumisele, mis oli vormistatud vaidena, asjakohaselt vastata. 27.03.2007 tagastas Tallinna Vangla 05.10.2006 Tallinna Vanglale esitatud vaide
lg 1 p 1 alusel.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. Kohus on seisukohal, et vangla on vaide tagastanud õiguspäraselt. Viitamine Tartu Halduskohtu 16.02.2007.a. määrusele kohtuasjas nr 3-07-73 on vaide tagastamise kirjas asjakohatu, kuid see ei muuda vaide tagastamist õigusvastaseks. Vangla on oma kirjas selgitanud, miks vangla arvates ei olnud Denissovil vaide esitamise õigust. Vangla selgitab, et vaiet pole õigust esitada, kui puudub vaidemenetluse ese. Vastuses on selgitatud ka seda, mida vaidemenetluse eseme puudumise all antud juhul mõeldakse. Vaidemenetluse esemeks on vaides esitatud taotlus (nõue). 05.10.2006 esitas D. Denissov Justiitsministeeriumile adresseeritud vaides taotluse teha Tallinna Vanglale ettekirjutus (tl 25). Taotletava ettekirjutuse sisu on täpsustatud käsikirjalises vaides. Selles märgib D. Denissov, et taotleb ettekirjutuse tegemist, millega Tallinna Vanglat kohustatakse paigutama teda Tallinna Vanglas viibimise ajal kambrisse, mis vastab eluruumi nõuetele ning hoiduma teda paigutamast I eelvangistushoonesse. Vangla märgib vaide tagastamise kirjas, et Denissov ei ole esitanud vanglale taotlusi tema kambrisse paigutamise kohta. Seega ei ole vangla ei ole teinud toiminguid, mis annaksid aluse vangla tegevusele vaide esitamiseks (andnud kinnipeetava pöördumisele vastuse, mis kinnipeetavat ei rahulda, keeldunud kinnipeetava ümberpaigutamisest jne). Asjaolu, et vaide tagastamise kirjas puudub vaidlustamisviide, on küll menetluslik eksimus, kuid ei anna alust asuda seisukohale, et vaie on tagastatud õigusvastaselt. See menetlusviga ei ole viinud asja ebaõigele otsustamisele. Vaidlustamisviite puudumine ei võta isikult haldusakti või toimingu vaidlustamise õigust. Antud juhul on D. Denissov halduskohtule esitatud kaebuse täiendamisega seda õigust ka kasutanud ning kohus on andnud käesolevas kohtuotsuses vaide tagastamise õiguspärasusele ka hinnangu. Kohus asus seisukohale, et vaie tagastati õiguspäraselt. Kuna Tallinna Vangla toimingud D. Denissovi poolt 05.10.2006 esitatud vaide menetlemisel on õiguspärased, puudub kohtul alus kaebuses nõutud ettekirjutuse tegemiseks. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 sätestatud volitusest jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.