TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1895 Otsuse kuupäev 10. aprill 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Marianne Moora kaebus Tabivere Vallavalitsus

§ 9lg 1; 20 lg 1 ja 3; 22' lg 1, 2 ja 4.

Vald ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik maad erastada avalduses näidatud suuruses ning miks oli vajalik teenindusmaa määramine, kui ümberringi on vaba maad ja kaebajal oleks olnud võimalik erastada maad vähemalt 2 ha ulatuses. Tabivere Vallavalitsuse

1. mai 2006 korraldusega nr 83 ja
2. augusti 2006 korraldusega nr 140 on rikutud kaebaja õigust saada maa omanikuks tulenevalt maareformi seadusest. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse nõude juurde. Tabivere Vallavalitsuse korraldustes ei ole põhjendatud, miks ei ole võimalik määrata ostueesõigusega erastamiseks maad taotletud ulatuses. Tabivere Vallavalitsuse seisukoht Tabivere Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. RAS Kaarepere Metsakatsejaam andis "XXXX" hooned Tabivere Vallavalitsuse munitsipaalomandisse
3. oktoobril 1994.a. Nimetatud elamus elas Tabivere vallale üleandmise ajal kaks peret: Marianne Moora alates 1977.a. ja Armanda-Aurelia Kivi alates 1949.a. Marianne Moora, eluruumi üürnikuna, esitas Tabivere Vallavalitsusele avalduse eluruumi ostmiseks
4. oktoobril1994.a. ning Armanda-Aurelia Kivi esitas avalduse eluruumi ostmiseks
5. oktoobril 1994.a. Marianne Moora ja Armanda-Aurelia Kivi eluruumide ostu-müügilepingud on sõlmitud
6. veebruaril1996.a. Tabivere Vallavalitsus on määranud oma korraldustega
7. maist 2006 nr 83 "Teenindusmaa määramine" ja
8. augustist 2006 nr 140 "Tabivere Vallavalitsuse 17.mai 2006 korralduse nr 83 "Teenindusmaa määramine" muutmine" teenindusmaad Marianne Moora ja Riina Koivula kaasomandisse kuuluvale korterelamule, Marianne Moora ja Riina Koivula kaasomandisse kuuluvale laut-küünile ja Marianne Moora omandisse kuuluvale majandushoonele. Tabivere Vallavalitsus oli seisukohal, et Marianne Moorale elamu juurde maa erastamisel ei ole võimalik lähtuda maareformi seadusest, kaebajal on õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seadusest tulenevatel alustel ja korras. 2 Kolmas isik toetas Marianne Moora kaebust. Kohtu otsus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotleb Tabivere Vallavalitsuse
9. mai 2006.a.. ja
10. augusti 2006.a.. korralduste tühistamist põhjusel, et ta taotles maa ostueesõigusega erastamist suuremas ulatuses, kui see on määratud vaidlustatud korraldustega.. Asja kohtulikul uurimisel on tuvastatud:
11. Vastavalt
12. veebruaril 1996.a. sõlmitud ostu-müügilepingule Tabivere Vallavalitsus müüs ja Marianne Moora ostis Jõgeva maakonnas xxxx vallas xxxxx külas xxxx elamust I korruse korteri, mis moodustab 69, 39 % elamu korterite üldpinnast, ¾ mõttelise osa laut-küünist ja majandushoone ( tl 66).
14. veebruaril 1996.a. on Tabivere Vallavalitsus müünud ja Armanda-Aureelia Kivi ostnud Jõgeva maakonnas xxxx vallas xxxxx külas Äksi elamust II korruse korteri, mis moodustab 30,61% korterite üldpinnast ning ¼ mõttelise osa laut-küünist ( tl 65). 2003.a. on nimetatud korteri ja ¼ mõttelist osa laut -küünist omandanud pärimise teel Riina Koivula.
16. septembril 1996.a. esitas Marianne Moora Tabivere Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks talle kuuluvate hoonete juurde 2, 0 ha ulatuses (tl 30).
17. mail 1997.a. on esitanud avalduse 0,5 ha maa ostueesõigusega erastamiseks ArmandaAureelia Kivi (tl 81).
19. mail
20. a. on Tabivere Vallavalitsus andnud korralduse nr 83, millega määratakse Marianne Moora ja Riina Koivula kaasomandisse kuuluva korterelamu teenindamiseks vajalik maa suurusega ligikaudu 2310 m2 vastavalt maaüksuse asendiplaanile , Marianne Moora ja Riina Koivula kaasomandisse kuuluva laut-küüni teenindamiseks vajalik maa suurusega ligikaudu 460 m2 vastavalt maaüksuse asendiplaanile ja Marianne Moora majandushoone teenindamiseks vajalik maa suurusega ligikaudu 460 m2 vastavalt maaüksuse asendiplaanile (tl 7-8).
22. augustil 2006.a. on Tabivere Vallavalitsus andnud korralduse nr 140, millega muudetakse
23. mai 2006.a. korralduse p 1 ning määratakse Marianne Moora ja Riina Koivula kaasomandisse kuuluva korterelamu teenindamiseks vajaliku maa ligikaudseks suuruseks 4811 m2 vastavalt maaüksuse asendiplaanile.
24. Nii
25. mai 2006.a korraldus nr 83 kui
26. augusti korraldus nr 140 tehti Marianne Moorale teatavaks
27. augustil 2006.a. Maareformi seaduse (

) § 20 lg 1 sätestab, et erastamisele kuulub maa, mida maareformi seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.

§ 221

lg 1 kohaselt võib ostueesõigusega maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9,10, § 20 lõigetes l1 ja l2 ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

§ 221

lg 2 kohaselt väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi.

§ 221

lg 4 sätestab kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikel õigus maa ostueesõigusega 3 erastada käesoleva paragrahvi

1. ja
2. lõikes sätestatud ulatuses ja tingimustel. Igal kaasomanikul on õigus erastada ehitise kaasomandi osale vastav mõtteline osa maast. Väljaspool linna piire asuva elamu kaasomanikud võivad ostueesõigusega erastada kokku maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piirides, kui see oli suurem 50 ha-st. Erastatava maa suurus, mis ületab 2 ha, määratakse kaasomanike kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, erastatakse maa käesoleva seaduse § 9 lg 1 sätestatud ulatuses. Erandi sellest sätestab

§ 20

lg 3, mille kohaselt ei kuulu maareformi seadus kohaldamisele juhul, kui elamus vallasasjana omatava eluruumi või mitteeluruumi juurde ei ole iseseisva kinnistu moodustamine maakorralduse nõuetest või ehitustehnilistest tingimustest tulenevalt võimalik või otstarbekas. Sel juhul on eluruumi või mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras. Tabivere Vallavalitsuse

1. mai 2006.a. korraldusest nr 83 ning
2. augusti 2006.a. korraldusest nr 104 ei selgu, miks ei ole Marianne Moora eluruumi juurde iseseisva kinnistu moodustamine võimalik. Samuti ei ole Tabivere Vallavalitsuse
3. mai 2006.a. korralduses nr 83 põhjendust, millest lähtudes on määratud teistele hoonetele teenindusmaa. Tabivere Vallavalitsuse esindaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole elamu juurde maa erastamine maareformi seaduse alusel võimalik ehitustehnilistest tingimustest tulenevalt, kuna majas asuvad korterid mitte kõrvuti, vaid üksteise peal I ja II korrusel. Seetõttu ongi lähtutud eluruumide erastamise seaduse §-st
4. Nimetatud paragrahvi kohaselt, kui ehitise püstitamisel ei määratud kindlaks selle teenindamiseks vajalikku maatükki, määrab valla- või linnavalitsus korteriomandi seadmisel ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa. Enne vastavate toimingute alustamist teavitab valla- või linnavalitsus sellest korteriühistut või eluruume vallasasjana omavaid isikuid. Kui korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud soovivad kinnistada ehitisealusest maast suuremat maatükki või vaidlustavad ehitise teenindamiseks määratud maatüki suuruse või piirid, peab korteriühistu või peavad eluruume vallasasjana omavad isikud esitama valla- või linnavalitsuse määratud tähtpäevaks asjakohase taotluse. Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki võib kindlaks määrata plaani- või kaardimaterjali alusel. Marianne Moora esitas Tabivere Vallavalitsusele avalduse 2 ha maa erastamiseks. Tabivere Vallavalitsus ei teavitanud Marianne Moorat kavatsusest lahendada tema avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks elamu juurde eluruumide erastamise seaduse sätete alusel. Marianne Moorale tehti vallavalitsuse korraldused teenindusmaa määramise kohta teatavaks
5. augustil 2006.a. Talle ei määratud tähtpäeva asjakohase taotluse esitamiseks juhuks, kui ta pole nõus ehitise teenindamiseks määratud maatüki suurusega. Korralduses osundatakse üksnes võimalusele pöörduda 30 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates Tartu Halduskohtusse. Kohtu veendumuse kohaselt on antud juhul tegemist olulise menetlusnõuete rikkumisega, mis mõjutas asja õiget otsustamist. Kohtuistungil selgitas Tabivere Vallavalitsuse esindaja, et vaba maad on ning vallavalitsus võiks määrata teenindusmaaks ka 2 ha, kui oleks selge, miks praegu määratud maast ei piisa (tl 86). Haldusmenetluse seaduse § 56 lõigete 1-3 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida selle faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 4 Tabivere Vallavalitsuse
6. mai 2006.a. korraldus nr 86 ja
7. augusti 2006.a. korraldus nr 140 on nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamata, korraldusest ei nähtu haldusorgani kaalutlused, millest haldusakti andmisel on lähtutud. Haldusakti adressaadile ei antud võimalust esitada konkreetseks tähtpäevaks oma taotlus ja põhjendused korraldustes märgitust suurema maa erastamiseks. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus Marianne Moora kaebuse ning tühistab Tabivere Vallavalitsuse
8. mai 2006.a. korralduse nr 83 ja
9. augusti 2006.a. korralduse nr
10. HKMS § 26 lg 1 p 1 kohaselt teeb kohus võimaluse korral ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmiseks näidates ära selle läbiviimise viisi. Kohus käsitleb Marianne Moora kaebuses esitatud kohustamistaotlust taotlusena teha ettekirjutus haldusaktide tagasitäitmiseks Sellest lähtuvalt kohustab kohus Tabivere Vallavalitsust teostama Marianne Moora maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamiseks vajalikud eeltoimingud. Menetluskulud Tartu Halduskohtu 04.10.2006.a. määrusega rahuldati Marianne Moora taotlus ja võimaldati talle õigusabi riigi kulul tema esindamiseks halduskohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokaadi tasu kaebuse esitajatele osutatud õigusabi eest summas 10740,36 krooni mõistis kohus välja eraldi dokumendina vormistatud määrusega. HKMS § 95 lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitajale anti riigi õigusabi, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral vastavalt asutuselt, ametnikult või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvalt muult isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse. Lähtudes HKMS §-st 95 lg-st 2 mõistab kohus Tabivere Vallavalitsuselt riigi tuludesse riigi õigusabi tasu ja kulud summas 10740,36 krooni. Riigi tuludesse välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele SEB Ühispangas a/a 10220034800017, viitenumber 2800049861 või Hansapangas a/a 221023778606, viitenumber
11. Mai Saunanen kohtunik 5