lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole selles,et . on AS ja MP(T ) vahel sõlmitud õppelaenuleping nr.XXX,mille kohaselt on MP arvele kantud XXX 15 000 krooni ja XXX 15 000 krooni,kokku 30 000 krooni. Vaidlust ei ole ka selles,et 8.05.2001 a on sõlmitud nimetatud lepingust tekkivate nõuete tagamiseks õppelaenu käendusleping nr.XXX VKja 30.05.2001 a. käendusleping nr XXX JK. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 1 juulit 2002,kohaldatakse enne seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 tulenevalt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 207 lg.1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud,kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja, tulenevalt Haridusseaduse § 36.2 lg 1, tasunud krediidiasutusele MP poolt tagasimaksmisele kuuluva summa. Sama seadusesätte lg.2,3 kohaselt on hagejal tekkinud nõudeõigus MP suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ja intressi ulatuses. Kostja VK tunnistab hagi,kinnitab,et on allkirjastanud käenduslepingu ja on nõus alustama võla tasumist oma pensionist.Kostja sõnul on MP tema lapselaps ,kes elab hetkel XXX ,on teadlik kohtuistungist ja nõus hakkama võlga osade kaupa tasuma. Kohus leiab,et hageja nõue kostjatelt põhivõla 27 167.28 krooni ja intressi 3 369.59 krooni ,kokku 30536 krooni saamiseks on põhjendatud ,tõendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ,kohaldatakse enne 1.01.2006 a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 kohaselt tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 2450 krooni.
lg.1.p.1 kohaselt poolele,kelle kasuks otsus tehti ,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulude katteks kostjatelt solidaarselt välja mõista 1200 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.