Obsah (4)

§ 142§ 413§ 444§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.mai 2007.a Paide Tsiviilasja number 2-07-3593 Tsiviilasi FIE Avo Oolberg’i

) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Sirje Luts ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Sirje Luts võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

1. FIE Avo Oolberg võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. . Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hagimaterjalid ja kohtukutse olid kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja ei teatanud kohtule ilmumist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kostjat oli hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. Kohtuistungile kohale ilmunud hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

§ 413lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

Tsiviilasi nr 2-07-3593

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 29.09.2004.a sõlmitud ostu-müügilepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostja ei ole tasunud hagejale pesumasina FL 704NN kokkulepitud ostuhinda. Kostjal on pesumasina ostuhinnast hagejale tasumata 2250 krooni.

§ 413

lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaolu, et kostjal on Lepingu alusel hagejale tasumata 2250 krooni pesumasina ostuhinda annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust.
2. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja rikkus Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgu oleva 2250 krooni ostuhinna tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
3. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hageja piisava selgusega kirjeldanud. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid üksnes põhivõla ulatuses, st summas 2250 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks põhivõla ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 6.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv ja õigusabikulu), kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik 2