järgi lasub LL’e ülalpidamiskohustus eelkõige tema kahel täisealisel tütrel, kes mõlemad on materiaalselt kindlustatud. JL leiab, et korteriomand on tema lahusvara Perekonnaseaduse § 15 mõttes, kuna korteriomandi broneerimistasu 80 000 krooni ja ettemaksu 80 000 krooni, kokku 160 000 krooni tasus JL XXXja XXX.,s.t. enne abielu registreerimist. Enamuse tasutud summast, s.o. 95 000 krooni võttis JL laenu oma töökohast, mis on osaliselt veel tagastamata. Nimetatud väidete kinnitamiseks on ta esitanud kohtule vastavad tõendid. 2 XXXvõttis JL AS-st laenu summas 609 600 krooni. Perioodil XXXkuni XXXon laenu tagastatud summas 8 383,85 krooni ja intressimakseid 20 338,47 krooni, seega kokku 28 722,32 krooni. Tasuda on veel laenu 601 221,36 krooni. Seega on abielu kestel, seega laenu võtmisest XXXkuni abielusuhete lõppemiseni juuli lõpuni 2006.a., tasutud laenu 28 722,32 krooni, mis moodustab 3,7 % korteriomandi maksumusest, mille ostuhinnaks oli 762 000 krooni ja turuhinnaks poolte kokkuleppel on 1 600 000 krooni. JL on nõus võtma enda kanda laenukohustused panga ees. Arvestades asjaolu, et ühiselt on laenu tasutud korteriomandi ostuhinnast 3,7 % korteriomandi ostuhinnast, siis JL taotleb, et korteriomand jääb tema omandisse ja ta on nõus tasuma LL’ele korteri turuväärtusest 1,85 % ehk 29 6000 krooni. Samuti leiab JL, et poolte osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed, kuna ühisvara on omandatud JL’e lahusvara arvel, mistõttu ta taotleb
2 p. 3 kohaldamist. Kohtukulud jätta LL’e kanda. LLe vastuväide LL märgib, et poolte abielulised suhted algasid XXX., abielu regitreeriti XXX aprillis. LL kinnitab, et hetkel puudub tal igasugune muu vara ning tema ainukeseks varaks on JL’ega ühiselt soetatud korteriomand. JL’e palgatõendi järgi JL’e majanduslik seisund võimaldab ülalpidamist vajavat abikaasat ülal pidada. Tuleb arvestada ka asjaolu, et JL ei võimalda LL’el oma senises elukohas elada. LL leiab, et ühisvara jagamisel saadav summa võimaldab tal ennast üleval pidada, mistõttu on ta nõus kompromisslahendusega, mille kohaselt on elatise nõue tähtajaline, s.t. LL nõuab elatise väljamõistmist alates vastuhagi esitamisest kuni ühisvara jagamisel saadud summa laekumiseni LLe arvele. Ühisvara soetamist planeeriti ühiselt ja. korteriomandi XXX müügilepingu sõlmimisel on pooled notariaalselt kinnitanud, et ostetav korteriomand hakkab kuuluma abikaasade ühisvara hulka ning kinnistusraamatusse kantakse omanikuna JL. LL vaidleb vastu JL’e väitele, et ühisvara on omandatud JL’e lahusvara arvel ja LL’e osaks ühisvarast on ainult 29 600 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 346 lg 2 sätestatud, et abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. XXX arstliku ekspertiisi otsusega nr XXX on tõendatud, et LL’el on raske puue ning XXX OÜ teatise kohaselt, ei ole LL võimeline liikuma tänaval ilma saatjata ja vajab päevaringselt hooldust ning LL ei ole võimeline kohtuistungil osalema oma tervisliku seisundi ja raske puude tõttu. Seega kohus leiab, et LL’el on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Perekonnaseadus (
) § 29 lg 1 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt
Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu JL’e ja LL’e vahel on registreeritud XXX ja mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. JL peab abielu jätkamist võimatuks ja soovib abielu lahutamist. LL ei vaidle abielulahutusele vastu. Kohus on teinud kindlaks, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja perekonda ei ole võimalik taastada, seega tuleb poolte abielu lahutada. LL esitas vastuhagi JL’e vastu ühisvara jagamiseks ja elatise nõudes enda ülalpidamiseks.
sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel ja sama paragrahvi lõike 2 p. 3 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. 3 LLe vastuhagi kohaselt kuulub poolte ühisvarasse korteriomand (soetatud abielu jooksul ja olemas abielusuhete lõppemise aja seisuga) asukohaga XXX, registriosa nr. XXX. Kinnistul on hüpoteek summas 795 000 krooni AS panga kasuks. Kostja hindab kinnistu väärtuseks 1 600 000 krooni Vastuhagi kohaselt on korteriomand poolte ühisomandis. Ühisvara soetamisel XXX leppisid pooled kokku, et laenumaksed tasub hageja (LL), muud elukondlikud väljaminekud tasub kostja (LL). LL leiab, et poolte ühisvara on otstarbekas jagada nii, et müüa poolte ühisvara objektiks olev korter ja müügist saadud summa eest maksta hüpoteegipidajale võlgnetav laenujääk võrdsetes osades, ülejäänud ühisvara objekti müügist saadud summa jagada poolte vahel võrdsetes osades. JL leiab, et korteriomand on tema lahusvara Perekonnaseaduse § 15 mõttes, kuna korteriomandi broneerimistasu 80 000 krooni ja ettemaksu 80 000 krooni, kokku 160 000 krooni tasus JL XXXja XXX.,s.t. enne abielu registreerimist Enamuse tasutud summast, s.o. 95 000 krooni võttis JL laenu oma töökohast, mis on osaliselt veel tagastamata. Nimetatud väidete kinnitamiseks on ta esitanud kohtule vastavad tõendid (tlk. 50-52). XXXvõttis JL AS-st laenu summas 609 600 krooni. Perioodil XXXkuni XXXon laenu tagastatud summas 8 383,85 krooni ja intressimakseid 20 338,47 krooni, seega kokku 28 722,32 krooni. Tasuda on veel laenu 601 221,36 krooni. Seega on abielu kestel, s.o. laenu võtmisest XXXkuni abielusuhete lõppemiseni juuli lõpuni 2006.a. tasutud laenu 28 722,32 krooni, mis moodustab 3,7 % korteriomandi maksumusest, mille ostuhinnaks oli 762 000 krooni ja turuhinnaks poolte kokkuleppel on 1 600 000 krooni. Korterimand asukohaga XXX, üldpinnaga 40,1m2, on XXXkinnistamisavalduse alusel XXX sisse kantud kinnistusraamatusse registriossa nr. XXX JL’e nimele. JL on palunud jätta korteriomand tema omandisse ja on nõus võtma enda kanda kogu laenukohustuse panga ees. Eeltoodu alusel kohus jõuab järeldusele, et
3 sätestatu mõtte kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. JL (alates XXX – L ) on tasunud AS-le XXXX eest Eellepingu nr. XXX alusel XXX broneerimistasu 80 000 krooni ja XXXkorteri ettemaksu 80 000 krooni, seega kokku 160 000 krooni ja seda enne poolte abielu registreerimist ( XXX ). Laenuleping nr. XXX-XXX on sõlmitud XXX. JL’e ja AS vahel tähtajaga kuni XXX s.o. poolte abielu ajal ja korteriomand XXX on JL’e nimele kinnistusraamatusse registriossa nr. XXX kantud ka poolte abielu ajal, kuid poolte abielusuhted kestsid väga lühikest aega ( XXX kuni XXX), mistõttu said pooled ühiseid kohustusi kanda ka lühikest aega. Abielu kestel on pooled tasunud laenumakseid kokku 28 722,32 krooni, seega 3,7 % korteriomandi maksumusest, mille ostuhinnaks oli 762 000 krooni ja turuhinnaks poolte kokkuleppel on 1 600 000 krooni. Eeltoodu alusel jõuab kohus järeldusele, et
2 p. 1 kohaselt tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest JL’e kasuks, kuna ühisvaraks oleva korteriomandi, mille ostuhinnaks oli 762 000 krooni ja turuhinnaks poolte kokkuleppel on 1 600 000 krooni, algkapital s.o. korteri broneerimistasu ja sissemaks summas 160 000 krooni on omandatud ühe abikaasa (JL’e) lahusvara arve, ühiseid laenumakseid tehti koos vaid 3,7 % ulatuses korteriomandi maksumusest ja kogu laenukohustus (laenujääk + intressid) jääb JL’e kanda Seega kohus leiab, et korterimand asukohaga XXX , registriosa nr. XXXtuleb jätta JL’e omandisse.
4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kuna broneerimistasu ja sissemaks summas 160 000 krooni on omandatud JLe (endine L ) lahusvara arvelt ja ühiseid laenumakseid tehti koos vaid 3,7 % ulatuses korterimaksumusest ning laenu kohustus täies ulatuses jääb JL’e kanda, siis tuleb JL’elt LL’e kasuks välja mõista rahaline hüvitis korteri turuväärtusest 1,85 % ehk 29 6000 krooni.
kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
p 2 kohaselt võib kohus abikaasa 4 vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustustest või piirata seda kohustust tähtajaga kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Poolte abielu kestis XXX. kuni XXX . LL on abielludes olnud vanaduspensioni eas, mistõttu on tal olnud õigus saada vanaduspensioni. LL on esitanud Arstliku ekspertiisi otsuse nr. XXX, XXX., millise otsuse järgi on ta raske puudega isik, kes ei tule iseseisvalt toime ja vajab kõrvalabi (tlk. 19-20). Otsuses märgitud diagnoos ei ole ilmselt päevapealt tekkinud, vaid pikema aja jooksul. Kohus jõuab järeldusele, et kuna poolte abielulised suhted kestsid väga lühikest aega, siis ei saa JL’ele panna kohustust maksta LL’ele elatist pärast poolte abielulahutust, seega tuleb jätta LL’e vastuhagi JL’e vastu elatise saamiseks rahuldamata. Samas kohus märgib, et LL’el on täiskasvanud lapsed, kes on
MS § 164 lg. 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. RLS § 37 lg 1 lisa 2 järgi tulnuks poolte ühisvara jagamise nõudelt tasuda riigilõivu 48 250 krooni (jagatava ühisvara väärtus on 1 600 000 krooni). Vastuhagis hageja LL on 17.01.2007.a. kohtumääruse alusel vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest riigituludesse ühisvara jagamise nõudelt tema maksejõuetuse tõttu. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.