3-07-282 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-282 Haldus
)§ 63 lg 1 p 4 alusel on otsustatud karistada J.T. i kartserisse paigutamisega 20-ks ööpäevaks
§ 67p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-de 3.2; 7.1.1.
nõuete rikkumise eest. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kohaselt on kinnipeetav J.T. toime pannud distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 10.01.2007 kell 09.25 jalutuskäigule minnes eeluuritavate eluhoone
- ja
- sektori vahelisel alal (valveruumi 1040 lähedal) vestles kõrvaliste isikutega. Vanglaametniku Argo Laugi seaduslikule korraldusele lõpetada ebaseaduslik suhtlemine kinnipeetav ei allunud. J.T. kinnitas, et oma kambrist väljudes kuulis ta kellegi riidlemist ning tundis uudishimu, kellega riieldakse ning esitas selle kohta küsimuse teisele kinnipeetavale, kes talle ka vastas ning seejärel kutsus teda vangla peaspetsialist korrale. Ta allus peaspetsialisti korraldusele.
- Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt rikkus kaebuse esitaja Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1 ja p. 3.2 nõudeid. Kaebuse esitajat on korduvalt karistatud ning enamasti korrale mitteallumise ning vanglaametnike solvamise tõttu. Vangla direktor on distsiplinaarkaristust määrates kaalutlenud asjaolusid, et kinnipeetavat on eelnevalt korduvalt karistatud distsiplinaarkorras erinevate õigusrikkumiste eest, sealhulgas samalaadsete rikkumiste (allumatus) eest, millest järeldub, et kinnipeetav on süstemaatiline korrarikkuja ning ei ole teinud järeldusi oma käitumisest. Kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik, et territooriumil liikudes on keelatud vestlemine kõrvaliste isikutega. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- märtsi 2007 otsusega J.T. kaebuse ning tühistas Tartu Vangla direktori 30.01.2007 käskkirja nr 1-4/
- Otsuse põhjenduste kohaselt on tulenevalt
§-ist 67 p 1 kinnipeetava kohustuseks täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vangla kodukorra p 7.1.1 kohustab kinnipeetavaid täitma vangistusseaduse, vangla sisekorra eeskirjade ja vangla kodukorra sätteid ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning kodukorra p 3.2 keelab kinnipeetaval vangla territooriumil igasuguse vestluse kõrvaliste isikutega.
§ 63
kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, kui kinnipeetav rikub vangistusseaduse, sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõudeid süüliselt. Distsiplinaarkaristusteks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kinnipeetava paigutamine kartserisse on
§ 63
lg 1 kohaselt kõige rangem distsiplinaarmeede.
§ 63lg 1 näeb ette ka leebemaid distsiplinaarkaristuse liike.
Kartserisse paigutamist võib lugeda põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Selle karistuse olemust ja tagajärgi silmas pidades on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses liikmesriikidele REC
(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistiku kohta“ sätestatud, et kartserisse paigutamist tuleb karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel ning tähtajaga, mis on võimalikult lühike. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas peavad olema täidetud haldusmenetluse seadustiku (HMS) nõuded õigusliku ja faktilise aluse ning kaalutluste märkimiseks. Kaalutlused tuleb 2 märkida reeglina karistuse valiku tegemisel. Antud juhul on kaalutlusena välja toodud, et J.T. on süstemaatiline korrarikkuja ning ei ole teinud järeldusi oma käitumisest. Nimetatud asjaolu väljatoomine ei ole kaalukas põhjendus, kuna igat juhtumit tuleb hinnata objektiivselt ning eraldi. Hinnates kaebuse esitaja poolt toimepandud teo raskust ja laadi, mis seisneb kõrvaliste isikutega rääkimises ja koheselt vanglaametniku korraldusele mitteallumises, ei ole kaebuse esitaja suhtes kohaldatud karistus eesmärgipärane. Seega tuleb kaevatav käskkiri tühistada, kui kaalutlemata ning ebaproportsionaalne haldusakt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- märtsi 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta J.T. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumine üks raskemaid distsipliinirikkumisi, mida vanglas on võimalik toime panna. J.T. rääkis saatmise ajal kõrvalise isikuga tahtlikult. Ta oli teadlik, et see ei ole lubatud ning jätkas keelatud tegevust ka pärast vanglaametniku korduvat keelamist. Lisaks süüteo raskusele ja laadile tuleb karistuse valikul arvesse võtta ka õigusrikkuja isikut. Vangla üks eesmärke on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele. Nimetatud eesmärgi täitmisel ja distsipliinirikkumise eest kõige kohasema ja mõjusama karistuse valikul ei saa jätta tähelepanuta õigusrikkuja isikut. Kartserisse paigutamist kohaldatakse korduvate distsipliinirikkumiste eest, kui kõik ülejäänud distsiplinaarkaristused ei ole tulemusi andnud; 2) oli antud juhul piisavalt kaalutletud J.T. kartserisse paigutamine vangla sisekorrareeglite tahtliku eiramise ja vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Karistuse määramisel on arvesse võetud, et J.T. i on korduvalt karistatud erinevate distsipliinirikkumiste, sealhulgas ka samalaadsete rikkumiste eest. Vangiregistri infosüsteemi väljatrükist nähtub, et J.T. le on distsiplinaarkaristusena korduvalt kohaldatud kergemaid karistusi, samuti lühemaajalist kartserisse paigutamist, ent need ei ole tulemusi andnud ega mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Karistus määrati seadusega lubatud maksimaalmäära asemel vaid pooles ulatuses. Seega on vangla karistuse valikul õigesti arvestatud nii süüteo raskust, laadi ning ka isikut.
- J.T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt reageeris tema koheselt vanglaametniku käsule vestlus lõpetada. Vastav käsk anti ainult üks ning sellega oli intsident lõppenud. Antud juhul ei ole karistus proportsionaalne sooritatud teoga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu
- märtsi 2007 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata J.T. kaebuse Tartu Vangla direktori 30.01.2007 käskkirja nr 1-4/122 tühistamiseks.
- Nähtuvalt asja materjalidest, ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles (ja seda ei ole ka apellatsioonkaebuses vaidlustatud), et kaebaja rikkus 10.01.2007 kell 9.25 jalutuskäigule minnes Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja p 3.2 ja ühtlasi ka
§ 67
p 1.
§ 67
p 1 kohaselt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 kohustab kinnipeetavaid täitma vangistusseaduse, vangla sisekorra eeskirjade ja vangla kodukorra sätteid ning alluma vanglaametnike seaduslikele 3 korraldustele ning p 3.2 keelab kinnipeetaval vangla territooriumil igasuguse vestluse kõrvaliste isikutega. 8. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas Tartu Vangla poolt kaebaja suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristus (s. o kartserisse paigutamine 20 ööpäevaks) nimetatud rikkumise eest on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Vastavalt
§-ile 63 lg 1 käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi ning sama lõike p 4 kohaselt on üheks distsiplinaarkaristuse liigiks kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
§ 63
lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki ja sama seaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmisele. Iseenesest õige on halduskohtu seisukoht, et kartserisse paigutamine on kõige raskemaks distsiplinaarkaristuse liigiks. Kuid samas on ka selle distsiplinaarkaristuse liigi siseselt võimalik valida selle raskusaste, s. o kartserisse paigutamise puhul on kõige raskemaks võimalikuks karistuseks 45 ööpäeva ning kõige kergem karistus algab 1 ööpäevast. Vaidlustatud haldusakt on vastu võetud diskretsiooni alusel, s.o vangla direktor on määranud kaebajale distsiplinaarkaristuse kaalutlusõiguse alusel. HKMS § 19 lg 6 kohaselt kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Seega on halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning, ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Vaidlustatud käskkirja tegemisel ei ole esinenud selliseid menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist. Vaidlustatud käskkirjas esitatud kaalutluste kohaselt „on kinnipeetavat eelnevalt korduvalt karistatud distsiplinaarkorras erinevate õigusrikkumiste eest, sealhulgas toime pannud ka samalaadseid rikkumisi (allumatus), millest järeldub, et kinnipeetav on süstemaatiline korrarikkuja ning ei ole suuteline õiguskuulekale käitumisele ega teinud järeldusi oma käitumisest“ (tl 13). Kuna
§ 63
lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki ning seaduse kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmisele, siis on õige apellandi väide, et distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb arvestada ka õigusrikkuja isikut (s. h ka tema eelnevat distsiplinaarkorras karistamist). Vaidlustatud käskkirjas on esitatud kaalutlused diskretsiooni piirides ning arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid ja huve. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud selle eesmärki. Määratud distsiplinaarkaristus on kooskõlas
sätetega ja Tartu Vangla kodukorraga. 4 Õige on halduskohtu seisukoht, et vastavalt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele liikmesriikidele REC
(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistiku kohta“ punktile 60.5 tohib üksikvangistust kasutada karistusena üksnes erandlikel juhtudel ning kindla tähtajaga, mis on võimalikult lühike, kuid samas ei tulene viidatud soovitusest, et vajaduse korral ei oleks üldse võimalik kohaldada kartserisse paigutamist. Vangistusseadus sätestab distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse liikmesriikidele REC
(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistiku kohta“ punkt 60.1 kohaselt distsipliinirikkumises süüdimõistmisel määratakse seaduses ettenähtud karistus ja punkt 60.2 alusel peab karistuse raskus olema proportsionaalne süüteoga. Antud juhul on karistatud J.T. i seaduses ettenähtud karistusega - kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Kartserisse on ta paigutatud kindlaks tähtajaks ning tunduvalt lühemaks ajaks, kui seadus näeb ette maksimumkaristusena. Vaidlustatud haldusaktis esitatud kaalutluste kohaselt on tegemist proportsionaalse ning eesmärgipärase haldusaktiga. Lähtudes eeltoodust on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. 9. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb vastustajalt välja mõista apellandi kasuks HKMS § 92 lg 1 alusel menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni. Agu Timmi Maili Lokk 5 Viivi Tomson