1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Antud juhul ei ole hageja oma kohustust lepingu eseme üleandmiseks täitnud ja väidetavalt ei ole lepingu ese tema valduses. See tähendab, et hagejapoolne kohustuse täitmine ei ole käesolevaks ajaks võimalik ja kostja keeldumine lepinguga võetud kohustusest on õigustatud.
järgi lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega.
1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud(oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lõike 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustise rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.
1järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kuna müüdud mootorratast on kostja vaid korra näinud ja nii kostja kui tema esindaja selgituse kohaselt ei ole selle üleandmist toimunud, ei soovi kostja tehingut lõpetada ja vastupidi- leiab selle olevat tühise seetõttu, et M Kl puudus edasimüügi õigus ja samuti põhjusel, et hageja müüjana on teda petnud ja aastaid venitanud mootorratta müügi lõpliku vormistamise ja müüdud ratta üleandmisega. Nagu juba märgitud, ei ole hageja tõendanud lepingueseme üleandmist kostjale, mistõttu võib öelda, et kostja on jäänud ilma sellest, mille saamiseks ta lepingu sõlmis. Seega on võimalik hagejapoolset kohustuse täitmata jätmist käsitleda olulise lepingurikkumisena. Kostja ei ole küll hagejale kui lepingupoolele teinud avaldust lepingust taganemiseks, kuid kohtule esitatud kirjalikku vastust hagile on võimalik tõlgendada kostjapoolse lepingust taganemisena selles toodud ja eelpool märgitud põhjustel. Kostja ei ole kolm aastat peale esialgse kokkuleppe sõlmimist huvitatud lepingu täitmisest, sest sel ajal tema jaoks eluliselt oluline mootorratas on tema jaoks tänaseks kaotanud aktuaalsuse. lk 4
2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.
1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Poolte vahel sõlmitud lepinguga ei määratud müügilepingu eseme üleandmise kohta ja aega. Samas
5 kohaselt, kui lahtiseks on jäetud tingimus, mille sisuks on ühe lepingupoole kohustuse täitmise ulatus, on tingimuse määramise õigus teisel lepingupoolel, kui poolte kokkuleppest või lepingu olemusest ei tulene teisiti. Antud juhul on teine lepingupool seisukohal, et hageja peaks müüdud mootorratta üle andma enne müügihinna lõplikku maksmist ja kohtu hinnangul on müügilepingu puhul, arvesse võttes lepingueseme väärtust, selline tingimus mõistlik. TsMS § 230 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Antud juhul on kohus seisukohal, et haginõue on tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud enda omandiõigust müügilepingu esemele samuti müügilepingu esemeks olnud mootorratta valduse üleandmist kostjale. Samas on hageja kinnitanud, et mootorratas ei ole tema valduses ja seetõttu ei saa rääkida ka üleandmise kohustuse täitmisest tulevikus. TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.