KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-25932 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi M K avaldus 22.05.2006.a Viru Maakohtu määrusega kindla
) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise hagita perekonnaasjana.
§ 477
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita 4 menetluse kohta sätestatud erisusi.
§ 477
kohaselt kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ( lg 4); kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
- Kohus nõustub täielikult avaldaja seisukohaga, et seadusest tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (Perekonnaseaduse – PkS- § 49 lg 1) ja lapsel on õigus oma mõlema vanemaga suhelda. PkS § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Lastekaitseseaduse (LakS) § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.
- Samas ei tohi lapsevanem lahuselamise korral seada lapsega suhtlemisel ja vanemaõiguste kasutamisel esikohale ainult oma õigusi ja huvisid. Lapsega suhtlemine ja selle korraldamine ei tohi muutuda lapsevanemate omavaheliste suhete klaarimise objektiks. LakS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LakS § 28). Seega tuleb vanematevahelise lahkheli lahendamisel lähtuda mitte ühe või teise vanema, vaid eelkõige lapse huvidest.
- Kohus hinnangul pole avaldaja põhjendanud, et suhtlemiskorra muutmine vastaks lapse huvidele. Avaldaja on kohtuistungil omaks võtnud, et objektiivselt võttes teda praegune kohtumäärusega ettenähtud suhtlemiskord rahuldab, kuid selle korra muutmist tingib väidetavalt puudutatud isiku poolt suhtlemiskorra pidev rikkumine, mistõttu uue suhtlemiskorra kehtestamisel jääks avaldajale puudutatud isiku potentsiaalselt jätkuvaid rikkumisi arvesse võttes reaalselt sama palju lapsega suhtlemisaega, nagu on praeguse korraga kehtestatud. Kohtu arvates ei ole selline motiiv senise suhtlemiskorra muutmiseks seaduslik ega põhjendatud. PkS § 52 lg 2 sätestab, et lapsevanemad peavad ise olema võimalised rahumeelselt kokku leppima, mil viisil saab lahus elav vanem osa võtta lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest. Kuid juhul, kui lapsevanemad ei ole võimelised seda küsimust kokkuleppel lahendama, peab seda tegema nende eest eestkosteasutus või kohus, lahendades vaidluse nüüd juba mitte ühe või teise vanema huvidest, vaid eelkõige lapse huvidest lähtuvalt. Eeltoodust tuleneb omakorda see, et vastava suhtlemiskorra kindlaksmääramisel kohtu poolt peavad mõlemad vanemad seda aksepteerima ning mitte astuma kergekäeliselt samme selle korra muutmiseks. Kohus arvestab seejuures ka asjaolu, et praegune suhtlemiskord on kehtinud kuni muutmisavalduse esitamiseni alles ca 5 kuud. Seoses sellega on põhjendatud puudutatud isiku arvamus, et avaldaja ja puudutatud isiku laps on alles hakanud kehtestatud suhtlemiskorraga harjuma ning sellises olukorras peaks lastevanemate peatähelepanu olema suunatud sellele, et soodustada lapsel selle korraga harjumist ja oma elu vastavat korraldamist, mitte aga sellele, et seda uute regulatsioonidega komplitseerida. 18.
§ 563
sätestab, et kui üks lapsevanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus teise vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, võib rakendada sunnimeetmeid kohtumääruse täitmisele sundimiseks ja muuta suhtlemist puudutavat määrust . 5 Avaldaja ja puudutatud isiku väiteil võimalus nende omavaheliseks leppimiseks puudub, mistõttu kohus peab uurima, kas lapsevanema poolt on toimunud suhtlemist korraldava kohtumääruse rikkumist, mis õigustaks selle muutmist. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik Viru Maakohtu 22.05.2006.a määrusega kehtestatud suhtlemiskorda pahatahtlikult rikkunud. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub vaidlus, et suhtlemiskorra kehtimise ajal ei antud avaldajale last kolmel korral suhtlemiskorraga ettenähtud ajal - 12.08., 25.
- ja 22.09.2006.a. Esimese episoodi osas on avaldaja omaks võtnud, et 12.08.2006.a. eelnevalt (11.08.06) oli ta võtnud lapse suhtlemiskorra väliselt ilma ema nõusolekuta ning järgmisel päeval, 12.08.2006.a., tundis ta ette, et sellisele käitumisele reageerib lapse ema negatiivselt. Kohtu hinnangul avaldaja, rikkudes teadlikult teise lapsevanema keeldu ning käitudes seejuures teda keelanud teise lapse suhtes ähvardavalt, sisuliselt provotseeris oma käitumisega puudutatud isikut suhtlemiskorras ettenähtud kohtumise eiramisele. Seda kinnitab fakt, et järgmisel päeval lapsega ettenähtud kohtumisele saabus avaldaja koos tunnistajaga, kuna oli ise ka kindel, et temapoolsele käitumisele reageeritakse lapse ema poolt karistusena lapse üleandmata jätmisega. Ka 25.08.2006.a. episoodi puhul võib kohtu hinnangul rääkida avaldaja provokatiivsest käitumisest, kuna ta oli teadlik sellest, et laps läheb selle päeva õhtupoolikul sünnipäevale, sellest hoolimata pidas ta vajalikuks minna lapsega kohtumisele (oma lapse sünnipäeva tähistamisele ?!) koos kohtutäituri ja tunnistajaga. 22.09.2006.a. episoodi osas on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et laps oli sel päeval haige (tl 57, 98-99), mistõttu tema üleandmata jätmine avaldajale oli objektiivselt põhjendatud. Eeltoodud põhjustel kohus leiab, et kõigil tuvastatud kolmel juhul, mida avaldaja on esile toonud puudutatud isiku poolt kohtumäärusega kehtestatud suhtlemiskorra rikkumisena, ei saa puudutud isiku poolt lapse üleandmata jätmist avaldajale käsitleda suhtlemiskorra pahatahtliku eiramisena. Kuna nimetatud kolme juhtumi puhul on asjaolud piisavalt tõendatud ka avaldaja ja puudutatud isiku ning toimiku kirjalike materjalide alusel, ei pidanud kohus vajalikuks täiendavalt ära kuulata selles osas avaldaja ja puudutatud isiku tunnistajaid.
- Andes hinnangut avaldaja taotlusele, et laps elaks vaheldumisi ema ja isa juures, võtab kohus aluseks PkS §-st 51 tuleneva põhimõtte, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku, kelle juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohtu hinnangul eeltoodust tuleneb, et vanemate lahuselu korral peab lapsele olema tagatud püsiv elukoht ühe vanema juures. Seetõttu ei saa kohus nõustuda avaldaja nõudega, et vanemate võrdsete õiguste tagamise huvides tuleks lapse elukohta jagada võrdselt mõlema vanema vahel. Avaldaja ei ole mingil moel põhjendanud, kuidas selline elukorraldus vastaks lapse huvidele, samuti ei ole kohtule teada muudest võimalikest allikatest, kuidas lapse jagamine ühe ja teise vanema elukoha vahel mõjub lapse psüühikale ning käitumisele ja kas seejuures oleksid välistatud võimalikud negatiivsed tagajärjed.
- Võttes arvesse, et avaldaja taotleb kehtiva suhtlemiskorra muutmist mitte lapse objektiivsete vajaduste tõttu, vaid puudutatud isiku poolt senikehtiva suhtlemiskorra väidetavate rikkumiste tõttu, mis ei ole aga leidnud tõendamist, ei ole kohtu hinnangul senise suhtlemiskorra muutmine ka muudel avalduses näidatud põhjendustel vajalik ega põhjendatud. Avaldaja taotluse punkti osas, mis käsitleb lapse üleandmise koha määramist, leiab kohus, et 22.05.2006.a. Viru Maakohtu määruses kasutatud mõiste (lapse) „kodu“ on lapse üleandmise-vastuvõtmise koha määramiseks piisav. Juhul kui kohus määraks lapse üleandmise-vastuvõtmise kohana konkreetse aadressi või kasvõi Jõhvi linna, tähendaks see ühtlasi puudutatud isiku ja lapse elukoha kohtulikku määramist ning oleks käsitletav Põhiseadusega ettenähtud üksikisiku vabadusõiguse (§ 20) rikkumisena. Samas on avaldaja õigustatud nõudma, et lapse vastuvõtmine ja üleandmine temale toimuks mitte suvalistes kohtades, vaid lapse kodus, st elukohas, kus laps alaliselt või peamiselt elab. 6
- Avalduse lahendamisel võtab kohus samuti arvesse, et avaldajale on tagatud lapsega suhtlemine ka väljaspool kohtumäärusega sätestatud suhtlemiskorda (avaldaja poolt lapse kooli ja laulukoori viimine), mis näitab, et avaldaja väited selle kohta, et lapse ema teeb kõik selleks, et avaldaja ei saaks tütrega normaalselt kohtuda ja teeb igakülgseid takistusi temaga suhtlemiseks, ei ole põhjendatud.
- Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et Viru Maakohtu 22.05.2006.a. kohtumäärusega sätestatud kord avaldaja ja tema lapsega M –H’ga suhtlemiseks rahuldab objektiivselt nii lapse kui lapsevanemate vajadusi ja huvisid ning selle muutmiseks seaduslik alus puudub. VI MENETLUSKULUD 23.
§ 172
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
§ 172
lg 5 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on ilmselt põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. 24. Kuna kohus algatas menetluse suhtlemiskorra muutmiseks üksnes avaldaja avalduse alusel ja see jäi see põhjendamatuse tõttu rahuldamata, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. Viktor Brügel Kohtunik 7