lg 1 kohaselt on tööandajal õigus, mitte kohustus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Kuna tegemist on kõige kergema karistusega (
p 1), siis hagejale määratud noomitus vastab tema süüteo raskusele (
). Hageja oma kirjalikus arvamuses 25.08.2006, samuti 30.08.2006 ja 02.10.2006 toimunud kohtuistungitel jääb esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et 20.03.2006 distsiplinaarkaristuse määramisel on tööandja käitunud temaga ülekohtuselt, kuna eelnõu koostamine ei kuulunud tema pädevusse ning selleks antud aeg oli ka liiga lühike. Kommunaalasutuse juhina teda 22.02.2006 vallavalitsuse istungile teede olukorda puudutavate küsimuste arutelule ei kutsutud ning seal vastuvõetud otsust teede sulgemise korra esitamiseks ei selgitatud. Vallavanem leidis, et antud tööülesanne tuleneb hageja ametijuhendist. Hageja suhted vallavanemaga olid muutunud pingeliseks seoses uute töötasude määramisega. 09.03.2006 toimunud vallavalitsuse istungil hageja esitatud dokumendi projekti „Akt teekatte, mulde, teemaa ja rajatise seisukorra kohta“ ei peetud piisavaks, vaid nimetati nõutud teede sulgemise korra lisaks. Saadud ülesanne teede sulgemise korra esitamiseks jäi arusaamatuks, kuna taolist „korda“ ka mujal valdades ei olnud vastu võetud. 23.03.2006 vallavalitsuse istungile esitas ta eelnõu „Rakke Valla munitsipaalmaanteede kasutamise ja kaitse eeskiri“ (edaspidi – eeskiri). Esitatud dokument ei ole samastatav teede sulgemise korraga, kuna liikluse ajutise piiramise või sulgemise kord moodustab sellest vaid ühe osa. 20.03.2006 küsis vallasekretär hagejalt istungile esitatavat teede sulgemise korra eelnõud. Hageja väitel oli vastav projekt tal arvutis olemas, kuid esitada seda veel ei saanud. Samal päeval määrati talle käskkirjaga distsiplinaarkaristus. Esitatud „eeskirja“ eelnõu väljatöötamiseks hagejal kohustust ega ka selleks nõutavaid teadmisi ei olnud. Selle koostamiseks konsulteeris ta kolleegidega teistest valdadest, tutvus seadustega, otsis internetist materjale jne. Ametikohale kandideerimisel esitas ta oma arvamuse valla teede korrashoidmise ja arengukava väljatöötamiseks, kuid ei kohustunud välja töötama reegleid, mille alusel asutuse juhina peaks ettenähtud töid korraldama. Kostja jääb ka 30.08.2006 ja 02.10.2006 toimunud kohtuistungitel oma kirjalikes vastuväidetes toodud seisukohtade juurde. Hagejale määratud karistus ei ole vastuolus tema süüteo olemusega ning hagejat karistati süüteo eest, mis oli tema poolt juba toime pandud.. 22.02.2006 määratud tööülesannetest sai hageja teada 23.02.2006, mil talle esitati väljavõte istungi protokollist. 09.03.2006 toimunud vallavalitsuse istungi protokollist nähtub, et hagejal mõjuvaid põhjuseid korralduse täitmata jätmiseks esitada ei olnud ning seetõttu anti vallavanemale korraldus tema karistamiseks noomitusega. Nõutud teede sulgemise korra pidi hageja siiski esitama 22.03.2006 istungile. Hiljem istungi aega muudeti ja see toimus 23.03.2006. Käskkiri vastab
lg 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse vormistamise nõuetele: see on koostatud kirjalikult ja kahes eksemplaris ning selle koostamisel on järgitud
lg 2 p 3 toodud nõuet süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse osas.
§ -ist 11 ei tulene, et käskkirjas peaks olema osundatud konkreetsetele sätetele, millest tulenevad töötaja kohustused, mille täitmatajätmises või mittenõuetekohases täitmises teda süüdistatakse. Käskkirjast tuleneb üheselt, et hageja ei täitnud temale ametijuhendis sätestatud ülesandeid ning rikkus samuti TLS § 48 lg 1 p 5 ja 50 p 1 ja 3 sätestatud kohustusi. Kuigi ametijuhendist ei nähtu otseselt hageja ülesanne vallavalitsuse istungitele eelnõude ettevalmistamiseks ja väljatöötamiseks, ei tähenda see, et ametikoha põhieesmärgist tulenevalt ta nimetatud ülesannet täitma ei pidanud. Juba ametikohale konkureerides hageja teadis, millega tal tuleb tegeleda. Hageja on korduvalt valmistanud ette eelnõusid (näit. üürilepingute pikendamist) ning ei ole öelnud, et see ei kuulu tema tööülesannete hulka. Kohtu otsustuse põhjendid. Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud hageja ja kostja poolt esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Kohtusse pöördumiseks tähtaja ennistamise taotluse osas poolte vahel vaidlus puudub. Distsiplinaarkaristus on hagejale määratud Rakke Vallavalitsuse käskkirjaga xxxx. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi
) § 23 kohaselt võib töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päeval, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. Hagiavaldus laekus Viru Maakohtule 25.04.2006. Vastavalt käskkirjas 20.03.2006 nr 18-k edasikaebeõiguse kohta märgitule, esitas H A 18.04.2006 kaebuse käskkirja tühistamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumajale. 19.04.2006 Tartu Halduskohtu määrusega lõpetati menetlus, leides, et tööõigussuhetest tuleneva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu, vaid tsiviilasju arutava üldkohtu pädevusse. TsMS § 65 tulenevalt, kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt. Ülalmärgitud asjaoludel ja TsMS § 65 kohaldamisel on hagi 20.03.2006 määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks hageja poolt esitatud
sätestatud ühekuulist tähtaega järgides ning nimetatud tähtaja ennistamiseks vajadus puudub.
p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu töölepingu seaduse §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Sama seaduse § 3 p 1 sätestab distsiplinaarkaristusena noomituse.
kohaselt kuulub distsiplinaarkaristuste määramise, täitmise ja ennetähtaegse kustutamise õigus tööandjale, samuti tema selleks volitatud isikule. Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 3 tulenevalt võib tööandjaks olla juriidiline isik, juriidilise isiku struktuuriüksus (kui talle on antud tööandja õigused) ja teovõimeline füüsiline isik. TLS § 5 sätestab, et töölepingu seadus laieneb kõigile töötajatele ja tööandjatele, kes sõlmisid töölepingu. 22.11.2004 hagejaga sõlmitud töölepingu nr 20.1-3.2/11 kohaselt on hageja tööandjaks Rakke Vallavalitsus. TLS § 3 p 1 tulenevalt võib tööandjaks olla juriidiline isik, millele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 25 lg 2 järgi vastab avalik-õigusliku juriidilise isikuna antud tööõiguslikus suhtes kohalik omavalitsusüksus ( Rakke Vald ). Vallavalitsus on TsÜS § 31 lg 4 sätestatu tulenevalt avalik-õigusliku isiku – kohaliku omavalitsusüksuse valitsusorgan ja ühtlasi ka, vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOK) § 10 lg 1 sätestatule, valla esindaja seaduste ja valla põhimääruse alusel temale antud pädevuse piires. TsÜS § 31 lg 5 tulenevalt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, mistõttu eelnevast tulenevalt ja KOKS § 10 lg 1 kohaldamisel on vallavalitsus kohaliku omavalitsusüksuse organina hagejaga töölepingut sõlmides toiminud tegeliku tööandja – Rakke Valla esindajana. TsMS § 202 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilkohtumenetlusõigusi ja kanda tsiviilkohtumenetluskohustusi. Vastavalt TsMS § 205 lg 1 on tsiviilkohtumenetluses poolteks hageja ja kostja ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kostjaks isik, kelle vastu hagi on esitatud. Seega, kuigi hagejaga sõlmitud töölepingus on tema tööandjaks märgitud Rakke Vallavalitsus ning hagi on esitatud ka Rakke Vallavalitsuse vastu, tuleb TLS § 3 lg 1 ja TsÜS § 31 lg 4, 5 ning KOKS § 10 lg 1 alusel lugeda tegelikuks tööandjaks ning vastavalt TsMS § 205 lg 2 ka antud hagis kostjaks - Rakke Vald. Rakke Vallavalitsuse käskkirjast 22.03.2006 nr k-18 nähtub, et hageja ei täitnud temale ametijuhendis sätestatud ülesandeid ja rikkus TLS § 48 lg 1 p 5, § 50 p 1 ja p 3 sätestatud kohustusi. Hageja süütegu seisnes temale antud töökohustuse – teede sulgemise korra eelnõu koos lisadega esitamata jätmises. TLS § 48 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi. TLS § 50 p 1 kohaselt peab töötaja tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust; p 3 kohaselt peab töötaja õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. TsMS § 230 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. H A on 22.11.2004 sõlmitud tööleping nr 20.1-3.2/11 määramata ajaks (lk 11-12). Töölepingu p 2.1 kohaselt asus hageja tööle Rakke Valla Kommunaalasutuse juhataja ametikohal ning vastavalt lepingu p-le 2.2 tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib vahetult vallavanem. Lepingu p.2.3 kohaselt on töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus esitatud töötaja ametijuhendis, mis on lepingu sõlmimisel lisaks nr 1. Tööleping on lõpetatud 07.04.2006 TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel. Töölepingu lõpetamist ei ole vaidlustatud. Töölepingu nr 20.1-3.2/11 lisaks oleva Kommunaalasutuse juhataja ametijuhendi üldosa p 4 kohaselt juhindub kommunalasutuse juhataja oma töös Eesti Vabariigi seadusandlusest, Rakke Vallavolikogu ja Rakke Vallavalitsuse õigusaktidest, Rakke valla põhimäärusest ning oma ametijuhendist (lk13). Nimetatud ametijuhendi II alapunkti kohaselt on üheks kommunalasutuse juhataja ametikoha põhieesmärgiks korraldada vallas töid, mis seonduvad teede ja tänavate korrashoiuga. Vastavalt juhendi p-le 5 on asutuse juhi teenistusülesanneteks korraldada soojuse ja vee müüki, korraldada valla teede ja tänavate remonti (p 5.2), korraldada valla heakorratöid jne. Üheski teenistusülesandeid käsitlevas punktis ei ole sätestatud hageja kohustust vallavalitsusele esitatavate eelnõude koostamiseks. Ametijuhendi p.5.10 on nimetatud vaid kohustust korraldada kommunaalasutuse eelarveprojekti koostamist ja eelarve täitmisest kinnipidamist. Samuti ei nähtu hageja kohustust vallavalitsusele esitatavate eelnõude koostamiseks ka Rakke valla kommunaalasutuse põhimäärusest (lk 21). Nimetatud põhimääruse p.4 kohaselt on asutuse põhieesmärgiks kommunaalmajanduse organiseerimine ja juhtimine Rakke vallas, kommunaalmajanduse arengukava väljatöötamine ja tasuliste kommunaalteenuste osutamine. Asutuse üleandeks on vastavate teenuste müük, objektide heakord jne. Kommunaalasutust juhib asutuse juhataja, kes korraldab asutuse tööd ja juhib majandustegevust (põhimääruse p.7), koostab asutuse eelarve projekti ja kontrollib eelarve sihipärast kasutamist (p.7.5). Sama põhimääruse p.7.6 kohaselt sõlmib asutuse juhataja asutuse põhitegevusega seotud lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kostja väited hagejale antud tööülesande iseloomu ja eesmärgi osas on vastuolulised. 22.02.2006 vallavalitsuse istungi protokollist nähtub, et hagejat kui valla kommunaalasutuse juhatajat kohustati koostama ja esitama 09.03.2006 istungile valla teede sulgemise korda (lk 8). Antud päevakorra punkti osas toimunud arutelu kajastati protokollis üksnes vastuvõetud otsusena. 09.03.2006 toimunud vallavalitsuse istungi protokollis päevakorrapunkti 14 all on märgitud, et hagejal oli vallavalitsusele esitada vaid akt, mis on tegemata korra lisa (lk 86-87). 20.03.2006 käskkirjas nr. 18.-k kostja süüteo asjaolude kirjeldamisel on muuseas märgitud, et “H.Aasa ei ole esitanud valla teede sulgemise korra kohta eelnõud koos lisadega”. Kirjalikus vastuses hagile märgib kostja, et 22.02.2006 tegi vallavalitsus hagejale ülesandeks esitada omapoolne nägemus valla teede sulgemise kohta vastava eelnõuna (lk 58). Kohtuistungil 02.10.2006 kinnitas kostja esindaja, et dokument, mida hagejalt nõuti, esitati tema poolt hilinemisega 22.03.2006 ning selleks dokumendiks oli “Munitsipaalmaanteede kasutamise ja kaitse eeskiri Rakke vallas”(lk 15-19) koos lisadega. Kostja väited selles, et juba tööle asumisel teadis hageja vastava eeskirja väljatöötamise kohustusest, ei ole tõendamist leidnud; nimetatud asjaolu ei nähtu ka hageja kirjalikust arvamusest kommunaalasutuse juhi ametikohale kandideerimisel, kus hageja on esitanud vaid oma seisukohad vallas teede olukorra parandamiseks (lk.85). Kohus märgib ka, et 22.03.2006 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on hageja süüteo asjaolud esitatud vastuoluliselt ning mitmeti tõlgendatavalt, kuna 09.03.2006 vallavalitsuse istungil toimunu kirjeldamisele lisaks on nimetatud ka 22.03.2006 istungile „korra“ eelnõu esitamata jätmine.
lg 1 kohaselt on tööandjal õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Hageja väide karistuse määramise ebaseaduslikkusest seoses süüteo kohta kirjaliku seletuse mittenõudmisega (
), ei ole kohtu arvates veel iseenesest määratud karistuse ebaseaduslikuks tunnistamist tingivaks asjaoluks, kuna vastavalt kohtus tuvastatule oli hagejal võimalus 09.03.2006 vallavalitsuse istungil viibides oma seisukohtade avaldamiseks. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et antud asjas oleks kirjaliku seletuse nõudmine ilmselt võimaldanud hagejal esitada oma seisukohad tööülesande selgusetuse või tema pädevusse mittekuulumise osas, kostjal aga vastavalt täpsustada hagejalt nõutud tööülesannet ja selle täitmise võimalusi. Kostja esindaja tunnistas 02.10.2006 kohtuistungil, et 23.03.2006 vallavalitsuse istungile esitatud ”Rakke Valla munitsipaalmaaanteede kasutamise ja kaitse eeskirja” puhul on tegemist õigusakti eelnõuga. Kohus nõutub hageja väitega, et vastavate aktide eelnõude väljatöötamine saaks olla tööandja - vallavalitsuse või viimase moodustatavate komisjoni ülesandeks ning vastuvõetud õigusaktid oleks hagejale kui asutuse juhile olnud töö korraldamisel ja juhtimisel täitmiseks. Nimetatud seisukohta kinnitab ka kostja poolt kohtule esitatud Rakke Valla põhimäärus, mille § 50 p 3.3.2 kohaselt viseerib vallavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu teisena vastava ala spetsialist, kellele õigusaktiga antakse ülesandeid või kelle töövaldkonda see otseselt puudutab. Kohus leiab ka, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid hagejal kommunaalasutuse juhatajana eelnõude esitamise kogemuse olemasolust, kuna nimetatud “üürilepingute pikendamise eelnõud” ei ole samastavad õigusaktide eelnõudega. Kostja väide, et ametijuhendi II alalõigus toodud ametikoha põhieesmärgist tulenevalt on iseenesest mõistetav kohustus vastavate aktide eelnõude koostamiseks, ei ole põhjendatud. Kommunaalasutuse juhataja ametijuhendi p 8 kohaselt võib ametijuhendit muuta üksnes asutuse juhataja ja vallavanema kokkuleppe alusel seoses muudatustega vallavalitsuse töökorralduses. Hagejaga sõlmitud töölepingus ega ametijuhendis ei ole muudatusi tehtud. TLS § 59 lg 5 kohaselt on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et tööandja poolt hageja distsiplinaarkorras karistamine 20.03.2006 käskkirjas märgitud asjaoludel on toimunud ebaseaduslikult, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja töötajana oleks jätnud täitmata süüliselt temale ametijuhendis sätestatud ülesanded ja rikkunud TLS § 48 lg 1 p 5 vastastikuseid tööalaseid ning ka TLS § 50 p 1 ja p 3 sätestatud kohustusi. Ei ole tõendatud, et hageja tööleping ja selle lahutamatuks lisaks olev ametijuhend oleks kohustanud hagejat kommunaalasutuse juhina välja töötama vallavalitsusele esitatavaid õigusaktide eelnõusid. Nimetatud kohustust ei nähtu ka teistest ametijuhendi p 4 märgitud ja asutuse juhatajale tema töös juhindumiseks olevatest õigusaktidest. Eelnevast tulenevalt ei saa ka lugeda, et hageja on jätnud õigeaegselt ja täpselt täitmata tööandja seadusliku korralduse (TLS § 50 p 3), mistõttu ei ole tõendatud
mõistes hageja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine.
lg 2 tulenevalt tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 02.09.2006 kohtuistungil esitas hageja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks kokku summas 2475 krooni, millest õigusabi tasu hagiavalduse koostamise eest moodustab 1180 krooni (arve-tšekk 23.05.2006, Rakvere Advokaadibõüroo OÜ), õigusteenus kostja vastusega tutvumise ja arvamuse andmise eest 295 krooni (sama advokaadibüroo, arve-tšekk 46, 24.08.2006). Hagi esitamisel on hageja tasunud ka riigilõivu summas 1000 krooni (24.05.2006, maksekorraldus nr 257). Kostja esitas samal istungil kohtukulude hüvitamise taotluse summas 6680 krooni - FIE I A poolt õigusteenuste osutamise eest 19.06.2006 esitatud arve nr.33 (summas 3304 krooni) ja 02.10.2006 esitatud arve nr 63 (summas 3776 krooni). Vastavalt kehtiva TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. antud asjas jäävad kohtukulud kostja kanda. Tulenevalt hagi rahuldamisest ja TsMS § 162 sätestatust, peab kohus põhjendatuks menetluskulude jätmist kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse otsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Kohtu kantselei kaudu otsuse teatavakstegemine ei välista ega piira kohtu kohustust menetlusosalisele kohtuotsuse kättetoimetamiseks (TsMS § 453). TsMS § 632 lg 1 tulenevalt võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest Kohtuotsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Irma Külavee Ingrid Opmann Kohtuotsus jõustus: 26.juulil 2007.a.Viru Ringkonnakohtu otsusega Nooremreferent Ingrid Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.