← Eesti

2-05-23110/8

2-05-23110 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-23110 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. oktoober 2006.a kell 15.30 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi M. K.`e vastu 3 532,30 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. september 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja P. P.(isikukood X); Kostja M. K. (isikukood X). Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Mõista välja M. K.´elt (isikukood X, elukoht X) AS-i Kohtla-Järve Soojus (registrikood X, asukoht X) kasuks võlgnevus 2 018 (kaks tuhat kaheksateist) krooni ja 98 senti, kohtukulud 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  6. detsembril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuste eest korteris aadressil X. Kostjale on välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud. 1

(4)2-05-23110
  1. Hageja palus vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 26, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, elamuseaduse (ES) § 37, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 välja mõista kostjalt seisuga 01.06.2005.a tekkinud soojusenergia võlgnevus 3 532,30 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, kinnistusosakonna tõenditasu 40 krooni ja õigusabikulud 224,20 krooni. 3.09.02.2006.a. esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt hagi oli ekslikult esitatud väiksemas summas. Kostja tegelikuks võlaks tuleb lugeda 3 822,07 krooni. Hageja on teadlik, et kostja on üle läinud alternatiivküttele, seda asjaolu on hagi esitamisel arvestatud ning kostjale on arvestatud ainult 15% korteriomandi soojuskoormusest. Tegelikult Tallinna Tehnikaülikooli professorite hinnangul alternatiivküttele üle läinud korteri jääkoormuseks on 20-70% algkoormusest. KOSTJA VASTUSED
  3. jaanuaril 2006.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt korteris, aadressil X, on alates 15.09.2001.a. keskkütteradiaatorid eemaldatud ja korter on läinud üle alternatiivküttele (gaasiküttele). Alternatiivküttele üleminekust on hagejale teatatud 24.10.2002.a. AS Minu Vara poolt koostatud aktiga nr. 1-15/
  4. Gaasiküttele on üle läinud valdav osa elamu X korteriomanditest ning nende omanikud ei ole hageja poolt osutatavate teenuste tarbijad. Sellepärast on alusetu nõuda kostjalt tarbimata soojusenergia tasude hüvitamist. .
  5. 06.03.2006.a. esitas kostja hagi täiendamise avaldusele vastuväite, milles ei ole nõus hageja poolt esitatus eksperthinnanguga, sest antud hinnang on koostatud paljukorteriliste hoonete kohta. Kostja korter asub 2-korruselises, 12 korteriga elamus, millel puudub kelder ning trepikojad pole köetavad. Kostja korter asub esimesel korrusel, teisel korrusel asuv korter on enne 2000.a üle läinud alternatiivküttele. Samuti on enne 2000.at alternatiivküttele üle läinud naaberkorteri omanik, seega on välistatud kostja korteri kütmine naaberkorteri kaudu. POLTE SELETUSED KOHTUISTUNGITEL
  6. 23.05.2006.a. kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palus hagi rahuldada. Esindaja seletuste kohaselt kostja võlgnevused algavad alates 2001.a märtsikuust. Alates 2001.a oktoobrikuust arvestati kostjale 15% soojuse koormusest, analoogselt Kohtla-Järvel asuvate eluruumidega. 26.09.2006.a. kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, sest 15% jääkkoormust on määranud ka Jõhvi linn. Kuni 2003.a. detsembrini oli soojuse sõlm teise sissekäigu trepi all, soojuse torustik paikneb põranda alt. Pooltevahelisi läbirääkimisi ei ole olnud, kostja keeldus sellisest võimalusest.
  7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja seletuste kohaselt ei kasuta ta hageja teenuseid. 2001.a läks kostja üle alternatiivküttele. Minu Vara Ida AS aktist nähtub alternatiivküttele üleminek. Alates
  8. aastast mitte keegi ei kasuta elamu sissekäigus hageja teenuseid, seega ei ole põhjust maksmiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. 2
(4)2-05-23110
  1. Hagiavalduse juurde lisatud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna 28.11.2005.a tõendi kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga X, registriosa nr 1006508 (t.lk. 7). Kostja seletuste kohaselt elumajas on kokku 12 korterit, korteriühistut elumajas moodustatud ei ole. OÜ Kohtla-Järve Meistrigrupp 29.10.2001.a tõendi kohaselt eraldati kostja korter kaugkütte süsteemist ning paigaldati kostja korterisse lokaalne gaasiküte. Tööd lõpetati 15.09.2001.a (t.lk. 16). Eeltooduga tuvastas kohus, et tegelikult kuni 15.09.2001.a kasutas kostja hageja teenuseid.
  2. Hageja on arvestanud kostjale ajavahemikul 01.03.2001.a kuni 07.01.2004.a soojusenergia eest kokku 3 822.07 krooni (t.lk.30). Kuigi hageja esindaja on väitnud kohtuistungitel, et kostjale on arvestatud soojuse jääkkoormuse eest lähtudes 15% algkoormusest, siiski tegelikult hageja on arvestanud 2001.a märtsi ja aprillikuu eest vastavalt 1 138.32 krooni ja 880.66 krooni, mis on 100% soojuse algkoormusest. Kostjal ei ole vaidlust üle sellel ajavahemikul hageja teenuste kasutamise üle.
  3. Alates 27.03.1999.a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES §151 lg 2 teisest lausest ning korteriühistuseaduse §151 lg 1 teisest lausest lähtudes lisaks hooldus- või majapidamiskuludele pidi eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Kuni 01.07.2002.a kehtinud AÕS §26 lg 1 alusel asjast kasu saamiseks õigustatud isik pidi kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused.
  4. Poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut soojusenergia tarnimise kohta. Samas antud asjaolu ei välista hagi rahuldamist. Jättes kasutatud soojusenergia eest tasumata, ilma aluseta säästis kostja hageja arvelt raha. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 477 sätestas alusetult säästetud vara tagastamise kohustuse. Vastavalt TsK § 477 lg 6 kuulus tagastamisele vara, milline oli säästetud või omandatud teise isiku arvel ilma seaduse või tehingu aluseta. Nende sätete alusel tuleb hagi rahuldada 2001.a märtsi ja aprilli kuudes tekkinud soojusenergia võlgnevuse 2 018.98 krooni (1 138.32 + 880.66) ulatuses.
  5. Mis puudutab alates oktoobrist 2001.a kostjale soojuse eest 15% jääkkoormuse ulatuses arvestamist, siis peab kohus vajalikuks märkida, et kohus ei saa kontrollida kas hageja arvestatud summa vastab 15% soojuse algkoormusele või mitte, sest hageja arvestustes pole toodud mis on 100% soojuse algkoormuse summa. Isegi kui hageja arvestused vastavad 15%, ei saa kohus ülejäänud osas hagi rahuldada, kuna pole millegagi ümber lükatud kostja vastuväited, et tema ega teised korteriomanikud tema trepikojas ei kasuta hageja teenuseid, nende korterites enam ei ole tsentraalkütte torustikku. Samuti ei ole nende trepikojas keskkütte radiaatoreid. Hageja pole sellele vastu vaielnud. Esindaja kinnitas, et soojussõlm asub teise sissekägu trepi all (t.lk. 56).
  6. Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama seadustiku §231 lg1 esimese lause kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Hagi on esitatud TsK §477 ja VÕS §1027 sätestatud alusetu rikastumise sätete alusel. Alusetu rikastumise sätete alusel hagi esitamisel peab hageja tõendama, et kostja on tema arvelt ilma seaduse või lepingu aluseta midagi omandanud.
  7. Hageja ei tõendanud kostja poolt alates septembrist 2001.a hageja teenuste tarbimist ja seda vaatama selle, et 23.05.2006.a lükkas kohus kohtuistungi ja andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hagejal ei ole vaidlust kostja ja tema trepikojas asuvate teiste 3
(4)2-05-23110 korteriomandite alternatiivküttele üleviimise ning nendes korterites samuti sisekäigus keskküttetorustiku puudumise üle. Sellises olukorras ei saa hageja väita, et kostja kasutas tema teenuseid. Kuna alates 2001.a septembrikuust kostja pole hageja arvelt midagi säästnud, tuleb alates septembrist 2001.a arvestatud võlgnevuse väljamõistmise osas hagi rahuldamata jätta. Kohtukulud
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut.
  2. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest 280 krooni riigilõivu. Hagi rahuldatakse 2 018.98 krooni ulatuses, mis on 53% hagist. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS §60 lg1 teise lause alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud summas 148 krooni (280 x 53%).
  3. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid 224.20 krooni õigusabikulude ja 40 krooni kinnistusosakonna tõendi tasu tasumise kohta, mistõttu vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 3 ei ole võimalik neid kulutusi kostjalt välja mõista.
  4. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.