§-le 670 lg 1. Hageja kehtestas ja/või kooskõlastas lepingu olulised tingimused nagu kauba hind, kogus, sihtkoht, tarneaeg jms. Kostja kliendid edastasid kauba kvaliteeti puudutavad pretensioonid hagejale, mitte kostjale. Vastavalt
lg-le 1 on agendil õigus nõuda agendilepingu ülesütlemisel käsundiandjalt eraldi hüvitust (lahkumishüvitist), kui esineb vähemalt üks
Hageja leiab, et võttes arvesse tema panust kostja klientuuri laiendamisel ning lepingu lõpetamist kostja algatusel, on hüvitise maksmine õiglane. Jagades lepingu alusel makstud kogutasu 5 298 742.37 krooni 25 kuuga ja korrutades 12ga, on hageja arvutanud
lg 1 ja 2 alusel kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva summa suuruseks 2 543 396.20 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. 01.11.2002 sõlmitud esinduslepinguga loodud võlasuhte sisuks ei olnud agendile omaste õiguste teostamine ning kohustuste täitmine. Antud juhul ei olnud lepingu alusel tekkinud õigussuhte sisuks kostjale lepingute vahendamine, st kostja kaupadest huvitatud uute isikute otsimine Soome Vabariigis ja kostjale nendega müügilepingu sõlmimise võimaluste loomine ega ka nimetatud lepingute sõlmimine kostja nimel ja arvel. Hageja korraldas lepingu alusel kostja toodete transpordilogistikat ning eksporti Soome Vabariiki. Hageja võttis vastu kostja klientidelt korraldused kaupade tarneks ning korraldas kaupade ekspordi Soome Vabariiki ning kaupade kättetoimetamise kostja klientidele. Hageja tegevuse alusel ei tekkinud kostjal enam kui 10 uut klienti, sest hageja poolt viidatud klientidega oli kostjal lepinguline suhe juba 2001. aastal. Hageja esindaja M.K. töötas kostja juures alates 20.12.1999 kuni 01.04.2003 müügijuhi ametikohal. M. K kostja töötajana tegeles kostja klientidega Soomes, korraldades hanke- ja müügilepingute sõlmimist. Alternatiivne nõue 21.02.2007 esitas hageja esindaja alternatiivse nõude. Juhul kui kohus ei rahulda hageja nõuet 2 543 396.20 krooni suuruse lahkumishüvitise väljamõistmiseks, palub hageja 2 mõista kostjalt alternatiivselt välja 3 kuu agenditasu summas 635 849 krooni, sest lepingu lõpetamine toimus
Kostja esindajad vaidlevad vastu nii alternatiivse nõude menetlusse võtmisele kui ka selle rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et hageja nõuet 3 kuu agenditasu saamiseks tuleb käsitleda iseseisva nõudena, mitte alternatiivse nõudena. Teiseks, puudub nõude alus, sest tegemist ei ole agendilepinguga. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et nii hageja nõue kui ka alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on väitnud, et tema tööülesandeks OÜ-s H. töötamise ajal ei olnud Soome Vabariigis olevate klientidega suhtlemine. See väide on ümber lükatud tunnistaja K.J. ütlusega selle kohta, et 2002.a, kui tunnistaja töötas OÜ-s H., tegeles OÜ F. juhatuse liige M. K OÜ-s H. Soome klientide kauba müümisega. (II kd, tl 4). Tunnistaja H. L. kirjalikult antud ütluste kohaselt oli OÜ H. kaubatarnija Soomes asuvale P. OY-le juba
kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
lg 1 kohaselt agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid 3 käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses võisid pooled lähtuda lepingu allkirjastamisel sellest, et sõlmitakse muuhulgas ka agendileping (lisaks lepingu punktis 2.2. ettenähtud tellimuste võtmisele), st OÜ-t F. volitatakse OÜ H. poolt tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks, tulenevalt
Kostja on seda möönnud I kd tl-l 14 olevas teates lepingu ülesütlemisest: „…F. OÜ on osutanud H. OÜ-le üksnes teise laadiga teenuseid kui need on lepingus kokku lepitud…“. OÜ F. ei ole tõendanud, et lepingu enam kui 2aastase kehtivuse jooksul on hageja leidnud kostja toodangule uusi püsiostjaid. Puudub igasugune ülevaade ka uute üksikoste teinud klientide osatähtsuse kohta Soome Vabariiki toimunud müügi kogumahust. Hageja ei ole tõendanud, mida ta on teinud uute lepingute sõlmimiseks. Uute ostjate leidmiseks tuleb teha ka reklaami. Reklaamikulusid ei nähtu ühestki tõendist. Tunnistaja K. R (II kd tl 6) on andnud ütlusi, et OÜ H. tegi müüdavalt kaubalt P. OY-le ca 2 % allahindlust toodetele reklaami tegemiseks Soomes P poolt, seega tasus kostja ka kauba reklaami eest. OÜ F. sisuline tegevus esinduslepingu alusel oli taandunud tunnistaja H. L ütlustes mainitud kontaktisikuks ja logistikuks olemise tasandile. Seda väljendab lisaks tunnistaja H. L ütlusele ka hageja poolt kostjale esitatud arvetel olev selgitus: eksport, logistika. Kontaktisikuks olemine ei ole agendilepingu sisuks. Tellimuste kogumine näiteks P. OY-lt tema müügikohtade kaudu, tellimuste edastamine kostjale ning täidetud tellimuste kohaletoimetamise organiseerimine ei vasta agendilepingu olemusele. Kuna OÜ F. ei leidnud lepingu kehtivuse ajal uusi kliente, vaid sisuliselt tegeles kauba tellimuste vastuvõtmisega ja kauba kohaletoimetamise korraldamisega, on poolte vahel, sõltumata Esinduslepinguna pealkirjastatud ja võimalik, et agendisuhte tekkimise kavatsusega sõlmitud kokkulepe („… on OÜ F. alates 01.11.2002 OÜ H. müügiesindaja Soome Vabariigis.“) faktiliselt käsundusleping konkreetse teenuse osutamiseks: Soome ostjatelt tellimuste vastuvõtmiseks ja kauba kohaletoimetamise logistika korraldamiseks. Hageja poolt esitatud täpselt sama sisuga teatised Soome Vabariigis olevatelt tellijatelt (I kd tl-d 177-190) ei ole tõendid tsiviilkohtumenetluse mõttes, sest nende sisus ei kajastu tegelikud asjaolud. Näiteks A. OY tegevjuhti M. K ei ole taotletud ära kuulata tunnistajana, mistõttu jääb teadmata, kuidas M.K. F. OÜ-st (kohtu allakriipsutus) on loonud kliendisuhted A. OY ja H. OÜ vahel, kui I kd tl-l 151 oleva OÜ H. arve kohaselt on A. OY saanud kaupa juba 2002. septembris, esindusleping OÜ-ga F. sõlmiti 01.11.2002 ning M. K tööleping OÜ-ga H. lõpetati 01.04.2003. Isegi kui siiski asuda seisukohale, et kuna poolte soov oli sõlmida agendileping, siis tuleb, olenemata pooltevaheliste suhete tegelikust sisust käsitleda lepingut formaalselt agendilepinguna, ei ole hageja nõuet lahkumishüvituse saamiseks
Hageja ei ole loonud käsundiandja jaoks ärisuhteid uute klientidega või olemasolevaid ärisuhteid oluliselt laiendanud (
Kostja oli ärisuhetes suurima ostja P. OY-ga enne hagejaga lepingu sõlmimist, lepingu kehtivuse ajal ja ärisuhe jätkub ka pärast lepingu lõppemist. Kauba müügi maht Soome oli suurenenud seoses kaubanõudluse suurenemisega turul (vt tunnistaja H. L ütlused I kd tl-l 333). Ühegi uue püsikliendi leidmist ei ole hageja tõendanud.
lg 1 alusel lahkumishüvitise maksmise kohustus tekib ainult 4 tingimuse üheaegsel esinemisel. Kohus on tuvastanud, et juba esimest tingimust ei ole täidetud. 4 Hageja seaduslik esindaja, juhatuse liige M. K jätkas pärast OÜ F. ja OÜ H. vahel lepingu sõlmimist sisuliselt sama tööd, mida ta tegi OÜ H. müügijuhina töölepingu alusel (tööleping I kd tl-d 147-150). Tõendiks on kostja esitatud arved A. OY-le, B. -le 2002.a. suvest (I kd tl-d 151-165), mille kohaselt on Soome Vabariiki saadetud mitmesugust saematerjali. Hageja jätkas sama tööd pärast esinduslepingu sõlmimist, kuid tasu sai 5 % 6 % iga kaubaostja poolt igalt tasutud arvelt. Tulemuseks oli olukord, mida kajastab kostja poolt 09.03.2007 esitatud koondtabel. Selle kohaselt oli 2003.a. kostja käive Soome Vabariigis olevate klientide osas ca 44 miljonit krooni, logistikakulu oli 2,2 miljonit krooni. 2004.a. oli käive Soome Vabariigis ligi 39,5 miljonit krooni, logistikakulu – ligi 2 miljonit krooni. 2005.a., so pärast lepingu lõpetamist oli käive Soomes ligi 58 miljonit krooni, logistiku palgakulu moodustas ca 160 000 krooni. Antud asjaoludel ei ole
lg 1 p 4 alusel lahkumishüvitise maksmine kõiki asjaolusid arvestades ka õiglane. Hageja seaduslik esindaja M. K võttis kostja juurest töölt lahkudes kaasa nö kliendibaasi ning ei ole tõendanud, et tema tegevusest on käsundiandjale tulu tõusnud. Toimikus I kd tl 213-215 olev reklamatsioon, mis on tellija poolt saadetud M. K ning on edastatud kostjale, so tootjale, ei tõenda agendisuhte olemasolu. Agendil on
lg 1 kohaselt õigus vastu võtta teateid asja puuduste kohta, kuid see säte ei oma tähendust käsundiandja ja käsundisaaja (agendi) vahelise suhte piiritlemisel, vaid on oluline kolmandate isikute jaoks: agendile esitatud pretensioon on ühtlasi esitatud käsundiandjale. Sellise õiguse piiramine peab olema teatavaks tehtud teisele lepingupoolele, vastasel korral ei saa sellele tugineda, et agendil ei olnud õigust vastu võtta teateid asja puuduste kohta. Asjaolu, et M. K ja/või OÜ-le F. laekus pretensioon müüdud kauba puuduse kohta ei muuda OÜ F. ja OÜ H. vahel sõlmitud kokkulepet automaatselt agendilepinguks. Kuivõrd Esindusleping, sõlmitud OÜ F. ja OÜ H. vahel, ei ole agendileping, siis ei laiene sellele ka agendilepingu korralise ülesütlemise kord, mis on sätestatud
§-s 686.
lg 1 kohaselt kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Seega, OÜ F. poolt kogutud tellimuste ja tema poolt korraldatud logistikaga välja saadetud kaupade eest esitatud arvete alusel tuleb kostjal lepingupoolena vastavalt kokkuleppele tasuda, kuid lepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega sätestatud ei ole. Hageja ei ole esitanud ja tõendanud nõuet käsundi täitmise eest kokku lepitud ja saamata jäänud tasu osas. Isegi kui tegemist oleks agendilepinguga, ei ole
§-s 686 lg 1 sätestatud ülesütlemistähtaeg aluseks mingi summa väljamõistmiseks hagejale. Tegemist on etteteatamistähtajaga agendilepingu korralise ülesütlemise puhuks. Etteteatamata jätmise aja eest hüvitise maksmist seadus ette ei näe (vrd Töölepinguseaduse § 84). Kohus nõustub siin kostja seisukohaga, et hageja ei ole välja toonud ühtegi alust, miks peaks temale agendilepingu ülesütlemise tõttu maksma hüvitust 3 kuu agenditasu ulatuses summas 635 849 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. 01.12.2005 esitatud hagi, 2 543 396.20 krooni väljamõistmiseks, täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt välja mõista kostja õigusabi tasu ja kulude katteks 120 000 krooni. Kohtumenetlus on kestnud alates detsembrist 2005. Asjas on peetud mitu 5 kohtuistungit, menetluses on ära kuulatud tunnistajaid nii istungil kui ka kirjalikus menetluses ning esitatud on rohkesti kirjalikke tõendeid. Kohus on seisukohal, et kostja taotletav õigusabi kulu 195 428.90 krooni on ülemäärane, sest ületab TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatud 5 % määra. Hageja alternatiivne nõue 635 849 krooni väljamõistmiseks on esitatud 21.02.2007, seega uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni kehtivuse ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivse nõude 635 849 krooni ulatuses rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.