lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kapitalirendi lepingu nr. XXX üldtingimuste punktist 11.4 nähtub, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab rentnik viivitamatult vara randileandjale tagastama. Üldtingimuste p 5.17 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu ülesütlemise korral hüvitama liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh liisingueseme valduse ülevõtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Võlaõigusseaduse § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale (liisingulepingu) ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et liisingulepingu ülesütlemine oli tingitud kostja 1 poolsest lepingu rikkumisest. Kohus on seisukohal, et sõiduauto müügikulud, sealhulgas hoiukulud, on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud
Üldteadaolevalt tekivad vara võõrandamisel veel täiendavad kulud, mis võivad seisneda vara müügikõlbulikuks tegemises ehk puhastamises ja remondis ning mis on samuti lisakulud
Hageja on hagiavalduses esile toonud, et vara realiseerimisega seotud kulud on kokku 3738,15 krooni, millest 221,20 krooni on vara remontimisega seotud kulu, 1610,17 krooni pesuteenus ja 1906,78 krooni müügiteenus. Nimetatud kulud ja kulude eest tasumine on tõendatud OÜ arvega nr. XXX 29.10.2003, selle lisaga ja hageja konto väljavõttega. Kohtu arvates vastavad need kulutused keskmistele kohalikele hindadele ega ole ebamõistlikult suured. Hageja esitatud pakkumisega nr. XXX 10.06.2003 on tõendatud, et sõiduki müüjale OÜ tehti sõiduki XXX remontimiseks hinnapakkumine kokku summas 5182,88, kuid sõiduki müüja on teostanud pakkumisest vaid ühe töö summas 221,20, millest saab järeldada, et üleliigseid kulutusi sõiduki remontimisele ei tehtud. Et vara üleandmise aktist ei nähtu kostjapoolne sõiduki keemiline puhastamine vara üleandmisel, siis pidigi sõiduki müügieelse puhastamise teostama sõiduki müüja. Kostjad ei ole tõendanud, et osutatud teenuste eest oleks hageja hagis märgitust vähem maksnud või et hagejal oleks olnud võimalik müügiteenuselt ja keemilise puhastuse teenuselt vähem maksta. Seega kohus leiab, et müügi-, remondi- ja puhastusteenuse kulu on põhjendatud ja tõendatud ja tuleb kostjatelt välja mõista. Vara hindamisaktist nähtub, et vara väärtuseks oli 40 000,00 krooni, vara müügihinnaks 38 135,59 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vara turuväärtuse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda antud ajahetkel turul sarnase varaga tehtud tehingute keskmisest hinnast, vaid ikka ja ainult konkreetse vara hinnast, mis selgub hindamise- ja müügiprotsessi käigus. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki XXX turuväärtus võõrandmise ajal oli suurem, kui tegelikkuses kujunenud müügihind ning et nimetatud sõidukit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Eesti Konjunktuuriinstituudi AS`i tõend tõendab vaid 2003 aasta teise kvartali sarnaste sõidukite keskmist müügihinda, mitte konkreetse sõiduki müügihinda. Lepingu üldtingimuste punktidest 9.1 ja 9.4 tuleneb, et rentnik on kohustatud sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu (kaskokindlustuse lepingu) ja kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ning tagama nende olemasolu kuni vara väljaostmise lepingulise tähtaja lõpuni. Lepingu üldtingimuste punkti 9.2.4 kohaselt kindlustusmaksete tasumata jätmisel kindlustuslepingus fikseeritud tähtaegadel ja korras on liisingfirmal õigus vara kindlustuskaitseks üle võtta ning kustutada kindlustuskohustuse ülevõtmisega tekkivate kulude sh. kindlustusmaksete võlgnevus rentniku poolt liisingfirma arvelduskontole tasutavate lepingu maksete arvel. Kuna kostja 1 ei tasunud lepingu makseid, siis ei saanud hageja kindlustusmakseid nendest summadest tasuda. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et OÜ kaudu oli kostja sõiduk kindlustatud perioodil 06.03.2003 kuni 05.09.2003 (liikluskindlustus) ja 06.03.2003 kuni 05.06.2003 (kaskokindlustus) ning selles, et kostjal on see summa tasumata. Vara kindlustamise eest tasus hageja 25.04.2003, ajal kui vara oli veel kostja 1 valduses ja kasutuses. Mõlemad kindlustusperioodid lõppesid enne vara väljaostmise lepingu lõppemise tähtaega, mis oli lepingu järgi 15.03.2006.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 sätestab, et käendus lõpeb: 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. Hageja ja kostja 2 vahel sõlmiti käendusleping nr XXX, mille alusel võttis käendaja endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine. 05.01.2005 a saatis hageja käendajale tähitud kirjadega teatised, milles informeeris teda kostja 1 võlgnevusest ning palus käendajal kustutada lepingust tulenev võlgnevus 14 päeva jooksul peale teate kättesaamist. Käendaja antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Seega vastutab kostja 2 hageja ees kostjaga 1 solidaarselt. Kohus nõustub kostjatega selles, et enne kohtusse pöördumist tuleks lepingu pooltel pidada läbirääkimisi ja lahendada vaidlused kohtu väliselt, kuid et seadus ei näe käesolevate vaidluste lahendamiseks ette eelnevat kohtuvälist kohustuslikku korda, siis ei saa hageja kohtusse pöördumist pidada kostjate õiguste rikkumiseks. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulu - riigilõivu kostja. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.