) § 409 lg 1 p 1 tuginedes, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Hageja sai määruse kätte 15.09.2005.a. Hageja esitas 20.10.2006.a. kohtule määruskaebuse, mida kohus käsitleb tulenevalt
Avalduse kohaselt ei saanud hageja esindaja SS ilmuda 30.08.2006.a. kell 10.00 alanud istungile, kuna osales samal ajal teise tsiviilasja arutamisel (tsiviilasi nr 2-05-461). Hageja esitas 30.08.2006.a. ka taotluse istungi edasilükkamiseks. Avalduse sõnutsi püüdis hageja endale leida ka teist esindajat, kuid puhkuste ajaga seoses ei suutnud endale teist esindajat leida. Kuna teine tsiviilasi oli keerulisem kui käesolev tsiviilasi ja kahel istungil samaaegselt osalemine osutus võimatuks, saatiski hageja kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks. Hageja leiab, et kohus poleks pidanud hagi läbi vaatamata jätma, kuna vastavalt
lg 1 p 3 on hageja teatanud kohtule eelnevalt mõjuvast põhjusest tingitud ilmumata jätmisest ja seda ka põhistanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja taotlus menetluse taastamiseks ei kuulu rahuldamisele.
lg 3 kohaselt võib hageja hagi läbivaatamata jätmise korral taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.
lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Seadus ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtule on jäetud kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse tuvastamiseks diskretsiooniõigus. Kohus leiab, et hageja esindaja põhjusi kohtuistungilt puudumiseks ei saa pidada
Käesolevas tsiviilasjas määrati kohtuistung 15.03.2006.a korraldaval kohtuistungil ehk 5 kuud varem. Hageja esindaja oli istungi ajast teadlik, mille kohta ta andis allkirja. Viis kuud on piisavalt pikk aeg, et hageja jõuaks vajadusel leida endale teise esindaja käesolevas asjas.
kohaselt peab kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, kes ei saa kohtusse ilmuda, teatama sellest kohtule õigel ajal. Käesolevas asjas esitas hageja taotluse istungi edasilükkamiseks kohtuistungi toimumisega samal päeval, põhjendamata, miks ta ei teatanud kohtule sellest varem. Ei ole usutav, et hageja sai teise tsiviilasja istungist teada kaks tundi enne selle algus, hommikul kell 7.57, millal hageja esindaja on e-posti teel esitanud kohtule taotluse kohtuistungi edasi lükkamiseks. Hageja leiab, et teise tsiviilasja menetlus oli keerulisem – pankrotimenetlus võlanõude tunnustamises, avalik huvi, palju protsessiosalisi, mistõttu oli ta sunnitud dilemma korral osalema teise tsiviilasja istungil. Kohus ei tõlgenda antud hageja käsitlust mõjuvaks põhjuseks
Kohus leiab, et hagejal kui juriidilisel isikul on vajadusel võimalik leida endale teine esindaja, et tagada hageja osavõtt kohtuistungist.
lg 3 nõuab istungile ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse ja õigeaegselt kohtule teatamata jätmise põhjuse põhistamist. Hageja ei ole ei oma taotluses kohtuistungi edasilükkamise kohta ega ka avalduses menetluse taastamise kohta esitatud väiteid
Ülaltoodud põhjustel jätab kohus menetluse taastamise avalduse rahuldamata ja tsiviilasja nr 2-05-24630 menetluse taastamata. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.