Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile hageja nõudele poolte abielu lahutada vastu ei vaidle. Kostja on seisukohal, et poolte abielu suhted lõppesid XXX. Poolte kooselust on XXX sündinud poeg M T (endine perekonnanimi T ). Kuna poolte abielu oli lapse sünni ajal registreerimata, siis puudub lapse sünniaktis kanne lapse isa ATi kohta. Kostja esitab asjas väite, et poeg M , sündinud on eostatud ATi poolt ja põlvneb seega temast. Eeltoodust lähtudes soovib kostja asjas esitada vastuhagi lapse põlvnemise tuvastamiseks hagejast. Kostja soovib asjas esitada hageja vastu ka elatise nõude lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuhagi aluseks olevad asjaolud Kostja AT esitas 24.08.2006.a. asjas vastuhagi, milles soovib esitada hagi lapse põlvnemise tuvastamiseks, elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks ning poolte ühisvara jagamiseks käesolevas menetluses. Kostja vastuhagis märgitud asjaolude kohaselt sündis poolte kooselust XXX poeg M T (endine perekonnanimi T ). Kuna poolte abielu ei olnud lapse sünni ajal registreeritud, puudub lapse sünniaktis kanne isa ATi kohta. Kostja kinnitab oma vastuhagis kohtule asjaolu, et poeg M on eostatud ATi poolt ja põlvneb seega temast. Kuna AT ei olnud lapse eostamise ajal lapse emaga abielus, tuleb lapse põlvnemine isast teha kindlaks
lg.-te 1 ja 2 alusel, mille kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Et AT oma kirjalikus vastuses kostja vastusele teatas oma esindaja kaudu, et ta on poeg M isa, sest ta on faktiliselt seni last ülal pidanud ning teda oma pojaks pidanud, on kostjal alust arvata, et hageja võib vastuhagi antud nõudes omaks võtta. Arvestades asjaolu, et laps elab alaliselt kostja juures ning tema kasvatamisega tegeleb ainuüksi kostja ning kuna ta on käesoleval ajal (vastuhagi esitamise ajal) töötu, taotleb kostja hagejalt elatise väljamõistmist lapse ülalpidamiseks summas 5 000 krooni kuus alates vastuhagi esitamisest kohtule. Hageja enda sissetulekuteks on hagejalt laekuv rahasumma 1 500 krooni, töötu toetus summas 400.40 krooni ning riiklik peretoetus summas 600 krooni. Lisaks toetab kostjat lapse ülalpidamisel ka tema ema. Kostjal puudub kinnisvara ning ta pole ka ühegi äriühingu osanikuks ega aktsionäriks ning pole registritesse kantud ka FIE-na. Kostja andmetel töötab hageja alaliselt SV ja ka RK. Hageja on kvalifitseeritud keevitaja, omades igakuist sissetulekut ca 30 000 - 40 000 krooni. Lisaks eelnevale on kostja OÜ asutaja, ainuomanik ja juhatuse liige. OÜ osakapital on 186 400 krooni ja äriühing tegutseb edukalt nii S kui R . Hageja on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha summas 5 000 krooni kuus siiani tasutava 1 500 krooni asemel. Kostja on asjas esitanud ka dokumentaalsed tõendid lapsele kantavate kulutuste osas. Kostja oma nõudes poolte abielu ajal soetatud ühisvara jagamiseks taotleb ühisvara jagamist alljärgneval viisil: sõiduauto XXX registrinumbriga XXX. v.a. on soetatud poolte abielusuhete ajal 17.12.2004.a. ning peale abielusuhete lõppemist jäi sõiduauto hageja valdusse ja kasutusse ning kostjale teadaolevalt müüs hageja selle kostjalt nõusolekut saamata võltsitud volikirja kasutades OÜ-le . Kostja hindas sõiduauto turuväärtuseks 130 000 krooni. Kostja taotleb hagejalt rohkem saadud ühisvara arvelt välja mõista hüvitis summas 65 000 krooni kostja kasuks; OÜ (registrikood XXX osakapitaliga 186 400 krooni. OÜ on kantud äriregistrisse 27.07.2005.a. Kuna äriühing on asutatud poolte abielu kestel, on kostja arvates tegemist poolte ühisvaraga. Kuna osaühngu osa jääb hagejale, taotleb vastuhageja enamsaadud vara arvelt hüvitist poole (½) osaühingu osa väärtusena summas 93 200 krooni. Kokku palub vastuhageja välja mõista hagejalt rahalise hüvitisena enamsaadud ühisvara arvelt 158 200 krooni. Vastuhageja taotleb kohtul jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuhagi suhtes Hageja AT taotleb kohtul määrata lapse põlvnemise tuvastamiseks asjas DNA-ekspertiis. Elatise suurusele vaidleb hageja samuti vastu ning leiab, et tema hinnangul moodustavad kulutused lapsele kuus 3 467 krooni, seega elatis summas 1 800 krooni on küllaldane lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja kirjaliku seletuse kohaselt ei võimalda tema majanduslik olukord maksta kostjale lapse ülalpidamiseks elatist summas 5 000 krooni kuus. Hageja saab tööandjalt vaid palka ja lähetusraha reisi-, majutus- ja söögikulutuste katteks. Ka ühisvara jagamise osas esitas hageja oma vastuväited leides, et sõiduauto ei kuulu ühisvara hulka, kuna oli müüdud XXX. Ühisvara jagamisel määratakse ühisvara koosseis jagamise momendil, s.o. vastuhagi esitamise ajal XXX. Mis puutub OÜ-sse , siis hageja seisukohalt kuulub jagamisele osa suurusega 40 000 krooni. Hageja leiab, et jagamisele peaksid kuuluma ka abielu ajal võetud kohustused. Nimelt on AS-lt võetud laen abielu ajal perekonna huvides ning hageja soovib samas menetluses ka laenu puudutava vaidluse lahendamist. Hageja vastuhagi kostja vastuhagile poolte ühisvara jagamiseks Hageja esitas kostja vastuhagile 21.12.2006.a. vastuhagi põhjusel, et AT ei ole oma vastuhagis nimetanud kõiki ühisvara jagamisega seonduvaid asjaolusid ning selles jäi märkimata abielu kestel võetud laen AS-st . Hageja oli hagi esitamisel abielu lahutuse nõudes nõus ise kogu võetud laenu pangale tagastama ning ei soovinud kostjalt midagi nõuda. Kostja oma käitumisega näitas, et soovib saada raha ühisvara arvelt, unustades seejuures võetud kohustused. 30.11.2004.a. sõlmis hageja laenulepingu, mille kohaselt ta sai laenuks 15 988. eurot ehk 249 997.96 krooni. Laenulepingu p. 2.2. kohaselt oli laenulimiidi kasutamise sihtotstarbeks märgitud korteriomandi renoveerimine asukohaga XXX. tegelikult oli aga saadud raha eest soetatud sõiduauto XXX 8 000 euro eest, mis eesti kroonides võrdub 125 220 krooniga. Hageja sõtis ise S ja ostis sealt selle sõiduato. Kostja nõuab küll soetatud sõiduauto eest kompensatsiooni, kuid ei soovi täita kohustusi laenulepingu järgi panga ees. Peale sõiduauto soetamist oli allesjäänud raha kasutatud korteriomandi renoveerimiseks asukohaga XXX. Korteri renoveerimine seisnes eelkõige selles, et korteris oli välja ehitatud juuksurisalong. Kostja on elukutselt juuksur ja korteri renoveerimine oli teostatud tema huvides. AS-st saadud laenu tagastamise lõppjääk seisuga 10.01.2007.a. moodustab 16 114.69 eurot, mis on kroonides arvestatuna seisuga 20.12.2006.a. 252 140.10 krooni. Ning kostja osa sellest moodustab 126 070.05 krooni. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 126 070 krooni ning jätta kõik kohtukulud hageja kanda. Kohtuistungil sõlmisid pooled oma vastastikustes nõuetes ühisvara jagamiseks kompromissi ning palusid kohtul kompromiss kinnitada ning antud nõuetes asjas menetlus lõpetada. Kohus peab võimalikuks poolte kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada käesolevas tsiviilasjas kohtumäärusega TsMS § 428 lg. 1 p. 4 alusel. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et põhihagi poolte abielu lahutamiseks ning vastuhagi lapse põlvnemise tuvastamiseks ning elatise saamiseks tuleb samuti rahuldada, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Kohtuistungil ilmnes veenvalt asjaolu, et pooled on asunud eraldi elama ning mõlemad kinnitasid kohtule, et nende abielu suhted lõppesid 2005.a. septembrikuu keskpaiku. Kumbki pooltest ei avaldanud kohtule soovi kooselu jätkamiseks.
§-i 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi pooolte abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Ka kostja vastuhagi lapse põlvnemise tuvastamiseks tuleb rahuldada. Vastuhagi kohaselt sündis poolte kooselust XXX. poeg MT. Kuna poolte abielu oli lapse sünni ajal registreerimata, ei ole hagejat kantud lapse isana lapse sünniakti.
2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hageja end kohtus lapse isaks ei tunnistanud ja taotles asjas kohtul läbi viia DNA ehk molekulaargeneetiline ekspertiis eesmägiga tuvastada asjaolu, kas XXX sündinud MT põlvneb ATist. Eksperdi arvamuse kohaselt eksperdid tuvastasid, et uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada ATi (uuritud mehe) bioloogilist isadust MT (uuritud lapse) suhtes. Antud uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 7,7*10.7. Tõenäosus, mille kohaselt AT (uuritud mees) saab olla MT (uuritud lapse) bioloogiline isa (isaduse tõenäosus), on 99,999999 %-i. Hageja antud asjaolule enam vastuväiteid ei esitanud. Kuna asjas puudub pooltel edasine vaidlus lapse põlvnemise üle hagejast, tuleb vastuhagi antud nõudes rahuldada ning lugeda tuvastatuks poeg M põlvnemine hagejast. Kostja taotles oma vastuhagis hagejalt ka elatise väljamõistmist summas 5 000 krooni kuus alates asjas vastuhagi esitamisest 24.08.2006.a. Kohtuistungil kostja vähendas oma elatise nõuet 3 000 kroonile kuus ning hageja oli nõus sellist rahasummat kostjale lapse ülalpidamiseks maksma. Hageja ei vaidlustanud asjas ka asjaolu, et laps jääb elama oma ema ATi juurde ning tema kasvatada.
järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning sama seaduse § 60 lg. 1 kohaselt peab vanem ülal pidama oma alaealist last. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 3 000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni alates vastuhagi esitamisest Harju Maakohtule 24.08.2006.a. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et nii hageja kui kostja on asjas esitanud põhjendatud hagid ning need tuleb rahuldada. Käsitletavates nõuetes tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud ühisvara vaidlus, milles poolte taotlusel kohus kinnitab poolte kompromissi ning lõpetab antud nõudeis asjas menetluse TsMS § 428 lg. 1 p. 4 alusel. Menetluskulud riigilõivuna elatisenõudelt tuleb jätta ATi kanda ning temalt välja mõista riigituludesse aluseks võttes TsMS §-de 129 ning 179 sätteist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 18.06.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.