3-06-1378/20

3-06-1378 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-1378 Haldusasi A.H. u kaebus Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006 otsuse nr 40 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 01.11.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.H. u apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – A.H. , esindaja advokaat Valli Murde Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond, esindajad Signe Leibak ja Inge Kool RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. novembri 2006 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 15.06.
4. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED A.H. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006 otsuse nr 40 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt pöördus A.H. 18.05.2006 Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonda taotlusega toimetulekutoetuse määramiseks. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006 otsusega nr 40 jäeti kaebuse esitajale toimetulekutoetus määramata. Komisjon asus seisukohale, et sotsiaaltoetuse määramata jätmise põhjustas kaebuse esitaja ise, kuna ta ei esitanud andmeid perekonna tegeliku koosseisu, sissetulekute ja elukoha kohta. Kaebuse esitaja leidis, et sotsiaalhoolekande komisjon ei ole otsuse tegemisel järginud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatut, sest vaidlusaluses otsuses ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine HMS § 4 tähenduses. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on A.H. ule alates 01.11.2001 makstud täiendavat sotsiaaltoetust ja alates 01.09.2004 ka toimetulekutoetust. A.H. käis
5. a mais korduvalt sotsiaaltöötaja ja sotsiaaltööteenistuse sotsiaaltöö peaspetsialisti vastuvõtul, kus kaebuse esitajale selgitati toimetulekutoetuse määramist puudutavaid küsimusi. Vestlustes selgus, et oma elukohana määratleb A.H. enda omandisse kuuluvat eluruumi XXXXX, mis on ka rahvastikuregistri andmetel tema elukohana registreeritud. Samas kinnitas taotleja, et viibib iga päev oma abikaasa V.H. u majas XXXXXXX, kuna hooldab seal elavat haiget poega A.H. ut. Toimetulekutoetuse taotluses pereliikmena märgitud E-A H töötab mai algusest Tallinnas. A.H. esitas nõudmise, kus toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse tema elukohana XXXXXX Tartus ja tema perekonnaliikmetena avalduses märgitud isikuid, st pojad E.-A.H. ja A.H. . Samas teavitas taotleja, et ei esita avaldusele lisaks muid dokumente, kuna on juba kõik andmed sotsiaalabi osakonnale suuliselt või kirjalikult esitanud. Vestluste käigus selgitati A.H. ule tema õigusi toimetulekutoetuse taotlemisel ja paluti vajadusel esitada toimetulekutoetuse taotlus oma elukohajärgsesse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskusesse. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna andmetel oli A.H. u elukohaks mais
6. a eramu XXXXXX Tartus, kus ta elas koos oma abikaasa V.H. u ja poja A.H. uga, mistõttu soovitati tal pöörduda sotsiaalabi osakonna Ropka-Karlova piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja vastuvõtule. A.H. esitas 18.05.2006 sotsiaalabi osakonna Tähtvere-Veeriku piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale vormikohase avalduse toimetulekutoetuse taotlemiseks. Elukohaks avalduses on märgitud X tänav. Avalduses märkis A.H. toimetulekutoetuse taotlejana enda ja toetuse määramisel arvessevõetavate pereliikmetena E.-A.H. u ja A.H. u, kes on taotleja täiskasvanud pojad. Lisaks eeltoodule pöördus kaebuse esitaja 25.05.2006 sotsiaalabi osakonna Ropka-Karlova piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja poole selgitamaks võimalusi nimetatud piirkonnakeskuse kaudu maikuus toimetulekutoetust taotleda. Sotsiaaltöötaja selgitas taotlejale, et tema poolt 18.05.2006 esitatud avaldus toimetulekutoetuse saamiseks vaadatakse läbi sotsiaalhoolekande komisjonis, kuna taotleja esitatud andmetes esineb vasturääkivusi, nt on avalduses märgitud pereliikmeks E.-A.H. , samas on taotleja vestluse käigus väitnud, et poeg elab ja töötab Tallinnas. Samal päeval esitas kaebuse esitaja sotsiaalabi osakonnale (Raekoja plats 3) omakäelise seletuskirja, kus märkis enda ja A.H. u elukohaks XXXXXX Tartu. Eeltoodust lähtuvalt on kaebuse esitaja arvamus vastavalt sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) §-le 31 lg 1 ära kuulatud. Arvestades olukorda, kus isik toetuse taotlemise perioodil andis sotsiaalabi osakonnale erinevaid andmeid oma elukoha, perekonnaseisu ja pereliikmete kohta, 2 otsustas sotsiaalabi osakond isikule abi andmisel küsida vajalikke täiendavaid andmeid ka teistelt füüsilistelt isikutelt vastavalt SHS §-le 30 lg
7. 25.05.2006 seletuskirjas kinnitas A.H. u abikaasa V.H. (elukoht XXXXXX Tartu), et on aastaid toitnud ja ülal pidanud oma perekonnaliikmeid ning perekond ei vaja toimetulekutoetust, A ja A.H. vajavad meditsiinilist abi. V.H. on käinud A ja A.H. u tervisest tulenevate küsimuste osas sotsiaaltöötaja vastuvõtul, kus ta on samuti andnud ütlusi perekonna tegeliku elukoha, perekonna koosseisu ja sotsiaalse olukorra kohta. Sotsiaalabi osakonna erinevate kodukülastustega on samuti tõendatud, et kaebuse esitaja elab koos oma abikaasa V.H. uga eluruumis XXXXXX Tartu. Perekonna koosseisu kuulusid mais
8. a kaebuse esitaja, V.H. ja A.H. . Kaebuse esitaja esitas Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud andmed toimetulekutoetuse taotlemiseks, kuid ei esitanud SHS §-s 22 1 lg 3 p 2 ja 3 sätestatud dokumente. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
9. novembri 2006 otsusega A.H. u kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei riku vaidlustatud otsus kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. HMS § 4 sätestab, et kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. SHS § 3 lg 1 p 3 kohaselt on sotsiaalhoolekande põhimõtteks muuhulgas abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad. Vaidlustatud otsus ei ole ka selle põhimõttega vastuolus, kuna Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond on otsuses põhjalikult selgitanud, millistel asjaoludel ei saa järeldada, et kaebuse esitaja ja tema perekonna võimalused toimetulekuks ei olnud
10. aasta mais piisavad. Seega ei sisalda vaidlusalune otsus kaalutlusvigu ja on õiguspärane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED A.H. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
11. novembri 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006 otsus nr 40, teha Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonnale ettekirjutus toimetulekutoetuse määramiseks ja välja maksmiseks ning mõista Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonnalt välja moraalse kahju hüvitis apellandile toimetulekutoetuse maksmata jätmise eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Tartu Linnavalitsus alusetult toimetulekutoetuse maksmata jätnud. Kaebuse esitaja on esitanud alates
12. aastast toimetulekutoetuse avaldusi ja arveid eluruumi XXXXXX kulude katteks. Alates
13. aasta juunist jäid kaebuse esitaja alaealised lapsed ilma söögirahast. V.H. apellanti rahaliselt ei toeta. Kodukülastus annab teavet majandusliku olukorra kohta, kuid ei tõendada asjaolu, et apellant elab koos oma abikaasa V.H. uga. Apellandi tegelik elukoht on XXXXXX Tartus. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 3 Vastuväidete kohaselt peab HKMS § 32 lg 1 p 6 alusel apellatsioonkaebuses märkima, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Apellatsioonkaebus on laialivalguv ning paljasõnaline. Tartu Halduskohtu 01.11.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning rajaneb asjas kogutud tõenditele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus oma otsuses apellandi põhjendusi, väiteid ja taotlusi, mille kohaselt tuleks selles asjas vaatluse alla võtta mitte ainult
14. a mais toimetulekutoetuse maksmata jätmine, vaid kogu periood alates
15. aastast ja kohustada vastustajat apellandile tagantjärele toimetulekutoetust maksma. Samal põhjusel ei käsitle ringkonnakohus ka apellandi taotlust tema kasuks vastustajalt moraalse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Arvestades seda, et A.H. on halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud sotsiaalhoolekande komisjoni 26.05.2006 otsuse nr 40, millega jäeti talle määramata toimetulekutoetus
16. a maikuu eest ning ringkonnakohtus ei saa esitada täiendavalt nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud, jätab ringkonnakohus tähelepanuta need apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused, mis ei ole otseselt seotud vaidlustatud haldusaktiga. Eeltoodu alusel ei käsitle ringkonnakohus oma otsuses neid apellandi väiteid ja põhjendusi, mis on esitatud seoses
17. a aprilli ja juuni toimetulekutoetuse taotlustega, A.H. u varasema töövaidlusega, toimetulekutoetusevajadusega alates
18. aastast, elatise võimaliku suurusega, Tallinna Halduskohtu menetluses olevate (olnud) asjadega, maksuametis FIE-na registreerimisega ja varasemalt koostatud ekspertiisiaktidega. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et vastustaja poolt koostöös politseiga tehtud kodukülastused ja nende põhjal tehtud järeldused ei saa omada seost toimetulekutoetuse maksmise või mittemaksmisega. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja 26.05.2006 otsuse nr 40 tegemisel kodukülastuste käigus saadud teavet kasutanud ja teinud seda põhjendatult, selgitades enne otsustuse tegemist välja selle, kus taotluse esitaja tegelikult elab ja kes on temaga koos elavad perekonnaliikmed. Samuti on vastustaja otsuse tegemisel põhjendatult arvestanud ka kõiki muid neile teadaolevaid ning enne otsustuse tegemist väljaselgitatud asjaolusid ja asjakohast informatsiooni, s. h A.H. u abikaasa V.H. u selgitusi apellandi elukoha, nendega koos elavate perekonnaliikmete, perekonna sissetuleku ning toimetulekutoetuse vajaduse kohta. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et ta esitas vastustajale kõik vajalikud andmed
19. a mais toimetuleku taotlemiseks. Lähtudes kohtutoimikus olevast apellandi poolt sotsiaalabi osakonnale esitatud taotlusest ja selle lisast (toimiku lk 20-21) ning SHS §-st 221 on vastustaja 4 26.05.2006 otsuses nr 40 põhjendatult viidanud ka sellele, et A.H. ei esitanud koos taotlusega dokumente, mis tõendavad perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning tema poolt esitatud andmed taotleja elukoha ja taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete arvu kohta ei osutunud kontrollimisel tõesteks. Samas ei ole taotleja poolt nõutavate andmete mitteesitamine olnud taotluse rahuldamata jätmise aluseks ning vastustaja on
20. a mais toimetulekutoetuse mittemääramise otsuse teinud kõigi, s. h vastustaja enda poolt kogutud, materjalide alusel tulenevalt SHS §-st 223 lg 3 p 1 ja
21. Põhjendamatu ja tõendamata on apellandi väide, et halduskohus rikkus menetlusnorme, kuna ei andnud kaebajale kohtuvaidluste käigus sõna, kuigi kaebaja tahtis vastaspoolele küsimusi esitada. Toimiku materjalidest ja 12.10.2006 toimunud halduskohtu istungi protokollist nähtuvalt vastab kohtuistungi protokoll HKMS § 20 ja TsMS § 50 nõuetele. TsMS § 402 sätestab kohtuvaidluse sisu ning selle kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega ja vastata teise menetlusosalise kohtukõnele repliigiga. Eeltoodu kohaselt puudub menetlusosalisel kohtuvaidluse staadiumis õigus esitada vastaspoolele küsimusi ning soovi korral oleks menetlusosalisel olnud õigus küsimusi esitada asja sisulise läbivaatamise käigus. 12.10.2006 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt on A.H. asja sisulise läbivaatamise käigus sõna saanud, kuid protokollist ei nähtu, et A.H. või tema esindaja oleksid selles menetlusstaadiumis soovinud vastaspoolele küsimusi esitada ning, et halduskohus oleks küsimuste esitamise ära keelanud. Samuti nähtub 12.10.2006 toimunud halduskohtu istungi protokollist, et kohtuvaidluste käigus kumbki pool enam sõna ei soovinud ning ringkonnakohtul puudub alus protokollis kirjapandut mitte usaldada. Samuti on põhjendamata ja tõendamata apellandi väited selle kohta, et esimese astme kohtu kohtunik oli erapoolik, toimikus ei olnud kõiki vajalikke tõendeid (alates
22. a), vastustaja tehtud X-tee päringud olid põhjendamatult valikulised ning arvestatud ei ole poolte erinevat õigusvõimet. Kuna ükski
23. a mais toimetulekutoetuse mittemaksmisega seotud apellandi väide ei anna alust Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk