lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning pooled ei avaldanud soovi olla ärakuulatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. 06.09.2006.a. vastuses on kostja tunnistanud hageja nõuet ning sisulisi vastuväiteid nõudele esitanud ei ole. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS-i (AS õigusjärglane) ja kostja vahel 08.06.1999.a. sõlmitud XXX leping nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 3367,47 krooni ja viiviseks 3367,47 krooni. 2 Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale perioodil 08.06.1999.a - 08.09.1999.a. esitatud arvetest, kokku summas 3367,47 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks vastavalt arvete väljatrükkidele välja mõista põhivõlg summas 3367,47 krooni. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. AS mobiilteenuste kasutamise tingimuste VII peatükist punktist 7.5 nähtuvalt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised põhivõla 3367,47 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 6734,94 krooni. Kooskõlas
lg 1 p1 tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus viivitamata täidetavaks. Seega kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 560 krooni. Seoses kostja ajutise viibimisega välisriigis, tuli tõlkida kohtuteade soome keelde, et edastada materjalid vastava pädeva justiitsasutuse kaudu kostjale välisriigis. Ehkki enne hagimaterjali kättetoimetamist kostjale välisriigis, oli kostja asunud Eestisse tagasi, oli hageja kandnud seega juba menetluskulusid tõlketeenuse näol, mis on vastavalt 142,15 krooni. Tõlkekulud on
p 1 järgi kohtukulud ning need tuleb kanda kostjal, kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast, so hagejale kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja õigusabikulu 336,75 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.