3-06-1797 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-1797 Haldusasi T.V. kaebus A . Vallavalitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.02.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.V. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
- veebruari .2007 määrus osas, millega tunnistati T.V. kaebus tervikuna esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega ja saata asi samale halduskohtule tagasi eelmenetluse läbiviimiseks T.V. kaebuses ja selle täienduses esitatud ning A . Vallavalitsuse poolt pärast
- aastat antud haldusaktide ja tehtud toimingutega seotud kahjunõude osas. A . Vallavolikogu 26.03.1993 otsusega ja
- a ehitusloa väljastamisega seotud kahjunõudes HKMS § 12 lg 3 järgi menetluse lõpetamise osas tuleb halduskohtu vaidlustatud määrus jätta muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD T.V. esitas 05.09.2006 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus välja mõista A . Vallavalitsuse õigusvastase tegevusega põhjustatud varaline ja mittevaraline kahju. 02.11.2006 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse. Tartu Halduskohus tunnistas 27.02.2007 määrusega T.V. kaebuse esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega ja lõpetas selle kohtuliku menetluse. Määruse kohaselt võimaldab HKMS § 9 lg 4 avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist nõuda kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kaebusest ja sellele 30.09.2006 esitatud täiendusest (saabus kohtusse 02.10.2006) ei nähtu, et peale aastal 1993 antud haldusaktide ja sooritatud toimingute on veel ka hilisemaid haldusakte või toiminguid, mis said olla õigusliku aluseta püstitatud hoone ehitamise ja seega ka kaebuses väidetud kahju tekkimise põhjuseks. Kuna kaebuse esitamise ajaks oli möödunud enam kui kümme aastat väidetavalt kahju tekitanud haldusaktide vastuvõtmisest ja toimingute sooritamisest, on kaebus esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaja rikkumisega. Kohus on andnud piisava aja täiendavate taotluste, põhjenduste ja tõendite esitamiseks. Kuni käesoleva ajani pole kaebuse esitaja ise ega talle riigi poolt määratud õigusabi osutaja kohtule täiendavalt midagi esitanud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED NING VASTUSTAJA VASTUVÄITED T.V. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 27.02.2007 määruse ning saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt on kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitaja sai 26.03.1993 enda nimele maaeralduse ning ehitusloa juba alustatud kõrvalhoone ümberehitamiseks elumajaks. Selle alusel püstitatud hoone kanti hooneregistrisse. Hoone oli püstitatud õiguslikul alusel ning heauskselt. 19.12.1997 esitas kaebuse esitaja avalduse maa erastamiseks, mis registreeriti samal päeval valla registris nr
- Kaebuse esitajat käsitleti kuni
- a maamaksukohuslasena, mis lõi temas õigustatud ootuse ja ettekujutuse, et temal on maa ja sellel oleva ehitise omamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks täielik õiguslik alus. 05.07.2001, mil kaebuse esitaja sõlmis ehitise kui vallasasja ostu-müügilepingu G. B., ei ilmnenud samuti maa erastamise võimatus ega ehitustealuse maa õigustatud subjektidele tagastamine. Alles pärast 05.07.2001 sai T.V. hooned omandanud G. B. kaudu tagantjärele teada, et A . Vallavalitsuses on kohtuotsus 22.03.1996 haldusasjas nr 3-3/96, millega on tühistatud A . Vallavolikogu otsus 26.03.1993 T. V maa eraldamise kohta. T.V. ei olnud haldusasja menetlusse kaasatud. Sellega oli ta kaotanud tagaselja õiguse maa kasutamisele, kuid ehitusluba, mille alusel hooned olid püstitatud, tühistatud ei olnud. Maa kinnistati M F jt. nimele. 04.08.2003 esitas T.V. kaebuse Jõhvi Halduskohtule A . Vallavalitsuse kohustamiseks maa ostueesõigusega erastamiseks. Tartu Ringkonnkohus jättis 20.03.2006 otsusega haldusasjas nr 3-237/2003 kaebuse rahuldamata. Materjalidest ei nähtu, et T. V väljastatud ehitusluba oleks tühistatud. Seega on hooned püstitatud seaduslikul alusel, ning tegemist ei ole ebaseadusliku ehitisega, nagu seda väidab A . Vallavalitsus. Kuna T. V kuuluv ehitis on püstitatud seaduslikul alusel, ta on esitanud avalduse selle ehitise all oleva maa erastamiseks, tuleb teda käsitleda analoogselt kõigi maa erastamise subjektidega. T. V kuuluva elumaja alune maa tagastati M. F omandusse alles 17.10.2000, A . Vallavalitsuse tagaselja tehtud korraldusega, millest kaebuse esitaja sai teada alles pärast 05.01.
- A . Vallavalitsus on seega tekitanud T. V kahju õiguslikul alusel püstitatud hoonetealuse maa erastamata jätmisega ning maa tagastamisega maareformi õigustatud subjektile. Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2006 otsuses haldusasjas nr 3-237/2003 selgitas ringkonnakohus kaebuse esitajale, et temal on õigus esitada kahjunõue, mille kaebuse esitaja esitas 3 kuud pärast ringkonnakohtu lahendi kättesaamist. Seega on kaebus tulenevalt HKMS §-st 9 lg 4 esitatud tähtaegselt. Kahjunõude esitamisel ei ole 2 rikutud HKMS §-s 9 lg 4 märgitud tähtaega. Kaebuses on konkreetselt esitatud nõue, milleks on maa erastamise õiguse kaotamisega ning sellest tuleneva eluaseme (hoonete) kaotamine. A . Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on notar 05.07.2001 lepingupooltele selgitanud, et ehitisealune maa on tagastatud õigustatud subjektidele. Sarnaselt on notar selgitanud kaebuse esitajale antud asjaolu 22.04.2003 toimunud võõrandamistehingu ajal. Seega on kaebuse esitaja antud hoone omandanud 22.04.2003 teadmisega, et puudub võimalus ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks. Kaebuse esitaja on kaotanud ka kohaliku omavalitsuse poolt
- a talle tekitatud kahju nõude õiguse. Kui asuda seisukohale, et T.V. pidi saama teada talle tekitatud kahjust 05.07.2001, millal ta sõlmis G. B notariaalse ostu-müügilepingu poolelioleva elamu müügiks, siis hakkas hiljemalt 05.07.2001 kulgema ka kaebuse esitamise 3-aastane tähtaeg. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid ta on muul viisil haldusakti andmisest teada saanud ja soovib akti vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui ta on seda teinud, siis võib kaebetähtaeg kuuluda ennistamisele, ent kui ta on viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Sellisele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud ka 25.01.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-58-00 ja 19.01.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-
- Antud juhul ei ole kaebuse esitaja teinud kõike temast olenevat, et saada selgust akti sisu osas ning välja selgitada selle õiguslik tähendus ja vaidlustamise vajalikkus, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt. Pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus, ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Tulenevalt eeltoodust on kaebus esitanud seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes ning puudub alus kohtumääruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Tartu Halduskohtu 27.02.2007 määrus tuleb tühistada osas, millega tunnistati T.V. kaebus tervikuna esitatuks seaduses sätestatud tähtaja rikkumisega ja saata asi samale halduskohtule tagasi eelmenetluse läbiviimiseks T.V. kaebuses ja selle täienduses esitatud ning A . Vallavalitsuse toimingutega seotud kahjunõude osas. A . Vallavolikogu 26.03.1993 otsusega ja
- a ehitusloa väljastamisega seotud kahjunõudes HKMS § 12 lg 3 järgi menetluse lõpetamise osas tuleb halduskohtu vaidlustatud määrus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et
- a otsuse ja
- a ehitusloa väljastamisest tingitud kahjunõude osas on T.V. 05.09.2006 kaebus esitatud kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS §-s 9 lg 4 märgitud tähtaega rikkudes, kuna kaebuse esitamise ajaks oli möödunud 10 aastat haldusakti andmisest ja toimingu tegemisest. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu väitega, et kaebusest ja selle täiendusest ei nähtu, et peale
- a antud haldusaktide ja sooritatud toimingute on kahju hüvitamise nõue esitatud veel seoses hilisemate haldusaktide või toimingutega, mis saavad olla hoone omandiõiguse kaotuse aluseks. 05.09.2006 esitatud kaebuses on T.V. märkinud, et
- a registreeris vallavalitsus kaebaja maa erastamise avalduse, kuigi selleks asjaks oli vallavalitsusele teada halduskohtu otsus, millega oli tühistatud A . Vallavolikogu
- a otsus kaebuse esitajale Uusküla külas maa eraldamise kohta. Veel on T.V. viidanud vallavalitsuse 17.10.2000 korraldusele nr 349 ja sellele, et kuni
- aastani käsitles vald kaebuse esitajat maamaksukohustuslasena. Samuti on T.V. esitanud 3 mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, märkides kahjunõude alusena ka vallavalitsuse tegevust ja tegevusetust hilisemal perioodil kui
- 02.10.2006 on kaebaja vastavalt halduskohtu määrusele kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi ja viidanud kahjunõude alusena endiselt vallavalitsuse
- a toimingule maa erastamise avalduse vastuvõtmise kohta, misjärel T.V. tegi maa ümbermõõtmise 0,15 ha-le maale, kuigi vallavalitsus oli juba teadlik
- a halduskohtu otsusest maa eraldamise
- a otsuse tühistamise kohta. Samuti on kaebuse esitaja jätkuvalt viidanud sellele, et temalt nõuti aastail 1993-2000 maamaksu ning 17.10.2000 tehti korraldus nr 349, millega tagastati maa õigustatud subjektidele ja mille tulemusena muutus ka kaebaja ehitatud hoone tagastatava maa oluliseks osaks. Kaebuse täienduses on kaebaja viidanud sellele, et A . Vallavalitsus on talle kahju tekitanud tegevusetusega, mis seisnes selles, et teda ei teavitatud õigeaegselt teda puudutavate haldusaktide vastuvõtmisest ja toimingute tegemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et T.V. ei ole esitatud kaebuses ja selle täienduses kahjunõude alusena viidanud
- aastast hilisematele vastustaja haldusaktidele või toimingutele. Seda, kas viidatud haldusaktide ja toimingutega on kaebuse esitajale ka reaalselt kahju tekitatud ja milline see kahju olla võib, saab välja selgitada üksnes asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuna halduskohtu vaidlustatud määrus on tehtud eelmenetluse staadiumis ja halduskohus on selle tegemisel jätnud põhjendamatult käsitlemata T.V. kaebuses ja kaebuse täienduses märgitud
- aastast hilisemad haldusaktid ja toimingud ning ei ole seetõttu hinnanud kaebuse esitamise tähtaegsust viidatud hilisemate haldusaktide ja toimingute osas, siis tuleb eelnimetatud osas saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Viivi Tomson Agu Timmi 4 Maili Lokk