KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-20955 T

) §-de 60 ja 61 kohaselt vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Sama paragrahvi lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt

§-st 61 lg 4 (14.05.2004 jõustunud redaktsioonis) ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Rahalise nõude arestimise aktist nähtub, et K.K. ilt on Põlva Maakohtu 15.09.1998 otsusega tsiviilasjas 2-294/98 H.M. kasuks välja mõistetud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise 500 krooni suuruse elatusrahana. Hageja ei ole Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt

1. a saanud maksustatavat tulu. Hageja ei töötanud, kuna õppis kõrgkoolis päevases õppes. H.M. lõpetas
2. a Eesti Maaülikooli bakalaureuseõppe, mida tõendab diplomi koopia ja jätkas
3. a sügisest õpinguid Eesti Maaülikoolis magistrandina. H.M. on saanud õppimise ajal õppelaenu kokku 51 000 krooni, Põlva linnavalitsuse poolt on makstud hagejale perioodil jaanuar 2005 – mai 2006 toimetulekutoetust keskmiselt 1846 krooni kuus. Hageja seletuse kohaselt
4. a suvel ta töötas ja sai töötasu kokku 28 000 krooni, alates septembrist ta seoses õpingute jätkamisega ei saa enam töötada. Hageja tõendas, et ühes kalendrikuus kulub R.K. i ülalpidamiseks keskmiselt 2840 krooni, sealhulgas toidule 1570 krooni.
5. a juunikuus kulus R.K. ile seoses kooli lõpetamisega 9070 krooni, juulikuus 2340 krooni ja augustikuus 4300 krooni, vajalik on teha kulutusi püsikaupade ostmiseks vee 6550 krooni ulatuses. K.K. töötab alates 13.07.2005 AS-s L, tema keskmine igakuine netotöötasu hagi esitamisele eelneva 12 kuu töötasu põhjal on 10 103 krooni. K.K. i igakuised väljaminekud on tema koostatud arvestuste kohaselt keskmiselt 7782 krooni, sealhulgas elatisraha kahele lapsele kokku 3000 krooni. Laenu igakuise tagasimakse suurus on 866.75 krooni. Kindlustuspoliisist nähtuvalt on kostja kindlustusmakse suurus 1454 krooni. Kostja kasutab volikirja alusel mootorsõidukit Opel Vectra, mille liikluskindlustuse kuue kuu makse suurus on 425 krooni. Küttekulusid tõendas kostja arvega lõhutud küttepuude eest summas 10 620 krooni; prügivedu OÜ Põlva Kommunaal I kviitungiga summas 125 krooni. Kohtutäitur Aive Kolsari tõendi kohaselt on H.M. kohtutäituri kaudu viimati K.K. ilt elatist saanud 04.02.2000 summas 370 krooni (elatiselt 500 krooni oli kinni peetud tulumaks 130 krooni). Varasemalt – ajavahemikul 01.02.199-31.12.1999 on K.K. i töötasust kinni peetud elatist 9900 krooni, millest on H.M. le üle kantud pärast tulumaksu kinnipidamist 6956 krooni. Vastavalt

§-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, sealhulgas ka lapse vajadusi rahuldav ülalpidamiskohustus. Hageja on välja arvestanud, et R.K. i ülalpidamiseks kulub ca 2840 krooni kuus, 2006. a suvekuudel on keskmine kulutus olnud isegi 5236 krooni, seda küll peamiselt kooli lõpetamise tõttu. Sotsiaalministeeriumi tellimusel koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodika” kohaselt on terve, üle 14-aastase linnalapse keskmine ülalpidamiskulu 3210 krooni kuus, sealhulgas toidule 1160 krooni. Ülalpeetav R.K. on 16aastane. Kuigi kostja keskmine sissetulek 10 103 krooni kuus, võimaldaks ka hageja poolt 3 taotletud ulatuses, s.o. 3000 krooni kuus elatise väljamõistmist, jääks sel juhul suurem osa lapse ülalpidamiskuludest kostja kanda. Asjaolu, et hageja õpib, ei saa olla põhjuseks, et ta ise ei peaks lapse ülalpidamisest osa võtma. Seega, arvestades vanemate varalist seisundit kui ka lapse vajadusi arvestav kostjalt väljamõistetav elatise suurus igakuise elatusrahana peaks olema 2250 krooni. Kostja igakuiste püsivate väljaminekute suuruseks ilma elatisrahata on tema enda poolt koostatud arvestuste järgi 4781 krooni. Hageja kommunaalkulud on kommunaalteenuste arvete põhjal keskmiselt 575 krooni kuus, sealhulgas küttekulu 442 krooni. Sellest tulenevalt on põhjendatud arvestada kostja küttekulu kuus vähemalt samas ulatuses, nagu see on hagejal. Eeltoodu alusel kujuneb kostja püsikulude suuruseks kuus ca 4340 krooni. Elatise väljamõistmisel 2250 krooni suuruse elatusrahana jääks kostjale tema keskmiselt 10 000 kroonisest kuusissetulekust 7750 krooni. Igakuiste püsikulude nimetatud summast mahaarvamisel jääb kostjale veel 3410 krooni, mis võimaldab anda elatist ka kostja teisele lapsele samas ulatuses, kui hageja juures elavale lapsele ning tasuda varasemat elatise mittemaksmisest tulenevat võlga. Elatise väljamõistmisel 2250 krooni suuruse elatusrahana saaks hageja pärast tulumaksu kinnipidamist sellest ca 1730 krooni. Hageja lisades omapoolselt samasuguse summa, oleks võimalik 16-aastase R.K. i vajaduste rahuldamiseks kasutada 3460 krooni, milline summa vastab sellises eas lapse vajadustele. Kuigi H.M. õppimise tõttu hetkel ei tööta, tuleb arvestada asjaoluga, et tal on nõudeõigus kostja vastu 39 500 krooni ulatuses.

§ 70

lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hageja on pöördunud elatise suurendamise nõudega kohtu poole 02.08.2006 ning taotlenud suurendatud elatise suurendamist tagasiulatuvalt alates 02.08.

1. Elatise väljamõistmine kostjalt suurendatud ulatuses alates 02.08.2005 on põhjendatud. Kohtutäitur on tõendanud, et K.K. ei ole alates
2. a ülalpidamiskohustust täitnud, kuigi alates 13.05.2005 töötas ta AS-s L ja sai töötasu, mis võimaldas ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei ole nimetatud asjaolu esinemist ümber lükanud, vaid on tunnistanud, et tal esineb hageja ees elatise võlgnevus 39 500 krooni. Kuna pärast hagi esitamist on kostja vabatahtlikult maksnud elatist kokku 3000 krooni, millist asjaolu kinnitas hageja kohtuistungil, tuleks kostjal hagejale viivitamatult perioodi eest 02.08.2006-02.11.2006 tasuda veel 3750 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS K.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega suurendada Põlva Maakohtu 15.09.1998 otsusega H.M. kasuks välja mõistetud elatist alaealise lapse R.K. i ülalpidamiseks 1750 kroonini kuus, mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 02.08.2005 kuni 02.08.2006 ühekordse summana 21 000 krooni ning alates 02.08.2006 kuni R.K. i täisealiseks saamiseni 03.03.2008 igakuiselt 1750 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole igakuise elatusraha suurendamine 2250 kroonini põhjendatud. Kohus on elatusraha suuruse määramisel ebaõigesti hinnanud apellandi varalist seisundit ning asjaolu, et apellandil on veel teine laps, kelle suhtes on ülalpidamiskohustus. Igakuiste püsivate väljaminekute kohta esitatud arvestuses oli välja toodud ainult hädavajalikud kulutused, muuhulgas kulutused küttepuudele 885 krooni kuus tulenevalt küttepuude eest tasumiseks esitatud arvest. Küttekulu sõltub köetava pinna suurusest, hoone vanusest, soojapidavusest jms. Seetõttu ei saa kulutusi osaliselt ebamõistlikeks hinnata üksnes seetõttu, et hageja vastavad kulud on väiksemad. Elamu on esimese Eesti Vabariigi ajal ehitatud talu, kus on kokku viis küttekollet. Lisaks maja kütmisele kulub küttepuid ka 4 puuküttega pliidil toidu valmistamisele, samuti sauna kütmiseks ja vee soojendamiseks. Vastustaja elab tsentraalkütte ja -gaasivarustusega korruselamus 2-toalises korteris. Hageja kommunaalteenuste arvetest nähtuvalt on tema küttekulutused tunduvalt väiksemad muu hulgas ka üliodava gaasihinna (5-6 krooni kuus) tõttu. Seega on vajalikest püsikulutustest 443 krooni alusetult välja jäetud. Kostja palgaarvestusandmetest nähtuvalt on kuusissetulek 10 000 krooni kujunenud tulenevalt ületunnitööst ja puhkepäevadel töötamisest. Selline töökoormus (üle 100 ületunni), on vastuolus tööseadustega ega saa kesta igavesti. Riiklikule tööajanormile vastav või sellele lähedane töötundide arv ja sellest tulenev netopalk on tegelikult jäänud 8000 krooni piirimaile. Arvestades püsikuludeks 4781 krooni, on niisugustel kuudel sissetulekutest pärast püsikulude mahaarvamist järele jääv summa ainult veidi rohkem kui 3000 krooni, mis ei võimalda kahele lapsele võrdselt elatist maksta ja lisaks veel elatisevõlga tasuda. Apellandil on veel teine laps - xxxxxx sündinud tütar M. K. , keda apellant toetab vabatahtlikult.

§st 61 lg 5 mõttest tulenevalt ei tohi elatise väljamõistmisel vanemalt tema teine laps osutatud vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on elatise suurendamine 2250 kroonini eeltooduga vastuolus. Vastustaja ise on arvestanud lapse vajadusteks igakuiselt keskmiselt 2840 krooni, millest elatis 2250 krooni moodustab enam kui pool. Elatise suurendamise hagi esimese astme kohtus menetlemise ajal ostis vastustaja sõiduauto Opel Vectra, mille ehitusaasta on 1996. a ja turuväärtus ca 40 000 krooni. Eeltoodu annab alust arvata, et väidetavast mittetöötamisest olenemata on hagejal arvestatavaid sissetulekuallikaid. Eeltoodust tulenevalt on apellant nõus elatise suurendamisega 1750 kroonini. H.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja tegelik kuu netosissetulek suurem, kui tuvastas maakohus. Apellant ei ole vastu vaielnud asjaolule, et tema keskmiseks kuu netosissetulekuks on 10 000 krooni. Palga arvestamise aluseks tuleb võtta Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusega nr 275 kehtestatud „Keskmise palga arvutamise kord“ ning sellest tulenevalt oli K.K. i keskmine sissetulek arvutamise vajaduse tekkele eelnenud kuuel kuul brutosummana 15 654.00 krooni ja netosummana 12 200 krooni. Kostja igakuised püsikulud, sh küttekulud on väiksemad tema poolt väidetavatest. Kostja poolt esitatud küttepuude arve on fiktiivne ja selles nimetatud kogust puid ei ole kostjale toodud. Antud juhul puuduvad

§-s 61 lg 6 sätestatud asjaolud, mis tingiksid väljamõistetud elatusraha vähendamist alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks alates 01.01.2007 kehtestatud 3600 krooni kuus. Pool nimetatud summast on 1800 krooni. Taoline summa aga ei lähtuks ei kostja varalisest seisust ega lapse vajadustest. Hageja poolt soetatud sõiduauto turuhind oli oluliselt väiksem ja see oli kingitud ristivanemate poolt pojale R.K. ile põhikooli lõpetamise puhul. H.M. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega suurendada K.K. ilt H.M. kasuks alaealise lapse R.K. i ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 3000 kroonini kuus ja tagasiulatuvalt ühekordse summana väljamõistetud elatusraha 36 000 kroonini ning alates 02.08.2006 mõista K.K. ilt välja igakuiselt 3000 krooni kuus kuni lapse R.K. i täisealiseks saamiseni 03.03.2008, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on kostja tegelik kuu netosissetulek on suurem, kui tuvastati maakohtu otsusega. Apellant ei ole vastu vaielnud asjaolule, et tema keskmiseks kuu netosissetulekuks on 10 000 krooni. Asjaolud, kui palju töötades keskmine netosissetulek on kujunenud, ei oma antud asja seisukohalt tähtsust. Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusega 5 nr 275 kehtestatud „Keskmise palga arvutamise kord“ järgi oli K.K. i keskmine sissetulek arvutamise vajaduse tekkele eelnenud kuuel kuul brutosummana 15 654 krooni ja netosummana 12 200 krooni. Apellandi igakuised küttekulud on väiksemad tema poolt väidetavatest. Kostja poolt esitatud küttepuude arve on fiktiivne ja selles nimetatud kogust puid ei ole kostjale toodud. Kostja püsikulude hulka on arvatud kulusid, mis ei ole hädavajalikud ja mille olemasolu ei ole tõendatud. Põhjendanud ei ole, kuidas on kostja püsikuludeks saanud just nimelt 4340 krooni. Kommunaalkulude arvestamisel tulnuks arvestada asjaoluga, et kostjaga elab veel kaks isikut. Tõendatud on ainult elekter ja pangalaen, kõik muud kulud on dokumentaalselt tõendamata. Puudub prügi igakuise äravedamise leping. Järelepärimisel OÜ-st Põlva Kommunaal ilmnes, et K.K. on prügiveo tellinud vaid oktoobriks

1. a ja prügivedu on toimunud vaid 29.10.
2. Maakohus on aga prügiveo arvestanud igakuiseks kuluks. Alusetu on ka telefonikulu arvestamine, kuivõrd K.K. il puudub liitumisleping ja kasutatava numbri omanik on teine isik. Ebaõige on ka seisukoht, mille kohaselt tuleb arvestada hageja varalise seisundi hindamisel asjaolu, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu 39 500 krooni ulatuses. Tegemist on varasema elatusraha võlgnevusega, mida kostja ei ole asunud välja maksma, mis on käesolevaks ajaks veelgi kasvanud. Selle asemel, et täita temal lasuvat võlakohustust, on kostja asunud hoopis suurendama oma isiklikku heaolu ja suurendanud oma maksekohustusi täiendavate pangalaenude võtmisega. Arvestatud ei ole lapse R.K. i faktilisi vajadusi. Lapse vajaduste kindlakstegemisel on väidetavalt lähtutud „Lapse ülalpidamiskulude arvestamise metoodikast“, millise kohaselt üle 14-aastase linnalapse ülalpidamiskulu on 3210 krooni kuus. Seejuures ei ole arvestatud, et tegemist on muutuva suurusega, mis käesolevaks ajaks on muutunud, lähtudes elukalliduse kasvust ja
3. aastaks määratud näitajatest (miinimumpalk, toetused jm). Seejuures on arvestatud vaid lapse regulaarsed kuukulud, kuid arvestamata on ka temale kuluvad kommunaalkulud ja elekter, internetikulud ja taskuraha, mis kokku moodustavad ca 1000 krooni kuus ja täiendavad ettenägematud kulutused ca 1000 krooni kuus. Seega on tegelikud kulud lapsele ca 5000 krooni kuus netosummana, seega ühe vanema kohta 2500 krooni kuus. Sellest tulenevalt on nõue 3000 krooni brutosummana õiglane ning seaduses ettenähtud kriteeriumitest lähtuv elatusraha summa, mis tuleks kostjalt välja mõista. Alusetu on kostja viide vajadusele anda elatist ka oma teisele lapsele. Teine laps M. K. on 8aastane ja eelnimetatud metoodika kohaselt on tema ülalpidamiskulu väiksem. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Vastavalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooltel ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust selle üle, et kostjal on kohustus maksta elatist pojale R. ka ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.o arvates 02.08.2005, ning et Põlva Maakohtu 15.09.1998 otsusega väljamõistetud elatist tuleb suurendada. Pooltel on vaidlus selles, millises ulatuses tuleb poja ülalpidamiseks elatist suurendada. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt on põhjendatud hageja vastuapellatsioonkaebus. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Vaidlustatud maakohtu otsust tuleb muuta osas, millega kohus määras kindlaks väljamõistetava igakuise elatise suurusena 2250 krooni. Ringkonnakohus suurendab poolte lapse R. i ülalpidamiseks väljamõistetavat elatist 2750 kroonini kuus. 6 Tulenevalt

§ 61

lõigetest 1-3 kuulub elatis väljamõistmisele ka juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise suuruse kindlaksmääramiseks peab kohus kindlaks tegema lapse vajadused ning mõlema vanema varalise seisundi ning kohustatud isiku parema varalise seisundi korral suurendama elatist määrani, millises ulatuses suudab kohustatud isik ülalpidamiseks vahendeid anda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates teinud kindlaks lapse R. i ülalpidamiskulude suuruse 3460 krooni kuus, kostja igakuiste sissetulekute suuruse 10 103 krooni ning kostja igakuiste püsikulude (sh kütte-, telefoni- ja prügiveokulud) suuruse 4340 krooni. Poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud väited ja täiendavad tõendid ei anna alust tuvastada eelnimetatud asjaolusid maakohtu poolt toodust erinevalt. Apellandi väide, et tema töötasu taoline suurus tuleneb sellest, et ta teeb pidevalt ületunde, ei ole põhjendatud, kuivõrd elatise väljamõistmisel arvestatakse kohustatud isiku kõiki sissetulekuid, s.h töötasu, mis on saadud ületundide tegemise ja puhkepäevadel töötamise eest. Põhjendatud ei ole ka vastuapellandi väide, et kostja keskmise netotöötasu suuruse arvestamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusega nr 275 kehtestatud „Keskmise palga arvutamise korrast“, kuivõrd nimetatud korra alusel arvutatakse keskmist palka seaduses ettenähtud keskmise palga säilitamise, tagamise ja maksmise juhtudeks, mitte elatise suuruse kindlaksmääramiseks. Maakohus on õigesti lähtunud kostja keskmise igakuise netotöötasu kindlakstegemisel hagi esitamisele eelneva 12 kuu kostja töötasust, kuivõrd nimetatud perioodi ajaline kestus võimaldab paremini prognoosida kostja edasiste sissetulekute võimalikku suurust. Põhjendatud ei ole samuti vastuapellandi väited, et kostja kommunaalkulude väljatoomisel tuleb arvestada ka kostjal oleva kahe perekonnaliikmega ja et kostja pole oma kulutuste suurust peale elektri ja laenumaksete tõendanud. Kostja kommunaalkulude osa eraldi väljatoomiseks ei ole käesoleval juhul vajadust, kuivõrd kostja seletuste kohaselt on tal kooselu K. V. lõppenud. Maakohus on kostja püsikulude mõistliku suuruse kindlaksmääramisel õigesti lähtunud kostja seletustest ja esitatud tõenditest, sh tl-l 59 asuv küttepuude arve ning tl-l 61 asuv prügiveokviitung. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti elatise kostjalt välja mõistnud väiksemana, kui kostja majanduslik olukord seda võimaldab.

§-st 49 ei tulene, et vanemate rahaline panus lapse ülalpidamisse peaks igal juhul võrdne olema, vaid arvestada tuleb ikkagi kummagi vanema konkreetseid võimalusi. Ringkonnakohtu arvates on kostja oma sissetulekute juures võimeline andma poolte lapsele ülalpidamist 2750 krooni ulatuses kuus, sest taolise elatisesumma juures ei jää kostja teine laps M. võrreldes R. iga halvemasse olukorda ning ka kostjale jääb pärast ülapidamiskohustuste täitmist piisav summa oma püsikulude katmiseks. Elatise selline suuruse puhul on arvestatud ka asjaoluga, et vastavalt tulumaksuseadusele peab hageja elatise saajana maksma sellelt tulumaksu. Kuivõrd hageja õpib ning tema peamisteks sissetulekuallikateks on vaid toimetulekutoetused, siis ei saa hageja tagada R. ile ülalpidamisvahendite andmist samas suuruses nagu seda saab teha kostja. Ainuüksi asjaoluga, et hagi menetlemise ajal on hageja nimele registreeritud 40 000 krooni maksev sõiduauto Opel Vectra, ei ole tõendatud, et hageja oleks selle ostnud ja et hageja varanduslik olukord on hea. Hageja seletuste kohaselt on nimetatud sõiduki kinkinud pojale R. i viimase ristivanemad ning kostja ei ole hageja antud väidet omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätab ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda. 7 Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 8 Egon Konsand