) §-st 4 kui mittetäielikku kohustust, mis oli ajendatud kujuteldavast kõlbelisest kohustusest kostja ees ja mille täitmist kostja tegelikult nõuda ei saa. Raha üleandmist ei ole tegelikkuses toimunud, mistõttu on hagejal õigus
lubadus laen tagastada. Laenulepingut käsitleb hageja võlatunnistusena
Hageja loobus 25.04.2007 nõudepunktist 4.1.1 - laenulepingu tühisuse tuvastamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt sõlmiti poolte vahel 14.09.2005 laenuleping ning raha anti üle tunnistaja juuresolekul. Hageja väited, et laenulepingu sõlmimine toimus pideva süüdistamise ja vaimse surve all on pahatahtlik ja tõendamata, hageja ei ole pöördunud õiguskaitseorganite poole ega vaidlustanud tehingut enne selle sissenõutavaks muutumist. Kostja väitel on hagiavalduses esile toodud mittetäieliku kõlbelise kohustuse olemasolu poolte vahel paljasõnaline ja tõendamata ning viited võlakirjale kohatud, kuna käesoleval juhul on tegemist laenulepinguga, mida hageja keeldub täitmast. Kostja palus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et avaldus nõudepunktist 4.1.1 - laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudest loobumiseks on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele ning menetlus nõude osas lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3, 429 lg 1 ja 4 alusel.
lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kohtule esitatud 14.09.2005 notari EP juures koostatud ja tõestatud laenulepinguga 290 000 krooni suuruse laenusumma kohta on tõendatud, et kostja laenuandjana andis hagejale laenusaajana enne lepingu sõlmimist üle laenusumma 290 000 krooni, millega laenusaaja luges laenusumma kättesaaduks. Lepingupooled leppisid kokku, et intressi laenusaaja laenuandjale ei maksa ja laenu tagastamise tähtaeg on 01.aprillil 2006, kusjuures laenusumma tuli tagastada sularahas. Lepingus lepiti kokku veel laenusumma tagasimaksmises Eesti krooni devalveerimise korral, viiviste arvestamise korras ja suuruses, teatamiskohustustes, leppetrahvis ning koheses sundtäitmises. Lepingupooled kinnitasid punktis 4.1.3, et nad tegutsevad lepingu sõlmimisel heas usus ja arvestades üksteise õigustatud huve. Kohtule esitatud kirjalikust tõendist - 14.09.2005 sõlmitud lepingust ei tulene, et tegemist oleks võlatunnistusega st., et selles oleks lubatud mingi kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega oleks loodud iseseisev kohustus või millega oleks tunnistatud kohustuse olemasolu. Hageja ei ole tõendanud mitte ühegi tõendiga poolte tahet sõlmida laenulepingu asemel võlatunnistus ega hagiavalduses esiletoodud mittetäieliku kõlbelise kohustuse olemasolu poolte vahel ning kostja on selliste kohustuste olemasolu ja võlatunnistuse sõlmimise tahet eitanud. Seega asub kohus seisukohale, et pooltel oli 14.09.2005 sõlmitud lepingu puhul tahe sõlmida
lõikes 1 sätestatud laenuleping, mitte
Hageja on esile toonud asjaolu, et laenuleping oli rahatu ning et kostjal ei olnud raha, mida laenuks anda. Kohus on seisukohal, et laenulepingu rahatust peab tõendama kohustatud pool, kelleks oli hageja. Kostja laenuandjana on väitnud, et sai laenusumma isalt ning on esitanud raha päritolu tõendamiseks isa TN sõlmitud elamu mõttelise osa müügilepingu. Hageja laenulepingu rahatust tõendanud ei ole. Kuna kohustuse puudumine ei ole tõendatud, siis ei kuulu kohaldamisele hageja viidatud
Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks tuleks hageja laenulepingust tulenevat kohustust kostja ees vähendada 50 000 kroonini, mistõttu on see põhjendamata ja tõendamata. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi alternatiivselt esitatud nõuete osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulu - riigilõivu kostja. Kohtunik: /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.