§-ile 20 (01.09.2006 jõustunud redaktsioonis) kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. HKMS §-ist 20 ja ka tsiviilkohtumenetluse vastavatest sätetest ei tulene, et kohus peaks 3 avaldama kohtuistungil kohtuistungi protokolli ja esitama selle pärast kohtuistungit menetlusosalisele allkirjastamiseks. Halduskohus on õigesti jätnud tunnistamata õigusvastaseks Tallinna Vangla vaidlustatud toimingu ja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu.
§-ile 26 lg 1 p 2 on kaebuse sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus teha ettekirjutus sooritamata toimingu sooritamiseks. Sama paragrahvi ja lõike p 3 kohaselt on halduskohtul õigus tunnistada toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla keeldumine väljastada kaebajale andmed Tallinna Vangla direktori asetäitja distsiplinaarkorras karistatuse kohta tema teenistusaja jooksul ning kohustada Tallinna Vanglat esitama kaebajale vastav teave. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on kohustamiskaebusega. Taotluses kohustada sooritama sooritamata toiming sisaldub juba iseenesest ka selle sooritamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamise taotlus. Kaebusest ei nähtu (ja kaebaja ei ole seda ka hilisemas menetluse käigus välja toonud), et kaebajal oleks eraldi Tallinna Vangla vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks olnud see, et Tallinna Vangla väljastaks nõutud teabe ning halduskohtumenetluse käigus on vastustaja seda ka teinud, esitades 22.01.2007 vastuses kohtule (saadetud ka D.D. ile) kirjaliku informatsiooni selle kohta, et Tallinna Vangla direktori asetäitja A. Kurele ei ole teenistusaja jooksul määratud ühtegi distsiplinaarkaristust ning kinnitades selle teabe õigsust ka halduskohtu istungil. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuna soovitud teave on menetluse käigus D.D. ile antud, siis puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kuna D.D. il puudub põhjendatud huvi Tallinna Vangla toimingu – algne keeldumine vangla direktori asetäitja võimaliku karistatuse kohta teabe andmisest – õigusvastaseks tunnistamiseks, siis tuleb esitatud apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Samuti on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kohustada Tallinna Vanglat täitma kõiki kaebuse esitaja poolt esitatud või esitatavaid teabenõudeid, millega nõutakse informatsiooni ükskõik millise Tallinna Vangla ametniku poolt teenistusülesannete täitmisel toimepandud distsiplinaarüleastumiste kohta ja nende karistatuse kohta.
§-ile 7 lg 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega seadusest tulenevalt saab halduskohtusse pöörduda isik, kelle õigusi on juba rikutud või vabadusi piiratud, kuid isik ei saa nõuda halduskohtult kaitset sel juhul, kui tema õigusi ei ole reaalselt rikutud või vabadusi piiratud, vaid ta lihtsalt arvab, et võib-olla kunagi tulevikus tema õigusi rikutakse. Halduskohus on õigesti leidnud, et üldise ettekirjutuse tegemiseks halduskohtul pädevus puudub ning ettekirjutuse saab kohus teha vaid igal konkreetsel juhul eraldi siis, kui konkreetne teabenõue jäetakse õigusvastaselt täitmata ning see rikub kaebaja õigusi või piirab tema vabadusi. Viivi Tomson Agu Timmi 4 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.