3-06-2349/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-2349 Haldusasi D.D. i kaebus Tallinna Vangla toimingu peale ja vangla kohustamiseks toimingut sooritama Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. märtsi 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus D.D. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2007 Menetlusosalised Apellant D.D. Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. märtsi 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
5. juunist
6. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. D.D. esitas 25.10.2006 Tallinna Vanglale taotluse selgituse saamiseks seoses sellega, et 23.10.2006 kirjade üleandmisel inspektor-kontaktisikule ei võimaldatud tal kirjade üleandmise fakti allkirjaga kinnitada. Tallinna Vangla vastas 09.11.2006 kirjaga nr 1-13/21711-
8. Vastuses tänatakse inspektor-kontaktisiku teenistuskohustuste täitmisele tähelepanu juhtimise eest ning teavitatakse kaebajat, et tema poolt justiitsministeeriumile ja õiguskantslerile saadetavad kirjad on kirjade registreerimise raamatus ja Tallinna Vangla dokumendiregistris väljasaadetavate kirjadena registreeritud. Kuna vangla vastus D.D. it ei rahuldanud, pöördus ta 01.12.2006 kaebusega halduskohtusse. Tallinna Halduskohus andis kaebuse 07.12.2006 kohtumäärusega kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebaja palus kohtul tunnistada kaebaja selgitustaotlusele vangla poolt formaalse vastuse andmine õigusvastaseks ning rikutud õiguste taastamiseks kohustada Tallinna Vanglat andma 25.10.2006 esitatud selgitustaotlusele vastus. Kaebaja leidis, et Tallinna Vangla on rikkunud PS § 10; 11; 14; 19; 44 ja 46, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadust, hea halduse põhimõtet ja kaebaja õiguspärast ootust. Tallinna Vangla on rikkunud Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1, mille kohaselt kinnipeetav tõendab allkirjaga kirjade üleandmise fakti. Kaebaja pöördumisele selgituse saamiseks on vangla vastanud formaalselt, rikkudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 8, mille kohaselt pidi vangla andma selgituse või põhjendama selle andmisest keeldumist. Tallinna Vangla ei ole esitanud nõutud selgitusi ning keeldumine ei ole motiveeritud. Kaebaja väitel rahuldanuks teda vastus, milles vangla oleks tunnistanud puudujääki ning teatanud, et edaspidi toimub asi korrektselt. Kaebaja väitel ei ole see esimene kord, kui tal ei võimaldatud kirja üleandmist kirjade registreerimise raamatus oma allkirjaga kinnitada. Lisaks oli Tallinna Vangla vastus koostatud sama isiku poolt, kelle tegevuse peale kaevati.
9. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Samalaadse asja peale on kaebaja juba esitanud kaebuse. Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-06-590 on D.D. i kaebus jäetud rahuldamata. Tallinna Vangla kinnitas, et kinnipeetavate poolt saadetavate kirjade vastuvõtmisel võimaldab inspektor-kontaktisik alati kinnipeetaval kirjade saatmist kinnitada oma allkirjaga, kuna seadus näeb seda ette ja sellega kindlustab inspektor-kontaktisik ka selle, et ei tuleks põhjusetuid kaebusi. Samas alati kinnipeetavad mõistetamatutel põhjustel ei taha alla kirjutada või ei pea seda vajalikuks. Kõige tähtsam on asjaolu, et kinnipeetavale on tagatud seadusega ettenähtud kirjavahetuse pidamise õigus ja Tallinna Vangla on teinud omalt poolt kõik, et see õigus saaks realiseeritud ning ka seda, et kõik kirjad on jõudnud adressaadini. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis 26.03.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt annab kinnipeetav vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirja §-le 48 lg 1 oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ja registreerib kinnipeetava ees- ja perekonnanime ning kirja esitamise kuupäeva kirjavahetuse kaustas. Seejärel kleebib kinnipeetav vangla töötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga. VangS § 29 lg 1 ja 4 tulenevalt kinnipeetava poolt kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja justiitsministeeriumile saadetavaid kirju ei avata. Õige on poolte seisukoht, et kinnipeetava allkiri kirja üleandmise kohta kirjavahetuse kaustas annab teatava garantii, et kiri ei lähe kaduma või kadumamineku korral on võimalik selgitada, kelle süül see juhtus. Samamoodi väldib kirjade üleandmise-vastuvõtmise kinnitamine kinnipeetava allkirjaga kirjavahetuse kaustas alusetute kaebuste esitamist. Kaebaja õigusi ei ole rikutud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt justiitsministeeriumile ja õiguskantslerile adresseeritud kirjad, mis ta 23.10.2006 inspektor-kontaktisikule üle andis, on kirjade registreerimise raamatus (kaustas) ning vangla dokumendiregistris registreeritud ning on jõudnud adressaatideni. Seega oli kaebaja õigus kirjavahetusele vangla poolt tagatud. Kaebaja väited selle kohta, et Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1 rikutakse Tallinna Vanglas süstemaatiliselt ning temaga on juhtunud, et kiri läheb kaduma, on paljasõnalised. 2 Kaebajapoolne tähelepanu juhtimine, et inspektor-kontaktisik jättis allkirja kirjavahetuse kaustas võtmata, on vangla poolt teatavaks võetud ja kaebajale on antud selgitus selle kohta, et tema kirjad on kirjade registreerimise kaustas ning vangla dokumendiregistris registreeritud. Tallinna Vangla vastus kaebaja selgitustaotlusele oli seega piisav ja kaebaja seisukoht, et rikutud on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 8, on põhjendamatu. Asjaolu, et vastuse projekti on koostanud isik, kes rikkumise väidetavalt toime pani, ei muuda Tallinna Vangla 09.11.2006 vastust formaalseks ega õigusvastaseks. Kaebaja pöördus selgitustaotlusega vangla direktori poole. Vangla vastusele on alla kirjutanud vangla direktor. Seega on selgitustaotlusele vastanud vangla direktor. Kaebaja viited PS §-de 10; 11; 14; 19; 44 ja 46 rikkumisele ei ole asjakohased. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. D.D. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või halduskohtu otsuse muutmist või tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus rikkunud kohtumenetluse norme ning rakendanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Menetlusnormidega on kehtestatud menetluspoolte võrdõiguslikkuse printsiip, samuti kirjalike märkmete tegemise õigus kohtuistungi käigus. Kohtuistungil viibis kaebaja barjääri taga, kohtualuste pingil, seega puudus tal täisväärtuslik võimalus märkmete tegemiseks. Jättes taotluse laua taha istumise võimaldamiseks rahuldamata, ilmutas kohus tendentslikkust ühe osapoole kasuks, tagades vastustajale teadvalt paremad tingimused võrreldes kaebajaga, samuti rikkus kohus põhiseaduslikku õigust vajalikule menetlustoimingule ning printsiipi, mis sätestab, et isiku õigused ja vabadused saavad olla piiratud ainult sel juhul, kui selline võimalus on seadusega ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt on alust kahelda kohtu õigluses ja erapooletuses. Rikkudes HKMS § 20 lg 2, 5 nõudeid, ei avaldatud kohtuistungil halduskohtu istungi protokolli sisu ega esitatud kaebajale allakirjutamiseks. Selle tulemusena jäid parandused ja täiendused, mida kaebaja soovis teha, tegemata. Kohtuistungi protokolli ei allkirjastatud koheselt pärast kohtuistungit. Tallinna Vangla vaidlustatud vastus on formaalne ning ei sisalda selgitusi, milliseid kaebaja taotles 25.10.
12. Kohus ei arvestanud PS § 46 sätteid ega nõudeid, mis on sätestatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-s 5 lg
13. Samuti eiras kohus õiguskantsleri arvamust, mis on avaldatud 11.07.2006 kirjas nr 7-1/050907/
15. Tallinna Vangla taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist, nõustudes halduskohtu seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
17. märtsi 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. 3 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud kohtulahendi tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et kohus rikkus menetluspoolte võrdõiguslikkuse printsiipi sellega, et ei lubanud tal istuda laua taha, kus on võimalik paremini märkmeid teha. Seejuures on apellant viidanud õiguskantsleri seisukohtadele antud küsimuses. Samas on õiguskantsler möönnud, et alati ei ole võimalik tagada pooltele võrdseid võimalusi oma õiguste realiseerimisel seadmata ohtu kohtusaalis viibivate isikute turvalisust ja korda. Kohtul on isikut ja konkreetset olukorda arvestades õigus kasutada barjääri turvalisuse tagamiseks. Tartu Halduskohus on kohtuistungi protokollist nähtuvalt võtnud vastu otsuse, et apellanti ei lubata laua taha, kuna tagatud peab olema turvalisus ja kord ning põgenemise vältimine. Selline kohtu otsustus ei ole vastuolus ka õiguskantsleri seisukohtadega ja rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et oleks rikutud HKMS § 20 lg 2 ja 5 nõudeid. HKMS § 20 kohaselt kohtuistung protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. Nimetatud sätted ei näe ette protokolli sisu avaldamist kohtuistungil ja selle allkirjastamist apellandi poolt. Samuti ei ole seaduses ette nähtud selle allkirjastamist koheselt pärast kohtuistungit. Menetlusosalistel on alati õigus tutvuda protokolliga ja teha sellesse parandusi kolme päeva jooksul alates selle allkirjastamisest. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega ka selles, et Tallinna Vangla
18. novembri 2006 vastus nr 1-13/21711 on formaalne. Apellandile on vastatud, et tema tähelepanu juhtimine inspektor-kontaktisiku teenistuskohustuste täitmise kohta on teadmiseks võetud ning tema kirjad on kirjade registreerimise raamatud registreeritud. Need on registreeritud ka Tallinna Vangla dokumendiregistris väljasaadetavate kirjadena. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et halduskohus on eiranud õiguskantsleri arvamust, mis on esitatud kirjas 7-1/050907/
19. Selles kirjas on õiguskantsler väljendanud oma seisukohti seoses apellandi avalduse põhjal algatatud menetlusega ja see ei ole automaatselt ülekantav antud juhtumile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses tooduga, et Tallinna Vangla vastus selgitustaotlusele oli piisav ja sellega ei ole rikutud apellandi õigusi. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi