ja § 550 kohaselt ei ole sünniaktis tehtud vanema kande ebaõigeks tunnistamine hagita asi. Seega tuleb antud tsiviilasi lahendada hagimenetluse sätteid järgides.
lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Tuginedes perekonnaseaduse (PKS) § 44 lg 1 võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. PKS § 44 lg 2 p 1 kohaselt võib vanema kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana, lg 3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Antud juhul esitas hagi sünniaktis kande vaidlustamise nõude MK, kes on AK ema. Kuna hagi esitati 31.01.2007.a. ja laps sündis XXX on hagi esitatud õigeaegselt. PKS § 39 lg 1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus, lg 3 kohaselt kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest lapse sünniakti, lg 5 kohaselt laps, kes sündis pärast abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, loetakse eostatuks abielu kestel, kui abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu. Kohtule esitatud sünniaktist (t lk 19) nähtub, et AK(sünd. XXX.) vanematena on sünniakti kantud emana MK ja isana LK. Samuti nähtub asja materjalidest, et poolte, MK ja LK, abielu lahutati XXX (t lk 7). Seega ei ole lapse sündimise ja abielu lahutamise vahel 10 kuud ning selle tulemusena kanti AK sünniakti isana LK, kui MK abielus olnud isik, kes võis olla lapse isaks. Selleks, et saaks tunnistada sünniaktis tehtud vanema kanne ebaõigeks on vaja kindlaks teha DNA ekspertiisi alusel, kas kostja on lapse bioloogiliseks isaks. Ajavahemikul XXX-XXX viidi Kohtukeemia ja –bioloogia laboratooriumi Tartu talituses läbi DNA ekspertiis (t lk 29). Nimetatud ekspertiisi käigus leidis tuvastamist asjaolu, et kostja LK ei ole AK bioloogiline isa (t lk 30). Seega on kohtumenetluse käigus leidnud tuvastamist asjaolu, et LK ei ole AK bioloogiline isa ning on olemas alus vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks sünniaktis. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et AK sünniaktis tehtud isa kanne LK kohta tuleb tunnistada ebaõigeks, kuivõrd LK ei ole AK bioloogiline isa. Menetluskulu Poolte menetluskulu jätta poolte endi kanda (
Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.