3-07-18 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-18 Haldusasi D.D. i kaebus Tallinna Vangla toimingu peale ja Tallinna Vangla kohustamiseks toimingut sooritama Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.05.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus D.D. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- juuni 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – D.D. Vastustaja (haldusorgan) – Tallinna Vangla, esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- mai 2007 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 27.06.
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED D.D. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu peale ja Tallinna Vangla kohustamiseks toimingut sooritama. Kaebuse kohaselt esitas kaebuse esitaja Tallinna Vanglale 18.09.2006 märgukirja, milles juhtis tähelepanu kambri nr 127 olukorrale. Kaebuse esitaja märkis, et kamber nr 127 ei vasta eluruumi nõuetele, kambris on ainult üks elektripistik ja kambris on hiired. Märgukirjas palus kaebuse esitaja puuduste kõrvaldamiseks meetmed kasutusele võtta ning tulemustest talle teatada. 19.09.2006 esitas D.D. Tallinna Vanglale selgitustaotluse, paludes selgitust tema kambrisse nr 127 paigutamise kohta. 19.09.2006 selgitustaotluses viitas kaebuse esitaja oma 18.09.2006 märgukirjale. Tallinna Vangla vastas 19.09.2006 selgitustaotlusele 18.10.2006 kirjaga nr 1-13/18990-
- 18.09.2006 saadetud märgukirjale vastus puudub. Mõlemad pöördumised olid ühe juhtumi raames, kuid olid veidi oma sisu poolest erinevad. Kuna vangla 18.09.2006 märgukirjale ei vastanud, esitas D.D. Justiitsministeeriumile 03.11.2006 vaide. Vaidele vastas Tallinna Vangla 09.11.2006 kirjaga nr 1-13/18990-5, milles väitis, et vastus oli antud 18.10.2006 kirjaga 1-13/18990-
- D.D. esitas 20.11.2006 Justiitsministeeriumile uue vaide. Selle tagastas Tallinna Vangla 29.11.2006 kirjaga nr 1-13/18990-
- Kaebuse esitaja leidis, et Tallinna Vangla on rikkunud põhiseaduse (PS) §-des 10, 11, 14, 19, 9 ja 46 ja märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) §-des 5 lg 1 p 8 ja § 6 sätestatud nõudeid ning hea halduse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Kaebuse esitaja taotles tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla 18.10.2006 vastuse nr 1-13/18990-1 ning kohustada vanglat asi korrektselt läbi vaatama ja andma korrektne vastus, tunnistada õigusvastaseks 03.11.2006 vaide ümberkvalifitseerimine märgukirjaks ning tunnistada õigusvastaseks 20.11.2006 vaide tagastamine ilma läbi vaatamata. Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Tallinna Vangla kontrollinud eelvangistushoone kambrit nr
- Kontrollimisel selgus, et kamber vastab nõuetele ning kambris on teostatud remont. Tallinna Vangla on 18.10.2006 kirjaga nr 1-13/18990-1 vastanud kaebuse esitaja märgukirjale. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
- mai 2007 otsusega D.D. i kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on väljavõtetega Tallinna Vangla dokumendiregistrist ja kinnipeetavate kirjade registreerimise raamatust tõendatud, et Tallinna Vangla ei ole saanud D.D. i poolt väidetavalt 18.09.2006 esitatud märgukirja. Vangla on saanud D.D. i poolt 19.09.2006 esitatud selgitustaotluse ja sellele vastanud 18.10.2006 kirjaga nr 1-13/188990-
- Vangla on kontrollinud kambri nr 127 olukorda ning kamber vastab eluruumile esitatud nõuetele. Samuti ei riku 03.11.2006 esitatud vaide kvalifitseerimine märgukirjaks kaebuse esitaja õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tallinna Vangla jätnud sooritamata toimingut, mille sooritamist vaidega taotleti. Tallinna Vangla ei ole saanud D.D. ilt eelvangistushoone kambri nr 127 asjus rohkem pöördumisi, kui 19.09.2006 allkirjastatud selgitustaotlus. Pöördumisele, mille vangla tõepoolest sai, s.o 19.09.2006 esitatud selgitustaotlusele, on vangla korduvalt vastanud. Vaie on seega tagastatud põhjendatult ja õiguspäraselt, sest kaebuse esitajal ei ole 2 alust taotleda ettekirjutuse tegemist märgukirjale vastamiseks, mida ei ole vanglale saadetud. Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi kaebuses vaidlustatud toimingute - vaide kvalifitseerimine märgukirjaks ja vaide tagastamine - õigusvastasuse kindlakstegemiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED D.D. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- mai 2007 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud menetluspoolte võrdõiguslikkuse printsiipi ning kirjalike märkmete tegemise õigust kohtuistungil. Halduskohtu istungil puudus apellandil võimalus kirjalike märkmete tegemiseks, kuna apellant pidi istuma barjääri taga kohtualuse pingil. Vangla esindajal võimaldati istuda laua taga. Sellega rikkus halduskohus poolte võrduse põhimõtet ning tagas vastustajale paremad tingimused võrreldes apellandiga. Samuti rikkus halduskohus HKMS §-s 20 lg-test 2 ja 5 sätestatud nõudeid, kuna ei avaldanud kohtuistungil kohtuistungiprotokolli ega esitanud peale kohtuistungit protokolli apellandile allkirjastamiseks. Selle tulemusena jäid vajalikud parandused ja täiendused protokolli märkimata. Arvestatud ei ole ka põhiseaduse (PS) §-des 44 ja 46 ega MSVS §-s 5 lg 8 sätestatud nõudeid, millest tulenevalt on asutustel kohustus vastata nõutud selgitustaotlustele. Samuti on tähelepanuta jäetud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
- peatükis sätestatud vaiete lahendamise kord, millest tulenevalt ei saa vaiet kvalifitseerida kui taotlust selgituste saamiseks. Haldusorgan, kelle tegevuse peale kaevatakse, ei tohi jätta vaiet sisuliselt rahuldamata või edasi saatmata järelevalvet teostavale asutusele. Arvestatud ei ole ka õiguskantsleri 11.07.2006 kirjas nr 7-1/050907/0604696 avaldatud seisukohaga, et vaietes esitatud nõuete kohta peab andma selgitusi. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Tallinna Vangla D.D. i 18.09.2006 märgukirjale vastanud juba 18.10.2006 kirjaga. Samuti on vangla vastanud D.D. i poolt 20.11.2006 Justiitsministeeriumile esitatud vaidele. Tallinna Vangla tagastas vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse esitaja poolt 03.11.2006 esitatud vaie on kvalifitseeritud märgukirjaks ja sellele on vastatud. Tallinna Vangla on kontrollinud eelvangistushoone kambri nr 127 seisukorda ning tuvastanud, et kamber vastab eluruumile esitatud nõuetele. Kambris on hiljuti teostatud remont. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- mai 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu. 3 Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus on haldusasja menetlemisel rikkunud menetlusnorme. Nähtuvalt
- märtsi 2007 kohtuistungi protokollist (tl 34, 47-48, 57, 60), on halduskohus jätnud rahuldamata kaebaja taotluse lubada tal istuda kohtuistungil laua taga põhjusel, et kaebuse esitajaid, kes on kinnises vanglas kinnipeetavad, tuleb kohelda ühetaoliselt ja halduskohus pidas vajalikuks, et nad istuksid spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas. Samuti leidis halduskohus, et kohtu ülesanne istungil ei ole kinnipeetavatega seotud turvariskide hindamine. Apellatsioonkaebuse kohaselt leiab kaebaja, et tema taotluse mitterahuldamisega on halduskohus rikkunud menetlusosaliste võrdõiguslikkuse printsiipi ning apellandi kirjalike märkmete tegemise õigust kohtuistungil. Asja materjalide juures oleva õiguskantsleri 19.06.2006 seisukoha kohaselt (tl 38-40) „ alati ei ole võimalik tagada pooltele võrdseid võimalusi oma õiguste realiseerimisel, seadmata samaaegselt ohtu kohtusaalis viibivate isikute turvalisust ning korda/…/Taolise erandi rakendamine ja lõplik otsustamine jääb igal juhul kohtu ja üksnes kohtu otsustada, millele viitab otseselt juhendi punkt
- Seega saab kohtunik igal konkreetsel juhul otsustada kinnipeetava suhtes käeraudade ja barjääri kasutamise vajaduse üle, hinnates kinnipeetava isikut ning võttes arvesse konkreetset olukorda.“ Antud asjas on halduskohus kaalunud juba viidatud kohtuistungi protokollist nähtuvalt kaebaja suhtes kohtusaalis laua taga istumise võimalust ning leidnud, et ta ei pea seda võimalikuks. Seega oli küll kaebajal õiguste realiseerimine kohtuistungil kitsendatud (s. o ta ei saanud istuda kohtusaalis laua taga, vaid oli barjääriga eraldatud), kuid samas oli halduskohtul kaalutlusõigus ning ta võis otsustada, et pooltele võrdsete võimaluste tagamine kohtuistungil sel viisil, et kaebajal lubatakse kohtusaalis laua taga istuda, ei ole turvalisuse seisukohalt lubatav. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud oma seisukoha kujundamisel vajadusele kohelda kinnipeetavatest kaebuse esitajaid halduskohtumenetluses ühetaoliselt. Juba viidatud õiguskantsleri seisukohast ei nähtu, et ta oleks oma arvamuse kujundamisel arvestanud ka vajadust kohelda kinnipeetavatest kaebuse esitajaid ühetaoliselt. Arvestades eeltoodut, ei ole see asjaolu, et halduskohus ei rahuldanud kaebaja taotlust ning ei lubanud tal istuda kohtusaalis laua taga, vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Samuti ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks kaebaja väide, et halduskohus rikkus HKMS § 20 lg 2 ja 5, kuna ei avaldanud kohtuistungil kohtuistungi protokolli ega esitanud pärast kohtuistungit protokolli apellandile allkirjastamiseks. Vastavalt HKMS §-ile 20 (01.09.2006 jõustunud redaktsioonis) kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. HKMS §-ist 20 ja ka tsiviilkohtumenetluse vastavatest sätetest ei tulene, et kohus peaks avaldama kohtuistungil kohtuistungi protokolli ja esitama selle pärast kohtuistungit menetlusosalisele allkirjastamiseks. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus ignoreeris HMS
- peatüki sätteid. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et D.D. i poolt 03.11.2006 ja 20.11.2006 vormistatud pöördumiste märgukirjana käsitlemise ja tagastamisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole eelnimetatud pöördumised käsitletavad vaidena HMS
- peatüki mõttes, sest puudub vaidemenetluse ese. Vaidemenetluse ese on sätestatud HMS §-is 72 ning selle järgi võib vaidemenetluse korras näiteks taotleda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. D.D. on 03.11.2006 ja 20.11.2006 pöördumises märkinud, et soovib ettekirjutuse tegemist Tallinna Vanglale seoses sellega, et Tallinna Vangla ei ole vastanud tema 18.09.2006 märgukirjale. Samas on asja materjalide põhjal kindlaks tehtud (ja sellele ei 4 vaidle vastu ka kaebuse esitaja), et Tallinna Vanglale ei ole esitatud ja Tallinna Vangla ei ole kätte saanud D.D. i poolt viidatud 18.09.2006 märgukirja. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Kuna sellist taotlust (märgukirja) 18.09.2006 Tallinna Vanglale esitatud ei ole, siis puudus Tallinna Vanglal ka kohustus haldusmenetluse läbiviimiseks väidetava 18.09.2006 märgukirjaga seoses ja Tallinna Vangla ei ole seetõttu teinud ka mingeid toiminguid, mis annaks kaebuse esitajale vaidemenetluse algatamise õiguse HMS § 71 lg 1 järgi. Seega oli Tallinna Vangla õigustatult käsitlenud D.D. i 03.11.2006 pöördumist märgukirjana ning tagastanud 20.11.2006 pöördumise HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on otsuse tegemisel jätnud põhjendamatult arvestamata PS §-dest 44 ja 46 tuleneva õiguse informatsiooni saamiseks ja pöördumiste esitamiseks ning eiranud MSVS § 5 lg
- Halduskohus on õigesti leidnud, et Tallinna Vangla 18.10.2006 vastuse (esitatud D.D. i 19.09.2006 selgitustaotlusele) õigusvastaseks tunnistamiseks puudub alus, kuna kaebaja selgitustaotlusele on vastatud ning vastuses on talle antud teave selle kohta, et vangla kontrollis selgitustaotluses esitatud väiteid ja tuvastas kontrolli käigus, et eelvangistushoone kamber 127 vastab eluruumi nõuetele ja seal on hiljuti teostatud ka remont, mistõttu ei vasta D.D. i selgitustaotluses esitatud väited tõele. Kuna D.D. i 19.09.2006 selgitustaotlusele on seaduses ettenähtud korras vastatud ning D.D. i poolt viidatud 18.09.2006 märgukirja suhtes ei saanud ega pidanudki Tallinna Vangla haldusmenetlust alustama, sest nimetatud märgukirja ei ole Tallinna Vangla D.D. ilt saanud, siis ei ole asjakohased apellandi väited, et halduskohus on otsuse tegemisel jätnud arvestamata õiguskantsleri 11.07.2006 ja 28.08.2006 kirjades märgitud seisukohad. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk