2-05-5730/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

1. juunil 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-05-5730 (2/30-6516/05) Kohtuasi KÜ hagi LT vastu korteriomandi võõrandamise kohustamiseks Hageja: KÜ , registrikood XXX, , esindajad HT ja H P Kostja: LT, isikukood XXX, XXX
2. mai 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord
3. Hagi rahuldada.
4. Kohustada LTt temale kuuluvat -XXX asuvat korterit võõrandama kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
5. Välja mõista LTlt kohtukulu riigilõiv 60 (kuuskümmend krooni) KÜ kasuks
6. Välja mõista LTlt kohtukulu postikulu 36.90 (kolmkümmend kuus krooni ja 39 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. XXX SEB Eesti Ühispangas või nr. XXX Hansapangas, viitenumber XXX selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud Alates 27.11.2002 valitseb Tallinnas elamut hageja. Kostja on korteri XXX omanik.
7. veebruaril 2005 kutsus hageja kokku korteriomanike üldkoosoleku, kus otsustati kohustada kostjat võõrandama temale kuuluvat korterit põhjustel, et ta ei ole alates 2002 aastast tasunud korteri majandamiskulude eest, mistõttu on võlgnevus 28 981.95 krooni ning, et alates 2000 aastast kuni hagi esitamiseni toimuvad kostjale kuuluvas korteris joomingud, mille käigus häiritakse naabrite öörahu. Kostjale anti vabatahtlikuks korteri võõrandamiseks aega kaks kuud, kuid ta ei ole asunud korterit võõrandama, mistõttu pöördus hageja kohtusse. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt ei toimu tema korteris enam kolm aastat joominguid pärast seda, kui tema elukaaslane asub kinnipidamiskohas. Maksete eest on kostjal võlgnevus seetõttu, et tal puudub alaline töö ja juhutöödest jätkub üksnes söögi jaoks. Korteri võõrandamisest ei ole ta teadlik ega soovi mujale elama asuda. Kohtuotsuse põhjendused Korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lõiked 1-3 ja 5 sätestavad, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Seega on korteriomandiseaduse § 14 järgi teistel korteriomanikel oma kohustusi korduvalt rikkunud korteriomaniku suhtes õigus nõuda temalt oma korteriomandi võõrandamist. Üheks aluseks võõrandamisnõude esitamiseks on KOS § 14 lg 2 p 2 järgi see, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kohtule esitatud arvete ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et ta ei ole tasunud makseid alates korteriühistu asutamisest 2002 aasta novembris ja võlgnevus on 28981,95 krooni. Seega on hagi alus KOS § 14 lg 2 p 2 järgi tõendatud. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leidis, et ebapiisavalt – üksnes ühe naabri avaldusega
8. veebruaril 2005 üldkoosolekule ja teise naabri avaldusega pärast koosolekut 25.02.2005, on tõendatud hagiavaldus selles, et kostjale kuuluvas korteris toimuvad joomingud ja häiritakse naabrite rahu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas kostja suhtes on tarvitusele võetud meetmeid korrarikkumiste lõpetamiseks. Kohtule esitatud Põhja Politseiprefektuuri kirjast seda järeldada ei saa. Seega tuleb hagiavaldus KOS § 14 lg 2 p 1 alusel rahuldamata jätta. Korteriomandiseaduse § 14 lg 5 järgi otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 järgi valitsevad korteriomanikud korteriühistu asutamise korral kaasomandi eset korteriühistuseaduse sätete järgi. korteriomanike üldkoosoleku protokolli, osalejate registreerimise lehe ja korteriomanike nimekirjaga on tõendatud, et 20.02.2005 toimunud korteriomanike koosolekust võttis osa ja hääletas korteri XXX võõrandamise kohustamise poolt 17 korteriomanikku või volitatud esindajat 30-st, seega otsustasid korteriomanikud häälteenamuse alusel. Koosoleku teates on märgitud, et päevakorras on korteri nr. XXX võõrandamiskohustuse otsustamine. Koosolekul otsustati volitada hagejat ajama kohtus asja vabatahtlikust võõrandamisest keeldumise puhul. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et hageja oli õigustatud hagi kohtule esitama ning koosoleku korraldamisel selliseid rikkumisi, millest tulenevalt võiks vaidlustatud otsus olla tühine või kohus saaks selle kehtetuks tunnistada ei esine. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 60 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leidis, et hageja taotletud aeg – üks kuu kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks on ebamõistlikult lühike, mistõttu tuleb kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks anda kostjale tähtaeg kuus kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 60 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kohtukulu postikulu 36.90 riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. XXX SEB Eesti Ühispangas või nr. XXX Hansapangas, viitenumber XXX, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik: