3-06-1258/11

3-06-1258 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2007.a Tallinn Haldusasja number 3-06-1258 Haldusasi V. O. kaebus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks kooskõlastada X xx kinnistule projekteeritava elamu eskiisprojekt ja väljastada ühekordne projekteerimisluba Asja läbivaatamise kuupäev 25.04.2007.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja V. O., esindaja Eero Tonka Vastustaja Rae Vallavalitsus, esindaja advokaat Viktor Särgava RESOLUTSIOON Tühistada Rae Vallavalitsuse 11.05.2006.a otsus X xx arhitektuurse lahenduse kooskõlastamisest keeldumise kohta ja kohustada Rae Vallavalitsust V. O. avaldust ühekordse projekteermisloa väljastamiseks uuesti läbi vaatama Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V. O. esitas 04.05.2006.a Rae Vallavalitsusele avalduse ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks ja sellega koos X xx kinnistule projekteeritava elamu eskiisprojekti. 2. Rae Vallavalitsus edastas 25.05.2006.a V. O.le vastuseks tema avaldusele Rae Vallavalitsuse arhitektuurikomisjoni 11.05.2006.a otsuse, milles leiti, et lahendus on arhitektuurselt piirkonda sobimatu ja otsustati seda mitte toetada. 3. V. O. esitas 22.06.2006.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles teha kohustada Rae Vallavalitsusele ettekirjutus X xx kinnistule projekteeritava elamu eskiisprojekti kooskõlastamiseks ja eskiisprojekti alusel ühekordne projekteerimisloa väljastamiseks. 4. Tallinna Halduskohtu 25.07.2006.a määrusega võeti kaebus menetlusse ja vastustajaks tunnistati Rae Vallavalitsus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5. Kaebuse esitaja Rae Vallavalitsuse arhitektuurikomisjoni 11.05.2006.a otsusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Rae Vallavalitsus on jätnud andmata haldusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lõike 2 sätestatu kohaselt, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Rae Vallavalitsuse arhitektuurikomisjoni otsus on põhjendamata ja ei vasta haldusakti tunnustele. Vastavalt HMS § 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab nii kirjalik haldusakt kui soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Subjektiivsed kriteeriumid ei saa olla haldusakti väljastamisest keeldumise aluseks. Määravaks ei saa lugeda vallavalitsuse ametnike ilu-alaseid seisukohti. Rae vallavalitsus ei ole osutanud ühelegi eskiisprojekti puudusele. Projekteerimisel on arvestatud väljastatud projekteerimistingimusi. Ehitis ei ületa etteantud ehitusmahtusid, vastab tuleohutusnõuetele, järgib ettekirjutusi ehitusmaterjali osas jne. Keeldudes ühtegi konkreetset puudust nimetamast, on Rae vallavalitsus ise tunnistanud, et projekt vastab projekteerimistingimustele. Rae vallavalitsuse arhitektuurikomisjoni koosseisul puudus pädevus X xx kinnistu elamu eskiisprojekti kooskõlastamiseks. Kaebuse esitaja möönab, et vallavalitsuse arhitektuurikomisjon oli vormiliselt õige organ projekteerimisega seotud kooskõlastuste andmiseks. Küll tuleb aga seada kahtluse alla komisjoni pädevus tulenevalt sinna kuulunud isikute kvalifikatsioonist. Kooskõlastuse andmisest keeldumisega on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Olukorras, kus ühes piirkonnas asuvad vahetus naabruses nii väike- kui korruselamud kui ühiskondlikud hooned ja suuremõõtmelised tehnorajatised, samuti kus naaberkinnistute omanikele on väljastatud ehitusluba nende soovikohase elamu püstitamiseks, ei ole võimalik rääkida väljakujunenud piirkondlikust stiilist ning vallavalitsus on põhjendamatute nõudmistega X xx püstitatava elamu välisilme, konstruktsiooni ja materjalide osas asetanud kaebuse esitraja võrreldes naaberkinnistute omanikega oluliselt ebavõrdsemasse olukorda. Rae Vallavalitsus ei ole pädev andma hinnangut piirkonna ühtse arhitektuurse stiili või selle puudumise kohta. Puudub õiguslik alus kooskõlastuse andmisest keeldumiseks. 6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on täiesti põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Vastusele kaebuse kohta lisatud Rae Vallavalitsuse arhitekti kirjaliku arvamuse kohaselt on hoone arhitektuurne kujundus problemaatiline. Projekteerimistingimustes on punkt 6.3.1, mis sätestab, et „hoone(

1. d)planeerida ühtse tervikuna, nii et projekteeritav(
2. ad)ehitise(
3. ed)on esteetiliselt nauditav(ad)”. Selle punkti vastu on oluliselt eksitud. Arvestades X x kinnistule tehtud ja Rae Vallavalitsusega 20.12.2005.a korraldusega nr 1717 kehtestatud detailplaneeringut on piirkonda ette nähtud hoonetele kindlad kujundusnõuded. Välisviimistluses võib kasutada krohvi- ja puitpindu ning kivivoodrit. Ehitatud eskiisprojekt näeb ette hoone kimmkatuse ja kimmvälisvoodriga. Nii hoone vorm kui ka välikujundus oleksid mõeldavad hajaasustuses eraldiseisvana või grupeerituna analoogsete hoonetega. Samas aga mitte mingil juhul linnapildis ja tiheasustusalal. See lihtsalt ei sobi sinna. Tehnilise lahenduse osas võib öelda, et kimmkatuse üleminek kimmidega kaetud välisseinaks ei ole antud eskiisi järgi professionaalselt lahendatud. Ilma karniisita ei ole võimalik üleminekut teha. Kohalik omavalitsus peab tagama inimväärse ja nauditava elukeskkonna, mitte üksikobjekti. Esitatud eskiisprojekt on nagu „mätas” linnas. See kisendab hullemini kui palkmajad, mis projekteerimistingimustega olid keelatud. KOHTU PÕHJENDUSED 2 7. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada järgnevatel põhjendustel. 7.1 Asjas puudub vaidlus, et 04.05.2006.a esitas V. O. vastavalt Rae Vallavolikogu 16.12.1997.a määrusega nr 32 „Rae valla ehitusmääruse kinnitamine“ kinnitatud Rae valla ehitusmääruse punktile 15.4.1 Rae Vallavalitsusele avalduse ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks ja koos sellega X xx kinnistule projekteeritava elamu eskiisprojekti. Ehitusmääruse punkti 15.4.1 kohaselt väljastab vallavalitsus ühekordse projekteerimisloa oma korralduse alusel füüsilisele isikule, kes on vastava kinnisasja omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või ehituskrundi valdajale tema sellekohase avalduse ning tema kavandatud ehitise eskiisprojekti alusel. Samuti puudub vaidlus selles, et Rae Vallavalitsus edastas 25.05.2006.a V. O.le vastuseks tema avaldusele Rae Vallavalitsuse arhitektuurikomisjoni 11.05.2006.a otsuse tema esitatud arhitektuurset lahendust mitte toetada. Kohtu hinnagul on Rae Vallavalitsus kaebajale 25.05.2006.a teatavaks tehtud oma vastava komisjoni 11.05.2006.a otsusega V. O. esitatud arhitektuurset lahendust mitte toetada, sisuliselt keeldunud kaebaja taotletud ühekordse projekteerimisloa väljastamisest. Muid otsuseid Rae Vallavalitsus V. O. ühekordse projekteerimisloa taotluse suhtes vormistanud ei ole. Kaebus on küll otsesõnu esitatud Rae Vallavalitsuse kohustamiseks kooskõlastada X xx kinnistule projekteeritava elamu eskiisprojekt ja väljastada ühekordne projekteerimisluba, kuid kohustamiskaebuses sisaldub haldusakti andmisest keeldumise tõttu ühtlasi ka keeldumisotsuse tühistamise taotlus. Tühistamistaotlus hõlmab omakorda haldusakti õigusvastasuse tuvastamise taotluse. 7.2 Otsus projekteerimisluba väljastada või sellest keelduda on kaalutlusotsus. Kaevatavast otsusest aga ei nähtu, et kaalumine oleks üldse toimunud. Otsuses on kaebaja poolt esitatud lahenduse kohta üksnes märgitud, et see on arhitektuurselt antud piirkonda sobimatu. Kuidas on sellisele järeldusele jõutud, otsusest ei nähtu. Kaalutlusotsuse põhjendamisel peab haldusorgan selgitama kaalutlusi, mis viisid teda sellisele järeldusele. HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Otsuses kaalutluste puudumine viitab sellele, et kaalumist toimunud ei ole. Vastustaja lepinguline esindaja on kohtumenetluse käigus otsust selgitanud ja esitanud vallavalitsuse arhitekti A. M. kirjaliku kaebaja eskiisprojekti kohta. Vastustaja esindaja kinnitusel on nimetatud arvamus koostatud vastuseks kaebusele. Esmalt märgib kohus seda, et otsusest nähtuvalt A. M. otsustamisel ei osalenud ja vastustaja esindaja väitel sellel ajal vallavalitsuses ka ei töötanud. Lepingulise esindaja kohtumenetluse käigus antud selgitused aga ei asenda kaalutlusõiguse alusel tegutsema volitatud haldusorgani puuduvaid kaalutlusi. Kaalutlusõiguse kohaldamata jätmine on kaalutlusviga, mistõttu kaevatav haldusakt on materiaalselt õigusvastane ning kuulub kaebuse esitaja õiguste rikkumise tõttu tühistamisele. 7.3 Kuna Rae Vallavalitsuse 11.05.2006.a otsus tuleb kaalutlusvea pärast tühistada ning saata vastustajale uueks läbivaatamiseks, puudub kohtul vajadus hinnata teisi kaebuses ja vastustaja seisukohtades välja toodud väiteid. 8. Menetluskulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 3