Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu seisukohad
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostja juhatuse liikmele Hannes Rõõmusele kätte tema poolt antud aadressil ja tema nimetatud isikule – tema emale 11.04.2007. Telefoni teel on Hannes Rõõmus kinnitanud kättesaamist ja hagiga nõustumist. Telefoni teel on 6.06.2007 kinnitanud, et pöördub tasumise ettepanekuga panga poole.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Pooled on 3.07.2006.a sõlminud krediitkaardi lepingu nr 2006014317 krediidilimiidiga 25000 krooni, intressiga 16% aastas. Kasutatud tagasimaksepäev oli kokkuleppeliselt kalendrikuu 20. päev. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 25737.40 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist 8429.08 krooni. Kostja ei ole viivise nõuet vaidlustanud. Hageja nõuab leppetrahvi 1000 krooni. Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist (VÕS § 159 lg 1). Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 25737.40 krooni, viivis 8429.08 krooni ja 1000 krooni leppetrahvi.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (
lg 1).
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.