). Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (
I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale 29.12.2000.a. allkirja vastu laenuks 3000 USD (41 000 EEK), mille kostja kohustus tagastama hiljemalt 30.06.2001.a. Kostja kokkulepitud ajaks raha ei tagastanud. Hageja saatis kostjale 24.05.2003.a. tema elukohta tähitud kirjaga võlanõude, mis toimetati 27.05.2003.a. kätte kostja isale. 07.06.2003.a. vestles hageja kostja isaga, kes lubas kostjale kirja sisu edasi anda, kuna kostja elab käesoleval ajal Soomes. Kostja hoidub kontaktist hagejaga ning laenu tagasimaksmisest kõrvale. Kohtualluvuse osas leiab hageja, et kuna võlasuhe on tekkinud Eesti territooriumil, ka hagiavalduse esitamise ajal on rahvastikuregistri andmete kohaselt kostja elukohaks Alatskivi vald Tartu maakonnas, siis kuulub asi Tartu Maakohtu pädevusse. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 41 000 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda. II KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule 06.juulist 2004.a. (tl 54-58) on kohtualluvuse osas seisukohal, et hagi tuleb esitada Soomes, kuna ta pole kunagi aaderssil T. 11-13, Alatskivi, Tartumaa elanud. Kostja hagi ei tunnista ning väidab, et on võlakirjal põhinevad summad tervikuna tagasi maksnud. Võlakirjas oleva märkuse kohaselt on kostja maksnud tagasi 1000 USD, ülejäänud 2000 USD maksis kostja hagejale 2001.a. suvel, mida võivad tõendada tunnistajad Ksenia Smirnova ja Irina Konstantinova. Kostja soovib, et kõik kohtudokumendid saadetaks talle soome keeles tema Soome elukohta. III KOHTUISTUNG (tl 182-183) Kohtuistungile 05.mail 2006.a. kostja ei ilmunud ega teatanud kohtule oma ilmumatajäämise põhjendatud takistusest. Hageja taotles asja lahendamist sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Hageja leiab, et võlakirja alumises osas oleva märke osas on tehtud tõlkimisel viga ning see ei tähenda mitte, et 1000 USD on tagastatud 30.01.2001.a, vaid et see kulub tagastamisele 30.01.2001.a. Sellele on alla kirjutanud üksnes hageja, teine pool sellega ei nõustunud ega alla ei kirjutanud. Tegelikult mingit raha tagastatud ei ole ning kogu laenuks saadud summa on kostja poolt tagastamata. IV KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hagi esitamise 27.08.2003.a. ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 139 lg 2 kohaselt võib hagi kostja vastu, kelle elukoht ei ole Eestis, esitada tema viimase teada oleva elukoha järgi Eestis. Kohus on seisukohal, et vaidlus allub Tartu Maakohtule, kuna registritõendite kohaselt (tl 22) on kostja kuni 17.09.2003.a. olnud sisse kirjutatud Alatskivi valda Tartu maakonnas. Kohus on kostjale kohtukutse
lg 1 ning Nõukogu (EÜ) 1348/2000 tsiviil-ja kaubandusasjade kohtu-ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidus kätteandmise määruse kohaselt isiklikult kätte toimetanud ning hoiatanud kostjat ilmumatajäämise tagajärgedest, muu hulgas sellest, et kohus võib asja kostja ilmumata jäämisel lahendada sisuliselt. Kohtukutse isiklikku kättesaamist tõendab kostja allkiri kättetoimetamise teatisel 20.märtsist 2006.a. (tl 165-166).
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuivõrd kostja jättis istungile ilmumata ega teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjendatud takistusest, siis kohus, rahuldades hageja taotluse, on seisukohal, et asja saab lahendada sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 kohaselt kohaldatakse kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, senikehtinud seadust. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Vastavalt TsK § 272 lg 1 on laenaja laenulepingu järgi saadud raha laenutajale samas summas tagastama. 2 Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et kostja on võlgnetava 3000 USD hagejalt 29.12.2000.a. võlakirja (tl 8) alusel laenuks saanud. Kostja väidab, et on kogu summa tagasi maksnud.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on oma nõude tõendamiseks kohtule esitanud võlakirja. Kostja oma väiteid kogu laenusumma tagasimaksmise kohta tõendanud ei ole. Oma vastuses kohtule (tl 54) avaldas kostja küll soovi tunnistajate ütlustega tagasimaksmist tõendada, kuid ei ole seda võimalust menetluses kasutanud. Hageja väitel on võlakirja kohaselt tagastamata kogu laenusumma. Hageja allkirjaga varustatud hageja omakäeline märge võlakirja alumises osas tähistab hageja selgituste kohaselt, et 1000 USD tuleb tagastada 30.jaanuariks 2001.a. Hageja väidab, et võlakirja tõlkimisel on tehtud viga. Venekeelse võlakirja notariaalselt kinnitatud tõlke kohaselt (tl 9) tähistab vaidlusalune märge, et 30.jaanuaril 2001.a. on 1000 USD tagastatud. Hinnanud tõendeid ning poolte selgitusi kogumis leiab kohus, et hageja väide võlakirja 1000 USD tagastamist kinnitava märkuse tõlkevea kohta ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hageja õigusalaste eriteadmiste olemasolu arvestades võib eeldada, et poolte vahel õigusi ja kohustusi loova kirjaliku dokumendi sõnastamisel pöörab isik tähelepanu terminoloogia täpsusele ning püüab vältida mitmetimõistetavusi. Kohus leiab, et hageja märget võlakirjas sõnastatud kujul võib mõista kui kinnitust 1000 USD tagastamise kohta, mistõttu toetab kohus notariaalselt kinnitatud tõlget ning loeb tõendatuks, et kostja on 1000 USD hagejale tagastanud. Kostja tagastamata võlgnevuse suuruseks jääb seega 2000 USD, mis on hagiavalduses märgitud vahetuskursi kohaselt vastavalt 27333 krooni. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 27 333 krooni. V KOHTUKULUDE JAOTUS 1. jaanuaril 2006. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel 31. detsembrini 2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (
).
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi rahuldati osaliselt, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 2100 krooni (tl 5). Lisaks mõistab kohus
lg 1 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud õigusabikulud (tl 181) 5% hagi rahuldatud osast ehk 1367 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.